NordenBladet — Soome valitsus kinnitas 2023. aasta ravikindlustusmaksete tasumise protsendid.
Ravikindlustus
Kindlustatu ravikindlustus on 2023. aastal 0,60 protsenti munitsipaalmaksuga maksustatavast töötulust. Maksustatavalt pensioni- ja hüvitistulult võetav tasu on 1,57 protsenti.
Haigushüvitise kindlustus Tööandja ravikindlustusmakse on 1,54 protsenti. Tasu on 0,20 protsendipunkti kõrgem kui 2022. aastal.
Palgasaajate ja ettevõtjate päevaraha maksu suurus on 1,36 protsenti palgast ja FIE sissetulekust, kui aastapalga ja FIE sissetulekute kogusumma on vähemalt 15 703 eurot. Tasu tõuseb alates 2022. aastast 0,18 protsendipunkti. Kui palga- ja FIE-tulu kogusumma on alla 15 703 euro, siis päevaraha maksu ei võeta.
Kindlustatud ettevõtjate poolt makstav täiendav finantseerimismakse on ettevõtja pensioniseaduse kohaselt 2023. aastal 0,23 protsenti, mis on 0,09 protsendipunkti kõrgem kui 2022. aastal.
Valitsus kinnitab ravikindlustusmaksete tasumise protsendid iga-aastase määrusega. Nüüd välja antud määrus jõustub 2023. aasta alguses ja kehtib 2023. aasta lõpuni.
NordenBladet — Eluasemete hinnalangus süveneb järgmisel aastal suurimaks alates 1995. aastast nii Helsingi piirkonnas kui ka mujal Soomes, prognoosib Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo) oma viimases eluasemeturu ülevaates.
Eriti mõjutavad hinnalangust tõusvad intressimäärad, kulutused ja uued kodud. Hypo majandusanalüütik Juho Keskinen kirjutab ülevaates, et järgmine aasta toob muutuse tavapärasesse arengusse, kus eluasemete hinnad kasvukeskustes on ilma suuremate langusteta tõusnud juba paarkümmend aastat.
Elamuturg on praegu madalseisus, mille sarnast pole pärast finantskriisi nähtud, nendib Keskinen.
Hypo nendib aga, et prognoositav langus tähendab vaid naasmist 2020.–2021. aastavahetuse hinnatasemetele pärast järsku hinnatõusu. Hypo hinnangul toimub naasmine parema hinnaarengu juurde juba 2024. aastal.
Eluasemete hinnatõusu prognoos on 2022. aastaks endiselt 1,0 protsenti ja 2023. aastaks miinus kaks protsenti. Hinnad hakkasid langema juba käesoleva aasta juulis ning aastases arvestuses püsitakse napilt plusspoolel ainult tänu tugevale aasta algusele.
Tõusnud intressimäärad tabasid eelkõige Helsingi piirkonda, kus uute korterite rohkus toob kasvukeskustesse pakkumist. Eluasemete hinnad pealinna regioonis langevad järgmisel aastal prognooside kohaselt kuni 3 protsenti.
Hypo märgib, et kuigi intressimäärad tõusevad kiiremini kui kunagi varem, on intressimarginaalid praegu viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Hypo ennustab, et kõige suurem intressitõus on juba läbi ning ka vajadus intressikaitse järele vaibub.
Hypo nendib oma ülevaates, et praegu on eluasemete müük aeglasem kui 2019. aastal enne koroonakriisi. Prognoosi kohaselt taastuvad kauplemismahud alles pärast intressitõusu lõppemist.
Praegu sõltub eluasemeturg suuresti heast tööhõivest. Inflatsioon ja tulevane majanduslangus võivad siiski „nuga haavas keerata”, nendib Hypo.
Korteriinvestorite küünal põleb nüüd mõlemast otsast, kuna kulud ja intressimäärad tõusevad, reaalüürid langevad ja korterite hinnad langevad, seisab Hypo ülevaates.
Korterite hinnalangusest kasusaajateks võib pidada esimese kodu otsijaid. Elamuehituse kokkuvarisemist praegu ei ole näha, kuid see paratamatult väheneb. See tõstab hindu hilinemisega.
Energia hinnatõus kajastub ka eluasemehindades. Koroonaperioodil soetasid paljud inimesed kaugtööelamised, mille kütmine on nüüd rahakotis näha.
Energiakriis mõjutab Hypo prognoosi kohaselt hajaasustusalasid ebasoodsalt küttekulude tõusu ja pikkade vahemaade tõttu. Kompaktse korteri elaniku kulude kasv on mõõdukam kui elektriga kütjatel.
Eeldatavasti suundub nõudlus rohkem ruumi- ja energiasäästlikele kodudele.
„Ühepereelamute müük langes juba aprillis aastatagusega võrreldes umbes 20 protsenti ja on sellest ajast alates olnud väiksem kui varem, kuid kõige hullem hinnalangus on alles ees,” märgib Keskinen.
NordenBladet — Soome mereväe ülem kontradmiral Jori Harju kohtus Miinisadama linnakus Eesti mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga, et arutada käimasolevaid koostööprojekte ning seada raamid ühistegevustele tulevikus.
„Arutasime võimalusi, kuidas me tulevikus koos edasi liigume, sest ma loodan, et Soome liitub NATO-ga üsna pea ning NATO liikmena hakkame me aina tihedamalt koostööd tegema,“ ütles Soome mereväe ülem kontradmiral Jori Harju.
Soome merevägi on NATO üksustega, seahulgas ka Eesti mereväega, teinud koostööd eelkõige rahvusvahelistel Läänemere õppustel. Lisaks panustab Soome, sarnaselt Eestile, Läänemere äärsete riikide mereseirealasesse koostöösse SUCBAS (Surveillance Cooperation Baltic Sea) projekti raames.
Tänaseks näevad mõlemad mereväe ülemad aina enam ka kahepoolseid koostöövõimalusi nii väljaõppe, kommunikatsiooni, jagatud olukorrateadlikkuse kui võimearenduste valdkonnas.
„Senine koostöö on olnud hea. Soome, liitudes NATO-ga, saab see olema oluliselt suurem ning selleks me loome eeldusi juba täna,” ütles Eesti mereväe ülem Jüri Saska.
Soome mereväe ülemale tutvustati Eesti mereväe laevade kodusadamat ja linnakut Miinisadamas. Ta sai põhjaliku ülevaate Eesti mereväe praegustest ja tuleviku tegevustest, ning külastas ka Eesti mereväe miiniveeskajat EML Wambolat.
Eesti mereväe seni suurim meresõjalise võimearenduse alane koostööprojekt Soome kaitsetööstusega algas 2021. aasta juulis, kui riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) sõlmis Soome päritolu ettevõttega lepingu, et hankida Eesti mereväele modernsed meremiinid. Esimesed neist jõudsid kohale 2021. aasta detsembris.
NordenBladet — Soome kaitseministeerium algatas 4. novembril 2022 projekti, et uurida Venemaa kinnisvaratehingute täiendava piiramise vajadust. Uurimisgrupp uurib ka täieliku keelu võimalust ja muid nõudeid ning nendega seotud mõjusid. Lisaks uuritakse projektis muid võimalikke alternatiive väljastpoolt EL/EMP piirkonda omandatava kinnisva järelvalve arendamiseks.
Kuna julgeolekuolukord Euroopas on jätkuvalt pingeline, on vaja veelgi detailsemat hinnangut kinnisvara omandamisele väljastpoolt EL/EMP piirkonda ja selle võimalikule piiramisele Soomes, nendib kaitseminister Antti Kaikkonen.
Uurimisgrupi volitused kehtivad 7. novembrist 2022-28. veebruarini 2023. Projekt viiakse ellu kahes osas nii, et aruanne venelaste kinnisvara soetamise piiramise, näiteks täieliku keelustamise kohta esitatakse hiljemalt esmaspäeval, 19. detsembril 2022. Teine aruanne kinnisvaratehingute kontrolli muude võimalike täiendavate arengute kohta esitatakse hiljemalt teisipäeval, 28. veebruaril 2023. Pärast uurimisi käivitatakse eraldi seadusandlikud projektid, kui valitsuse eelnõude ettevalmistamist peetakse vajalikuks.
Kaitseministeerium arendab pidevalt seadusandluse ja uurimisprojektide kaudu kinnisvara välisomandi kontrolli. Valitsuse eelmine eelnõu järelevalvet puudutavate õigusaktide karmistamise kohta (HE 222/2022 vp) anti parlamendile üle 20. oktoobril 2022.
NordenBladet — Soome valitsuse töögrupp otsustas, et koroona vastu vaktsineerimine jääb vabatahtlikuks ja see on tasuta. Valitsuse koroona töögrupp toetab Sotsiaal- ja terviseministeeriumi suuniseid, mille kohaselt hakkavad omavalitsused ja hoolekandepiirkonnad pakkuma riigi poolt hangitud koroonavaktsiine kõikide isikute ja isikute gruppide vaktsineerimiseks, kelle puhul peab seda põhjendatuks avaliku või erasektori (sh töötervishoiu) sotsiaal- ja tervishoiutoimingute üksuse arst ja kelle puhul puuduvad vaktsiinile vastunäidustused. Ministrite töögrupp tegi asja kohta otsuse täna kolmapäeval, 9. novembril.
Vaktsineerimised viiakse läbi vastavalt tervishoius juba kehtivatele vaktsineerimistavadele. Koroona-vastane vaktsineerimine on vabatahtlik ja tasuta.
Sotsiaal- ja terviseministeerium ning terviseamet koostavad koos riiklike ja eraomandis tervishoiuteenuste osutajatega vaktsiinide jaotamise ja andmise juhendi. Vaktsineerimise kulud katab Soome riik. Ministeerium väljastab selles küsimuses juhendi.
Kõigi koroonavaktsiinide kaitsev toime on hea raske koroonaviiruse haiguse vastu. Koroonavaktsiinid vähendavad koroonasse haigestumust ja eriti rasket koroonaviiruse haigust, tagavad tervishoiu võimekuse piisavuse ja teenuste kättesaadavuse ning hoiavad ühiskonna avatuna.
Sotsiaalkindluse koroona erisused jäävad püsima
Valitsuse koroona töögrupp teeb ettepaneku pikendada ravikindlustusseaduse ajutisi muudatusi 2023. aasta juuni lõpuni. Muudatused puudutavad Kela koroonatestide ja koroonavaktsiinide hüvitisi.
Koroonatestide ja vaktsineerimiste hüvitise summad jäävad samaks. PCR-testi hüvitis on 100 eurot ja antigeenitesti oma 36 eurot. Vaktsineerimise hüvitis on 16 eurot.
Seoses koroonaepideemiaga varem tehtud ajutised seadusemuudatused kehtivad kuni 31. detsembrini 2022. Nakkushaiguse päevaraha saamise eritingimusi ei pikendata.
