NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.

Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.

Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.

Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.

Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.

Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.

Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.

Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.

Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.

Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.

Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.

NordenBladet — Tarbijahindade aastane muutus oli käesoleva, 2023. aasta juulis 6,5 protsenti, edastab Soome statistikakeskus. Juunis oli inflatsioon 6,3 protsenti.
Inflatsiooni kiirenemine juunist juulini oli muu hulgas tingitud eluasemelaenude keskmise intressimäära tõusust.

Juulis oli aastataguse ajaga võrreldes suurim tarbijahindade tõus eluasemelaenude keskmise intressimäära, tarbimislaenu intresside ja elektri hinna osas.
Tarbijahindade tõusu pidurdas enim bensiini, diislikütuse ja eluasemete odavnemine.

Tarbijahindade kuupõhine muutus oli 0,5 protsenti, mille põhjuseks oli muu hulgas eluasemelaenude keskmise intressimäära tõus.

Tarbijahinnaindeksi baasinflatsioon oli 7,4 protsenti. Baasinflatsioon ei hõlma toidu ja energia hindade muutusi, kuna need sisaldavad rohkem lühiajalisi hinnakõikumisi kui teised kaubagrupid.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (HCPI) esialgsetel andmetel oli euroala inflatsioon juulis 5,3 protsenti. Juunis oli see 5,5 protsenti. Soome vastav inflatsioon oli juulis 4,2 protsenti.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse ei kuulu omaniku kasutuses olev eluase, hasartmängud, tarbimis- ja muude laenude intressid, ühepereelamute tulekindlustus, sõidukimaks ega kalapüügi- ja jahindusmaksud. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksis sisalduvad tarbimisartiklid ja koostamise reeglid on määratletud EL-i määrustega.

Eurostati hinnang euroala inflatsiooni kohta põhineb liikmesriikide esialgsetel andmetel ja energiahindade suundumustel. Eurostat avaldab lõpliku juuli ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 18. augustil.

NordenBladet — Ukraina kauaoodatud vasturünnak, millele pandi palju lootusi on edenenud terve suve, kuid edu on olnud vähene ja aeglane. Soome sõjaväeprofessor, kolonelleitnant Markku Palokangas ütles MTV saates Viiden jälkeen, et vasturünnak on kümnetest operatsioonidest koosnev jada.

Selline ootus, et midagi juhtub väga kiiresti, on pettekujutelm, ütles Palokangas. Võideldakse kõigil rinnetel ja on õnnestumisi näiteks Hersoni ja Bahmuti suunal.
Ukraina eesmärk on oma vasturünnakuga tõrjuda Venemaa relvajõud välja Ida-Ukrainast, Krimmist ja Krimmi poolsaarele viivalt maismaa-alalt. Ukraina peamine eesmärk on olnud Venemaa relvajõudude maismaaühenduse katkestamine Krimmiga.

Kas see eesmärk tänavu ka täidetakse, on raske öelda, nendib Palokangas.

Viimasel ajal on tulnud uudiseid Wagneri vägede kogunemisest Valgevenes Poola piiri ääres. Palokangase sõnul on selle eesmärk tekitada segadust Poolas ja Leedus: NATO riikides, mis on ka Ukraina olulised toetajad.

Muidugi paneb see alati mõtlema, et Poola ja Leedu on NATO riigid ja kui sealne olukord viib sõjani, võib sellel olla veelgi suurem mõju.

Wagneri väed on kogunenud Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahelise kitsa, nn Suwalki koridori piirkonda. Palokangase sõnul soovib Venemaa kindlasti Valgevene abiga luua Kaliningradiga mingisuguse sideme, kuid ta ei usu, et see nüüd sõjalise konfliktini jõuab.

Seda, et me seal sõtta läheksime, on ikka üsna raske näha. Aga sellist väikest segadust ja infoga mõjutamist on kindlasti kogu aeg näha.

Sõjaväeprofessori sõnul sõltub Ukraina suuresti, kui mitte peaaegu täielikult Lääne kogukonna toetusest. Ukraina vajab raha, relvi, laskemoona ja humanitaarabi.

See on see, millele Putin võib-olla praegu loodab, et kui sõda Venemaa poolt venitada, siis ühel hetkel toetus kahaneb.

Venemaal on olnud aega valmistuda Ukraina vasturünnakuks. Ta on seda teinud mitme järjestikuse kindlustusahela kindlustamise ja mineerimisega. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina on praegu maailma kõige enam mineeritud riik.

Sellega püüab Venemaa loomulikult takistada Ukraina edasiliikumist oma vasturünnakutega. See aeglustab, isikkoosseis kulub ja edenemine nõuab veelgi rohkem jõudu, selgitab Palokangas.

Ukraina seevastu on laiendanud oma sõjapidamist Venemaale. Korduvate drooni- ja raketirünnakutega on tabatud nii Kertši väina silda kui ka Moskvat.

Sõnum on see, et püütakse Venemaale anda mõista, et nende õhutõrje ei tööta. Löök üle Kertši väina sillale, mis on Krimmi poolsaare päästerõngas ja seega strateegiline sihtmärk, on Ukraina jaoks automaatselt üks eesmärke. Ukraina on näidanud, et saab sellega hakkama.

Venemaa retoorika ja väljaütlemised Soome suunas on viimasel ajal karmistunud. See on Palokangase sõnul suunatud ka soomlaste arvamuste mõjutamisele ja Ukrainale antava toetuse vähendamisele.

Aga osaliselt on see Kremlist tulev narratiiv ka vene rahvale suunatud. Ehk siis eesmärk on teavitada Venemaa kodanikke, et Soome pole enam hea riik või et soomlased pole enam sõbrad. Informatsioon, mis mõjutab parimal, või siis halvimal viisil, nendib ta.