NordenBladet — Venemaa Soome saatkond kutsub sotsiaalmeedia Telegrami kanalis venelasi oma autodega Soome mitte sõitma. Põhjuseks Euroopa Liidu sanktsioonid, mis hõlmavad ka Venemaal registreeritud sõiduautosid.
Euroopa Liit andis hiljuti välja määruse täpsustuse, mille kohaselt kehtivad sanktsioonid ka Venemaa numbrimärkidega ja Venemaal registreeritud sõiduautodele. Täpsustuse kohaselt „ei ole oluline, kas sõidukid on era- või ärikasutuses”, kui nende suhtes kehtivad sanktsioonid ja need „tulevad Venemaalt või imporditakse Venemaalt”, vahendab Ilta-Sanomat.
„Võimalikke riske arvesse võttes soovitame Venemaa kodanikel vältida Venemaa numbrimärgiga autodega Soome reisimist,” hoiatab saatkond.
Vähemalt Saksamaal on Venemaal registreeritud autosid konfiskeeritud. Vene Fontanka on varem teatanud, et Vene autode konfiskeerimine algas suve alguses. Juulis kritiseeris Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Saksamaa tegevust ja väitis, et see on „russofoobne”.
Paar päeva tagasi hoiatas Venemaa saatkond Saksamaal, et Saksa toll jätkas Venemaal registreeritud autode konfiskeerimist. Väidetavalt esitasid Saksamaa võimud kõnealuste sõidukite omanike vastu kriminaalsüüdistuse.
„Kuni olukorra selgumiseni soovitame Vene Föderatsiooni kodanikel tungivalt hoiduda Venemaa registreerimisnumbritega sõidukite toomisest Saksamaa territooriumile. Palume kannatanutel anda Venemaa konsulaaresindustele teavet kõigi sõidukite konfiskeerimise ja võimalike hilisemate tagastamiste kohta,” seisis saatkonna avalduses.
Avafoto: Niirala tollipunkt Soome-Vene piiri juures
NordenBladet — Elektriautode automaksust vabastusel on oma hind, mida hakatakse maksma nüüd 2023. aasta oktoobri esimesest päevast. Põhjuseks on eelmise, Sanna Marini valitsuse otsus, millest Iltalehti kirjutas 2021. aasta septembris. Nüüd maksavad selle eest lõivu maksuvabade elektriautodega sõitjad iga-aastase sõidukimaksu tõusu näol.
Uute elektriautode automaksuvabastus algas 2021. aasta oktoobris ning nende autode sõidukimaksu tõus on kaks aastat hiljem.
Automaksuvabade elektriautode sõiduki baasmaks tõuseb oktoobri algusest seniselt 53,29 eurolt 118,29 euroni aastas.
Nüüd, pärast 1. oktoobrit 2023, tõuseb maks 118,29 euroni, kuid ainult 1. oktoobril 2021 või hiljem registreeritud elektriautode puhul.
Tõus on muidugi vaid 65 eurot, mis on kõiki sõidukulusid arvestades mõõdukas summa.
Mootorijõumaksus vähemalt praegu muudatusi ei tule.
Elektriautode automaksu kaotamine ehk automaksuvabastus on kehtinud kõikidele uutele täiselektriautodele, mis on esmakordselt registreeritud pärast 1. oktoobrit 2021.
Nende osatähtsus Soome elektriautode hulgas kasvab pidevalt, seega puudutab tõus järjest suuremat hulka Soome elektriautodega sõitjaid.
Hiljuti said osad sisepõlemismootoriga autode juhid teate väikesest maksusoodustusest, millest Iltalehti teatas esmaspäeval, 4. septembril. Antud juhul on maksukohuslaseks sõiduki registreeritud omanik või valdaja.
NordenBladet — President äratas soomlased reaalsusele, kus me praegu oleme. Me seisame silmitsi tõeliselt koleda väljavaatega. Nii tõlgendab rahvusvaheline kriisireguleerimise ekspert, riigiteaduste doktor Timo Hellenberg president Sauli Niinistö neljapäevaseid sõnu Iltalehtile. Oht, et aatomirelvad hakkavad rääkima, on tõesti suur. See tähendab lõppu, ütles Niinistö 7. septembril poliitikaajakirjanike liidu koosolekul.
Hellenberg ei näe, et avalduse ajastusel oleks olnud selle nädala sündmustega Rumeenias palju pistmist. Vene droon tabas esmaspäeva õhtul NATO riiki Rumeeniat. Rumeenia eitas juhtunut mitu päeva, hoolimata Ukraina avaldustest ja fototõenditest, mis väidavad vastupidist.
Hakkaksin seda harutama pigem sellest, et oleme nüüdseks triivinud olukorda, kus panused kasvavad mõlemal poolel väga kiiresti, märgib Hellenberg.
Kriisijuhtimise osas oleme liikunud valmisoleku faasist reageerimisfaasi. Sellega viitab Hellenberg tõsiasjale, et mõlema poole rünnakutele reageeritakse nüüd väga lühikese aja jooksul. President Niinistö avaldus oli sünge ja see oli täiesti põhjendatud.
Olukord on selles mõttes nukker, et midagi positiivset ei tule. Jutud, et võimaliku läbimurdega Ukrainas leitakse kiiresti lahendus või et Venemaa oleks saavutatud positsioonidega rahul, ei ole praegu kahjuks realistlikud.
Hellenberg kasutab käimasolevatest arengutest rääkides mõistet spiraal. Sest ta tähendab, et poolte vastumeetmed on hullemad kui teise poole meetmed.
See tähendab, et liigume pidevalt jõulisemate seadmete ja kahjulikumate, hävitavamate vahendite poole.
Hellenbergi sõnul on sellises spiraalilaadses kiires tsüklis raske olukorda väga kaugele ette prognoosida. Ta usub, et Niinistö avaldus on osaliselt selle ebakindlusega seotud.
Ta kutsus kindlasti üles kõiki võimalikke lahendusi leidma, et seda viimsepäeva mustrit saaks vältida, lisab Hellenberg.
Hellenberg kirjeldab Soomes toimuvat diskussiooni kui suures osas operatiivtasandi analüüsi ümber keerlevat, mille Niinistö nüüd teise pilguga välja tõi.
President võis tunda, et sellises olukorras peab ta arutelu viima uuele tasemele. Võib öelda, et ta suhtus sellesse suurepäraselt strateegiliselt, märgib ta.
Operatiivtasandi muudatused on Ukrainas viimasel ajal olnud suhteliselt väikesed, kuid suuremad muutused on toimunud just strateegilisel tasandil. See, et Põhja-Korea kaasa tõmmatakse, ei tõota head.
Hellenbergi sõnul on Ukraina sõda triivinud lähemale olukorrale, kus suurriigid on sõja otsesed osapooled. Ta usub, et see oli ka üks murekohti Niinistö neljapäevase sõnumi taga.
Seetõttu ei tundu tuumarelvade kasutamine Euroopas enam täiesti võimatu, kuigi moraalsest vaatenurgast usun endiselt, et minna on veel pikk tee. Olukord on aga nii piisavalt tõsine, et Niinistö kõne oli teretulnud, räägib Hellenberg.
Asjatundja tuletab meelde, et julgeolekupoliitilised tektoonilised plaadid liiguvad praegu mujale kui Euroopasse. Risk on suurvõimu välja liikumine ja võimudebati muutumine, isegi kokkupõrge.
Põhja-Korea lähenemine Venemaale, Hiina tegevus seoses G20 grupiga ja üldise julgeolekuolukorra ettearvamatus Kagu-Aasias võivad peegeldada seda, kuidas kujuneks Euroopa, kui mängumaa laieneks või kui tema fookus nihkuks ootamatult Aasiale.
Hellenberg peab Hiina presidendi Xi Jinpingi isiklikku puudumist nädalavahetusel Indias toimuvalt G20 kohtumiselt märgiks kahe riigi, USA ja Hiina vahel kasvavatest pingetest. Ameerika Ühendriikide kasvav kohalolek ja kaal Kagu-Aasias võib samuti panna Hiina otsima uut lähenemisnurka, mis suurendab ebastabiilsust.
Ukraina sõja lõppemise märke pole, pigem kasvavad pinged ka seal. Ukraina peab võitlema korraga mitme ohu vastu.
Sellises kiire eskaleerumise rütmis on oht, et Ukraina logistika ja varustuskindlus kukub kokku. Kui juhtub, et Venemaa hävitab Ukraina energiavarustuse selgroo, hüdroelektrijaamad, võib see sõda laieneda lääneriikidesse.
Nn spiraaltsĂĽklis on suurenenud ka ZaporiĹľja tuumajaamaga seotud ohud.
Selles, et Venemaa on üle läinud sellisele taktikale, kus hävivad sotsiaalsed struktuurid ja elutähtsad funktsioonid, peegeldub ka Euroopa suurima tuumajaama suurenenud oht. Kokkuvõttes on see olukord päris hull, märgib Hellenberg.
NordenBladet — Soome tehnoloogiaettevõte Insta Group on koostöös partneritega välja töötanud uut tüüpi mehitamata lahenduse maapealseks võitluseks, mis ühendab endas nõudlikuks kasutamiseks mõeldud drooni ja tõhusa sisendüksuse. Tegemist on drooni külge kinnitatud lõhkekehaga, mida saab käivitada mitme kilomeetri kauguselt.
Drooni abil saab üle 3000 teras- või volframkuuli sisaldava lõhkelaengu soovitud sihtmärgi kohale õhus transportida ja see plahvatama panna. Vajadusel on lõhkekeha piirkondlik killuefekt koguni 2000 ruutmeetrit ja see suunatakse ülalt alla täpselt soovitud sihtmärgini.
Lahinguväljal on väga raske selle eest põgeneda. Kuulide väljumiskiirus on nii tohutu, 3000 meetrit sekundis ja need lähevad läbi praktiliselt kogu kaitsevarustuse. Lisaks tuleb šrapnellidušš otse ülevalt, räägib Iltalehtile Insta kaitsevaldkonna müügi- ja kliendisuhete juht Tuure Lehtoranta.
Lehtoranta sõnul on laengu mõju oluliselt parem võrreldes traditsiooniliste miinipildujate või suurtükiväe tekitatava šrapnelliefektiga.
Viimastel päevadel on uudistest näha, et Ukrainas on kasutatud palju droonide külge kinnitatud väikseid granaate. Nende mõju ei ole aga piisavalt tõhus. Nüüd on meil toode, mis on väga tõhus, jätkab ta.
Lehtoranta ütleb, et uue relva laenguosa on võetud otse kõrgetasemelisest hüppelaengust, mis samuti plaanitakse selle aasta lõpuks valmis saada. Hüppelaengu töötas välja Instale kuuluv Leijona Instituutti Oy, mis oli samuti uue toote väljatöötamisega seotud.
Hüppelaengu puhul on laengu osa revolutsiooniline. Kuule on nii palju. Ja jõud tuleb just sellest, et neid nii-öelda raisku ei lähe, ütleb Lehtoranta.
Insta Group on aastaid olnud Soome kaitseväe strateegiline partner ja üks kodumaise kaitsetööstuse tippettevõtteid.
Uus lendav laeng on kõige tõhusam umbes 20 meetri kõrgusel. See on mõeldud soomustatud jalaväe vastu võitlemiseks. Lehtoranta sõnul saab toodet kasutada maalahingu toetamiseks strateegiliselt oluliste sihtmärkide puhul, et täiendada muud tule kasutamist. Ülaltpoolt tulev plahvatuslik efekt on vabalt reguleeritav vastavalt drooni kõrgusele.
Kui lennata madalamale, on pindala arv väiksem, kuid piirkonnas on rohkem kuule, märgib Lehtoranta..
Drooni ja laengu kombinatsiooni tööraadius on umbes kuus kilomeetrit. Lehtoranta märgib, et hiljutistest uudistest Ukraina sõja kohta on selgunud, et seda tüüpi relvadele on tellimus olemas näiteks suurema metsataolise maastikuga kohtades.
See nõuab droonilt palju ja meie Soome partner Nordic Drones on teinud hea drooni, räägib Lehtoranta.
Laeng kaalub umbes 3,6 kilo ja kombinatsioon drooniga on umbes 6,5 kilo. Sellise kaaluga komplekti saab hõlpsasti kanda üks võitleja.
Transpordiks on ju tänapäeval erinevaid võimalusi ja näiteks on erinevaid seljakoti mudeleid.
Juba 2019. aastal Soome kaitseameti poolt kasutusele võetud hüppelaeng ja Insta Steel Eagle’i nime kandev lendav laeng moodustavad Lehtoranta sõnul nüüd ühise tooteperekonna. Sellega on hüppelaeng saanud ka uue nime, Insta Steel Lynx.
Lehtoranta sõnul vastab uus lendav laeng kõikidele Soome poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele relvalepingutele, näiteks jalaväemiinide keelustamise Ottawa lepingule ja Genfi kokkuleppele.
Insta avalikustab uue lahenduse täna teisipäeval, 12. septembril seoses Londonis toimuva Defense & Security Equipment International (DSEI) messiüritusega.
Usume, et see pakub suurt huvi nii kodu- kui ka välismaal. Leti all oleva toote valmimisest oleme juba mõnele partnerile rääkinud. Esialgne huvi on olnud tohutu, ütleb Lehtoranta.
Ta usub, et Euroopa riigid on eriti huvitatud lendavast laengust. Lehtoranta nendib, et Soome relvatööstuses on olnud vaid üksikuid hävinud tooteid, näiteks Patria sõidukeid. Insta usub, et uus lahendus on just see, mida paljude riikide relvajõud praegu soovivad. Lehtoranta ei oska otseselt öelda, millistest riikidest Insta kliendid on, kuid talle on selge, et uus relv vastab Ukrainas käimasoleva sõja tekitatud nõudlusele.
Tulevikus saame kindlasti funktsioone täiustada. Kuid me usume, et toode on praegu hea ja väga funktsionaalne, märgib Lehtoranta.
Siseriiklik huvi on juba tagatud, kuna kaitsevägi on vähemalt lendava laengu valmimisest teadlik olnud. Lehtoranta ütleb, et kaitseväe teadlikkust tootest pole võimalik täpsemalt määratleda, sest see on kaitseväe ja selle logistikaosakonna asi.
Toote hinda Lehtoranta täpsemalt ei avalda, kuid kirjeldab seda kui väga „kuluefektiivset lahendust”.
Lehtoranta sõnul on palju tähelepanu pälvinud hüppelaengu arendus lõpusirgel ning see valmib plaanide kohaselt selle aasta lõpuks.
Iltalehti teatas hüppelaengust viimati aprillis. Toona ütles Insta asepresident Jari Mielonen, et partii keskkonnatestid on lõpusirgel. Mieloneni sõnul on eesmärk, et toote dokumentatsiooni ja nullseeria saaks kätte sel aastal, kuid lõplik ajakava oleneb ka kaitseväest.
Nullseeria tähendab esimest kaitseväele saadetud proovipartiid. Dokumentatsioon seevastu viitab kohustuslikule lõhkematerjali ohutusdokumentatsioonile, mille koostab kaitsevägi tootja info abil.
Lehtoranta ĂĽtleb nĂĽĂĽd, et hĂĽppelaengu laenguosa on juba ammu valmis.
Käivitus- ja stabiliseerimismehhanismiga on olnud probleeme. Aga jah, need on nüüd testides kontrollitud. Usun, et 0-seeria kokkuleppeni jõutakse veel sel aastal.
Rahvusvahelisele turule saame siis siseneda järgmise aasta suvest, kui kevadel valmib kasutuselevõtu kooskõlastus, märgib Lehtoranta.
Ta rõhutab, et tooted täiendavad üksteist ning vajadus hüppelaengu järele pole uue tootega kuhugi kadunud.
NordenBladet — Varem tühjale alale on hetkega kerkinud kolm suurt hoonet. Neid kasutab Vene Arktika brigaad. Koht on Alakurti garnison, mis asub vaid 50 kilomeetri kaugusel Soome piirist Salla juures, vahendab Yle.
Yle saadud satelliidipildid näitavad, et Venemaa on ehitanud uue halli ka Petroskoi suure tehnikalao piirkonda.
Muudatustest pole varem avalikult teatatud.
Ehitusprojektid on esimene konkreetne märk sellest, et Venemaa on hakanud taas investeerima oma sõjalistesse baasidesse Soome lähedal. Piirilähedasi garnisone pole aastaid arendatud.
Seni on Venemaa oma Ukraina agressioonisõjas kasutanud peamiselt Soome piiri lähedal paiknenud vägesid. Yle paljastas 2022. aasta suvel, et Alakurtist oli sõtta lahkunud terve lahinguüksus.
Yle on üle vaadanud mitu selle suve satelliidipilti baasist. Need näitavad, et hooned püstitati vundamendist harja kõrguseni ühe päevaga. Esimene hoone kerkis 9. juulil ja teine ​​28. juulil.
Viimasel satelliidipildil on näha kolmas sarnane hoone. See püstitati 11. augustil, seegi ühe päevaga.
Kiire ehitustempo räägib uuest ehitusviisist. Kerge metallkarkassi kohale on nööritud tugev plastifitseeritud kangast katus, vahendab Yle Venemaale spetsialiseerunud sõjaväeekspert.
See on esimene kord, kui seda tehnoloogiat on väidetavalt põhjapiirkonnas kasutatud. Ilmselt talub materjal tugevat pakast, ütleb Marko Eklund.
Erumajor Eklund on töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 20 aasta.
Venemaa on sama ehitusmeetodit kasutanud juba 2010ndatel aastatel, kui rajas Ukraina piirile kiiresti uued garnisonid.
Eklundi hinnangul on Alakurti uued hooned veidi ĂĽle saja meetri pikad ja umbes 25 meetri laiused ehk nende pindala on umbes 2500 ruutmeetrit.
Eklundi sõnul mahub ühte angaari ühe pataljoni jagu lahingumasinad, mis antud juhul tähendab umbes 40 soomustransportööri MT-LB.
Alakurti satelliidipiltidel on uute hoonete kõrval näha ristküliku kujulisi alasid, mis on ilmselt hoonete vundamendiks. Need on aga olnud seal vähemalt 2017. aastast.
Eklundi sõnul on tegemist kunagi pooleli jäänud ehitusprojektiga, mis on Venemaal väga levinud. Tõenäoliselt on piirkonda kavandatud traditsioonilised laod, mille uus laotehnoloogia on muutnud tarbetuks.
Uus mudel on oluliselt soodsam lahendus võrreldes traditsioonilise plekist ja betoonist koosneva halliga, hindab Eklund.
Venemaa on paigutanud Alakurti baasi umbes 2000 sõdurit, kellest vähemalt kolmandik või isegi pooled on saadetud võitlema Ukrainasse. Garnisonis tegutseb 80. Arktika motoriseeritud jalaväebrigaad.
Brigaad on koolitatud tegutsema arktilise piirkonna pimeduses ja külmas. Selle käsutuses on soomustransportööre, kuid mitte näiteks lahingutanke.
Uutesse hoonetesse mahub vaid osa baasi tehnikast, mis praegu on valdavalt lageda taeva all.
Kui aga otsustataks vägesid regioonis suurendada – nagu Venemaa juhtkond on väitnud Soome NATO liikmelisuse tõttu – kerkiks vajadusel väga kiiresti uusi hooneid.
Alakurti sõdurid on Ukrainas kandnud kaotusi. Juunis ründas Ukraina rinde lähedal asuvat brigaadi komandopunkti, kuid rünnakuga tekitatud kahjudest pole täpsemalt räägitud.
Yle leidis satelliidipiltidelt ka teise suure ehitusplatsi Petroskois asuvas depoo juures. Tegemist on Venemaa suurima vägede koondumisega Soome piiri lähedal.
Tõenäoliselt kasutatakse Petroskoi halli sõjatehnika hoolduseks.
Eklundi hinnangul on tehnikalao kõige olulisem ülesanne hetkel renoveerida ja varustust Ukraina sõtta tarnida.
Petroskois hoitakse palju soomustransportööre, tanke ja suurtükke. Depoo võiks varustada vähemalt ühe 4000-liikmelise motoriseeritud brigaadi.
Petroskois asuv tehnika on väga vana, seega garantiid nende seisukorra kohta pole. See on kokku pandud piirkonna üksustest, mis kaotati 1990ndatel aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Kuna sõda jätkub ja Venemaa on kaotanud palju uuemat tehnikat, on Venemaa pidanud kasutama ka vana tehnikat.
Eklund on satelliidipiltide põhjal välja arvutanud, et suurtükiväerelvade arv Petroskoi depoos on alates Ukraina agressioonisõja algusest pidevalt vähenenud. Alates 2022. aasta kevadest on piirkonnas kadunud kümmekond patareid, enamik tänavu.
Kuna igas hoiupatareis oli 12–18 kahurit, on Petroskoist sõtta viidud juba tublisti üle saja kahuri, arvutab Eklund. Osa kahureid liiguvad ise ja osa on järelveetavad.
Venemaa on korduvalt ähvardanud vastata Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele.
Eelmise, 2022. aasta detsembris ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa plaanib tugevdada oma relvajõude Soome piiri lähedal. Eelmisel kuul kordas ta sama asja uuesti.
Siiani pole abivägede kohta märke olnud.
Kas hoonete ehitamine võib olla seotud sellega, et Venemaa liigub järk-järgult kavatsustelt tegudele?
Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ei näe kohest ohtu.
Venemaal pole siia idapiirile midagi panna. Pigem kasutatakse idapiiri varustust mujal ja Ukraina on sihtkoht number üks, räägib Käihkö Yle-le telefoniintervjuus.
Käihkö sõnul pole Venemaal nii kaua mehi ja tehnikat piisavalt, et viia ellu Šoigu plaane tugevdada vägesid Soome vastu, kuni sõda Ukrainas jätkub sama ägedalt kui praegu.
Šoigu ähvardused on ähvardused, tõdeb Käihkö.
Yle saatis Käihköle satelliidipildid Venemaa uutest hoonetest Alakurtis ja Petroskois.
Käihkö hinnangul on tõenäoline, et neid halle hakatakse kasutama Ukraina sõja varustuse uuendamiseks ja need pole Soome julgeoleku seisukohalt olulised.
Vähemalt [Soome] ei pea selle teabe alusel koheselt mingeid meetmeid kasutusele võtma, ütleb Käihkö.
Samuti on Käihkö hinnangul Soome sõjaväeluure piiri lähedal asuvate Venemaa sõjaväeobjektide muutustega hästi kursis.
Avafoto: Alakurtti, Murmanski oblast, Venemaa (Väljavõte lehelt Google Maps)
