Venemaal Soome piiri ääres kasvab Ukraina rindelt naasnud endiste vangide kuritegevus

NordenBladet — Endiste kurjategijate rindelt koju naasmine ilma tugisüsteemita on osutunud Venemaal üheks sõja üllatavaks tagajärjeks. Vanglast Ukraina sõtta värvatute naasmine Venemaale on toonud Ukraina sündmused lähedale ka venelaste igapäevaelule. Nähtus on tingitud Venemaa poliitilisest otsusest värvata vange, et vältida mobilisatsiooni, vahendab Iltalehti.

Karjalas koos kaasosalisega kuus inimest mõrvanud Igor Sofonovi õde kommenteeris Sky Newsile, et sõduritele tuleks riiklikul tasandil pakkuda psühholoogilist tuge. Aleksandra Sofonova aga ei usu, et sellist asja korraldatakse.

Ta kandis oma teenistuse ära, ta sai haavata. Ta on mees ja nad on selliste asjade üle uhked. Ja siis ta tuli tagasi, sai teada, et ta pole vajalik, ei saanud passi ja pandi tapeeti liimima. Võib-olla käis seetõttu peas klõps ära, arvab naine.

Kui Sky Newsi reporter küsib temalt, mida ta sõjast arvab, teatab ta, et paljud tema sõbrad on tagasi tulnud tsinkkirstudes.

Aga nad surevad asjata. Mille nimel me võitleme, et võita? küsib naine.

Sofonov kandis karistust mõrvakatse, röövimise ja varguse eest, kui ta värvati rindele. Peterburi vanglas kohtus mees oma kaaslase Maksim Botškarjoviga, kes oli tuntud kohaliku korrarikkujana Äänisjärve kaldal Derevjannojes. Botškarjov mõisteti süüdi varguste, autovarguste, vägistamise ja muude seksuaalkuritegude eest.

Purjus mehed tungisid augustis külas majadesse ja tapsid teiste seas Derevjannojes elava Irina Žamoidina venna ja 71-aastase isa. Venna 9- ja 12-aastased lapsed pääsesid läbi akna põgenema.

Kurjategijad panid maja põlema ja liikusid tänaval järgmisse majja, kus mõrvasid kõik elanikud, kolm meest ja ühe naise. Ka nende kodud süütasid mehed pärast veretööd põlema.

See tuleb kuidagi peatada, ütleb Žamoidina Sky Newsile.

Ta ütleb, et kardab kogu riigi pärast, sest kurjategijatel on vabadus teisi tappa. Žamoidina sõnul tuleb olukorrale leida lahendus.

Sõdureid värvati otse vanglast eelkõige Wagneri vägedesse. Vangidele lubati kuritegude eest amnestia, kui nad võitlevad teatud aja Ukrainas Venemaa ridades. Nüüd on paljud kurjategijad naasnud oma kodukohta ja levitavad oma vägivaldse käitumisega hirmu.

Olite kurjategija, nüüd olete sõjakangelane, olevat Wagneri juht Jevgeni Prigožin öelnud võitlejatele, kes läksid koju, kui nende teenistusperiood jaanuaris lõppes.

Paljud Wagneri ridades teeninud vangid langesid rindel, kuna nad osalesid tavaliselt kõige ohtlikumatel missioonidel. BBC andmetel naasis umbes 49 000 värvatud vangist Venemaale alla 20 000. Wagneri juht ise teatas juunis, et 32 ​​000 sõdurit on koju tagasi pöördunud ja nende karistusregistrid on puhtaks tehtud.

Lisaks Soome piiri lähistel toimunud massimõrvale on endised vangid külvanud terrorit ka mujal Venemaal. Suurem osa vägivallategudest on toimunud siis, kui vägivallatseja oli joobes.

Venemaa lõunaosas Krasnodari linnas kahtlustatakse ühte endist sõdurit kahes mõrvas. Mõrvatud olid teel töölt koju. Süüdistatav oli saanud 2016. aastal 18-aastase vanglakaristuse väga sarnast tüüpi mõrva eest, edastab BBC.

Moskvast ida pool Novõi Buretsis mõrvas Wagneri endine sõdur eaka naise. Kohalikud olid korduvalt ametivõimudega ühendust võtnud, väljendades muret mehe käitumise pärast.
Siberi linn Kemerovo on mures 2020. aastal süüdi mõistetud Vladislav Kanjuse võimaliku tagasituleku pärast. 17 aastaks vangi mõistetud Kanjus mõrvas julmalt oma abikaasa, 23-aastase Vera Pehteleva. Nüüd on ta sotsiaalmeedias olevate piltide põhjal vanglast vabanenud ja treenitud Ukrainas võitlema. Pehtelevani lähedasi kohutab mõte, et mees võib ühel päeval koju naasta veelgi ohtlikumana.

Avafoto: Unsplash

 

Soome: Börsielektri hind on taas nullis – madal hind võib püsida veel pikalt

NordenBladet — Elektri börsihinda maksvad elektritarbijad said pühapäeval, 24. septembril nautida peaaegu tasuta elektrit, kuna tunnihind kõikus nulli ümber. Sama jätkub ka täna esmaspäeval ning praeguste väljavaadete juures püsib hind madalal järgmised paar nädalat, vahendab Yle.

Miks elekter praegu nii odav on?
Põhjamaades on olnud väga vihmane suvi. Umbes pool Soomes, Norras ja Rootsis kasutatavast elektrist toodetakse hüdroenergiaga, seega mõjutavad elektri hinda ka sademed, märgib elektrifirma Väre portfellihaldur Risto Kinnunen.

Võrgufirma Fingridi esindaja Arto Pahkin toob hinnaalanduse põhjuseks jätkuvalt sooja sügise, mis on vähendanud elektritarbimist.

Tuulised ilmad on seevastu tuulikud kõvasti tööle pannud ja palju elektrit turule toonud.

Tuleviku kohta märgib Kinnunen, et praegu on vee olukord väga hea ja uued sademed ei taha enam veehoidlatesse ära mahtuda. Seega võib ette näha soodsate hindade jätkumist. Kinnuneni sõnul lubavad ilmaprognoosid Põhjamaades lähinädalateks vihma, tuult ja sooja ilma, mistõttu võib oodata hindade madalal püsimist ka oktoobris.

Suur tähtsus on ka tuumaelektrijaamadel. Fingridi esindaja Pahkini sõnul on tuumaenergeetika hoolduselt elektritootmisse naasmas.

Loviisa 1 on tagasi järgmisel reedel ja Olkiluoto 3 tehnilised piirangud lõppevad nädala pärast pühapäeval, 1. oktoobril. Siis saavad nad seal ilmselt oma masinatest elektrit võrku juhtida nii palju kui tahavad, selgitab Pahkin.

Pahkin lisab oma väidetele sõna aga. Soome ja Rootsi vahelistel Rauma-suunalistel elektri ülekandeühendustel algavad hooldused järgmisel teisipäeval ja kestavad 5. oktoobrini. Tekivad ülekande piirangud, mis kindlasti kajastuvad elektri hinnas.

Hinnakõikumist põhjustava ülekandevõimsuse teine ​​hooldus algab 9. oktoobril ja kestab paar nädalat.

Enne talve on hea ühendusi hooldada, et meil oleks külmal ajal võimsus usaldusväärselt kasutuses, selgitab Pahkin.

Kolmas elektrihinna mõjutaja on tuulevaikne ilm.

Elektrimüügifirma Oomi äridirektor Ari Lehtinen ütleb, et hind tõuseb tuule vaibudes kiiresti.

Tõenäoliselt näeme veel kõrge hinnaga päevi, kuid üldiselt võivad elektritarbijad saabuvaks talveks valmistuda südamerahuga.

Elektri tulevikuhinnad näitavad, püsib elektri hind mõõdukal tasemel kuni järgmise sügiseni.

Soome reaalajas elektrihindu näete NordenBladet.fi lehelt SIIN

Soome sõjaline operatsioon Malis on lõppenud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome kaitseväe osalemine ÜRO juhitud operatsioonil MINUSMA on Malis lõppenud. Soome rahuvalvajad naasid kodumaale pühapäeval, 24. septembril 2023.

Operatsioon MINUSMA lõpeb seoses ÜRO Julgeolekunõukogu 30. juunil tehtud otsusega. 2013. aastal loodud operatsiooni ülesannete hulka kuulusid muu hulgas tsiviilisikute kaitse, inimõiguste jälgimine ning humanitaarabi ja tagasirände võimaluste toetamine Malis. Soome on MINUSMA operatsioonil osalenud alates 2013. aastast maksimaalselt 20 sõduriga korraga. Alates 2013. aastast on operatsioonil teeninud kokku umbes 80 Soome sõdurit.

Soomlaste kogujõud oli operatsiooni lõppedes neli inimest, kes kõik töötasid staabikohtadel. Staabiohvitseride tööülesannete hulka kuulusid näiteks sideohvitseri tegevus, olukorrapildi säilitamine ja erinevate staabi planeerimisprotsessi kuuluvate toodete ettevalmistamine. Kümne osalemisaasta jooksul on soomlaste koosseisu kuulunud lisaks staabiohvitseridele muuhulgas ka eraldi loodud mobiilne väljaõppeosakond ja rühm arste.

Soome rahuvalvajad naasid kodumaale

Viimased operatsioonil osalenud soomlased naasid kodumaale pühapäeval, 24. septembril 2023. Malist Soome naasnud väeosad ja operatsioonil kasutatud riigilipu võttis vastu maaväe operatsioonide ülem brigaadikindral Sami-Antti Takamaa. Lipp antakse sõjamuuseumile hiljem üle.

Soomlased töötasid MINUSMA operatsioonil pühendumuse ja raudse professionaalsusega. Oskusi hinnati operatsioonil ka rahvusvaheliselt, tänas brigaadikindral Takamaa kodumaale naasnud rahuvalvajaid.

Sõjalises kriisireguleerimises osalemine on üks kaitseväe põhikirjalisi kohustusi. Soome osaleb kümnel sõjalisel kriisireguleerimisoperatsioonil kokku ligikaudu 450 sõduriga. Enamik, umbes 200 rahuvalvajat teenib ÜRO juhitud UNIFIL-i operatsioonil Liibanonis.

 

 

Soome: TÕSTETAKSE lapsetoetusi, eriti paljulapselistel, muud toetused külmutatakse

NordenBladet — Kavandatavas seaduseelnõus tehakse ettepanek külmutada teatud rahvapensioni indeksiga seotud toetuste ja rahasummade ning elukalliduse indeksiga seotud indeksimuudatused valitsuse ametiajaks. Ühtlasi tõstetaks üksikvanemaga perede ja lasterikaste perede lapsetoetust ning alla kolmeaastaste laste eest makstavat lapsetoetust.

Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb rahvapensioni indeksi või elukalliduse indeksiga seotud hüvitisi ja rahasummasid uuendada igal aastal. Eelnõus tehakse ettepanek jätta indeksi muudatused tegemata aastatel 2024–2027. See tähendab, et hüvitiste arv jääks 2023. aasta tasemele. Kavandatavat indeksiuuenduse peatamist ei kavatseta asendada hilisema indeksi tõstmisega.

Uus seadus kehtiks järgmiste toetuste puhul:

ravikindlustusseaduse kohane päevaraha miinimumsumma,
Kela rehabilitatsioonitoetuse ja noorte rehabilitatsioonitoetuse miinimumsumma tööalases rehabilitatsioonis,
lapsetoetuse suurus, lapsetoetuse suurendamise osa ja lapsetoetuse tõusu summa,
lapsehooldustasud,
üldine eluasemetoetus,
pensionäri eluasemetoetus,
õppetoetuse suurus, õppetoetuse ja õppematerjali lisatasu suurendamine,
täiskasvanuhariduse toetuse põhiosa suurus
ning vastuvõtu- ja tegevusraha vastavalt rahvusvahelist kaitset taotleva isiku vastuvõtmise ning inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja abistamise seadusele.

Lisaks pakutakse eelnõus välja ajutised muudatused pensionäri eluasemetoetuses. Eelnõu kohaselt ei muudetaks aastatel 2024–2027 eluasemetoetuses arvestatavaid kütte-, vee- ja ülalpidamiskulude summasid, keskmisi eluasemekulusid ja eluasemekulude piirsummasid.

Muude eelnõu muudatuste mõju lastega peredele leevendab neljanda ja järgnevate laste lapsetoetuse tõstmine, üksikvanema lapsetoetuse ja alla kolmeaastaste laste toetuse tõstmine.

Indeksimuudatuste külmutamine ei kehti rahvapensioni, garantiipensioni, perepensioni, rahvapensioniseaduse alusel lastetoetuste, puudetoetuste (pensionäride hooldustoetus, 16-aastaseks saanute puudetoetus ja puudetoetus alla 16-aastastele), rindetoetuste (täiendav rindetoetus, rindetoetus, välisriigis makstav rindetoetus), pensioniga samaväärse loobumistoetuse täiendava osa, sõjaväetoetuse põhitoetuse, ravimihüvitise, ülalpidamistoetuse ega toimetulekutoetuse põhiosa kohta. Nende hüvitiste osas tehakse indeksi muudatused vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Eelnõus välja pakutud meetmete eesmärk on vastavalt valitsusprogrammi suunistele riigieelarve tasakaalustamine ja tööhõive suurendamine. Eelnõu tugevdab riigieelarvet hinnanguliselt maksimaalselt 383 miljoni euro võrra. Lisaks on rahandusministeerium prognoosinud, et kui indeksimuudatusi ei tehta, kasvab hõive kuni 22 700 hõivatu võrra. Eelnõu on seotud riigi 2024. aasta eelarve projektiga ja läheb koos sellega arutamisele.
Seadused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. Seadused kehtiksid 2027. aasta lõpuni. Indeksi külmutamise mõju hüvitiste ja rahasummade reaalsele tasemele oleks aga maksimaalselt 10,2%, mis tähendab, et seadust rakendataks maksimaalselt kuni selle piirini. Pärast piiri saavutamist suureneksid külmutamise raames olevad hüved ja rahasummad vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Muudatusettepanekud palutakse esitada 24. septembriks 2023.

Avafoto: Unsplash

 

Soome toll sulges krüpteeritud TOR võrgus tegutsenud Piilopuoti narkopoe

NordenBladet — Soome toll sulges koostöös välisriikide võimudega 2022. aastast TOR võrgus tegutsenud Piilopuoti veebiserveri ja konfiskeeris selle sisu.

Aasta 2022 18. mail avatud soomekeelne uimastimüügi veebisait Piilopuoti on krüpteeritud TOR võrgus tegutsenud varjatud teenusena. Saiti on kasutatud kuritegelikul eesmärgil, näiteks anonüümsuse kaitse all narkootikumide müümiseks. Kohapeal müüdud narkootilised ained toodi Soome salakaubana peamiselt välismaalt.

Soome toll on eeluurimise käigus teinud igakülgset koostööd Saksamaa ja Leedu ametiasutuste, Europoli, Euroopa Liidu õiguskoostöö üksuse Eurojusti ja teiste riikide ametiasutustega ning erinevate Soome politseiüksustega.

Juhtumi eeluurimine on pooleli ning praegu ei anna ei Soome toll ega rahvusvahelised koostööasutused asja kohta rohkem teavet.

Avafoto: Unsplash