NordenBladet — Soome kaitseministeeriumi 2024. aasta haldusala eelarve on kokku 6,2 miljardit eurot. Kaitsekulutused moodustavad 2024. aastaks prognoositud sisemajanduse koguproduktist 2,3 protsenti.

Soomet ümbritsev maailm on järjest ohtlikum. Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale tuleb kaitse prioriteediks seada. Eelarve eelnõuga teeme täiendavaid investeeringuid Soome kaitsevõimesse, tugevdame oma operatsioone NATO riigina ning arvestame toetusega Ukrainale, ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Eelarve eelnõus antakse kaitseväele Ukrainale üle antud võimete kompenseerimiseks 259 miljonit eurot. Tervikuna eraldatakse 2024. aastaks kaitsematerjalide hangetele ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Planeeritult on sõjalise tegevuskeskkonna muutuse tõttu vajalik kaitsematerjalide hangete maht 2024. aastal ligikaudu 323 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aastal.

Järgmise, 2024. aasta eelarve eelnõus on ka uus tellimusvolitus summas 117 miljonit eurot kaitsematerjalide hankimiseks, millega arendatakse logistikasüsteemi ja mereväe võimekust ning allveeseiret, ning uus tellimusvolitus 146 miljonit eurot kaitseväele varuosade hankele ning süsteemide hooldusele ja ülalpidamisele. Uute tellimusvolituste kulud on jaotatud aastateks 2024-2028.

Raamperioodil 2024-2027 on kaitseministeeriumi haldusala eraldise tase aastatel 2024 ja 2025 6,2 miljardit eurot ning väheneb aastatel 2026 ja 2027 5,8 miljardi euroni. Kaitsekulutuste osakaal prognoositavast aastasest sisemajanduse kogutoodangust jääb kogu raamperioodi jooksul kahe protsendi tasemele.

Haldusala eraldiste taseme muutus on peamiselt tingitud mitmeotstarbeliste hävitajate soetamise rahastamise iga-aastastest kõikumistest. Raamperioodi kava sisaldab NATO-ga seotud otseste kulude rahastamist ja Ukrainasse saadetud materiaalse toetuse kompenseerimist.

Tänavuse lisaeelarvega kompenseeritakse Ukrainale üle antud vahendid
Lisaks nähakse 2023. aasta teises lisaeelarves ette kaitseministeeriumi haldusala eraldiste suurendamist jooksval aastal kokku ligikaudu 213 miljoni euro võrra.

Ukrainale üle antud kaitsematerjal asendatakse uute soetustega, et kaitseväe sõjalisest sooritusest puudu ei jääks. Lisaeelarve eelnõu sisaldab üleantud materjali asendamiseks alates 2024. aastast kokku 579 miljonit eurot. Varem on asendushangeteks eraldatud 776 miljonit eurot. Eelnimetatud kogumi eelarve on aastateks 2023-2028 1,36 miljardit eurot.
Kaitseväele eraldatakse 2023. aasta eelarves lisaraha 1,9 miljonit eurot, et katta reaktiivlennuki Hawk kahjustusest tekkinud kulud. 2023. aasta mais sattus Keuruust lõuna pool õnnetusse õhujõudude reaktiivlennuk Hawk.

Kaitseväe tegevuskuludele, kaitsematerjalide hankimisele ning sõjalise kriisireguleerimise varustuse ja halduskuludele määratakse vastavalt väljakujunenud tavale kulutaseme muudatus, mille suurus 2022. aasta osas on kokku 131 miljonit eurot.

Lisaks on lisaeelarve eelnõus kavandatud projekti Laivue 2020 aastateks 2020-2022 eraldatud rahastus tühistada ja eelarvestada ümber selle esialgsele kasutusotstarbele projektis 230 miljonit eurot. Laivue 2020 projekti kogurahastus jääb muutumatuks.

Kaitseministeeriumi haldussektori käibemaksukulu arvestust vähendatakse 240 miljoni euro võrra, lähtudes mitmeotstarbeliste hävitajate soetamisega seotud käibemaksukulude detailsest maksegraafikust. Lisaks sisaldab lisaeelarve eelnõu ka muude käimasolevate hangete ja tehniliste eraldiste muudatusi.

NordenBladet — Rakettide laskmised Läänemerel pole Venemaa mereväes just tavaline õppus, ütles kolmapäeval, 20. septembril väljaandele Ilta-Sanomat riigikaitse kõrgkooli meresõjapidamise õppejõud komandör Anssi Munkki. See pole ainulaadne, aga ma ütleks, et seda ei pruugi igal aastal juhtuda, kommenteeris Munkki.

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Läänemere laevastiku raketilaev Stoikii tulistas mereväe õppusel rakettidega õhu- ja maapealseid sihtmärke.

Ministeerium ei teatanud laskmiste ega õppuse toimumise aega.

Stoikii kodusadam on Kaliningradi oblastis asuv Baltiisk. Munkki peab tõenäoliseks, et rakettide tulistamised toimusid Läänemere lõunaosas.

Munkki sõnul on rakettide tulistamisega tavaliselt seotud palju tegureid, näiteks tehnilised ja väljaõppe põhjused.

Võib juhtuda, et kõnealusel laeval on tehtud hooldus- või moderniseerimistöid. Tahetakse testida, et kõik süsteemid töötavad, hindab Munkki.

Rakettide tulistamine nõuab pikka planeerimist ja täpseid ettevaatusabinõusid.
Rakettide tulistamist, eriti Läänemerel, on üsna keeruline korraldada. Seda tahetakse teha nii, et ei tekiks ohtu kõrvalistele, räägib Munkki.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiteates öeldi, et tulistamiste turvalisust jälgis kümmekond laeva. Tulistamiste tõttu anti vastavaid ohuteateid ka mere- ja lennuliiklusele.

Alati, kui venelased kasutavad rasket laskemoona, teevad nad teateid reserveeritud alade kohta ja kuulutavad need laevadele ohtlikuks. See on tavaline praktika, seda tehakse kõikjal maailmas, märgib Munkki.

Õppusel tulistas raketilaev õhutõrjesüsteemi Reduti raketiga õhusihtmärki. Munkki sõnul näitab Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud video, et laev tulistas merepealset sihtmärki raketiga Kh-35.

See on mitmeotstarbeline rakett, mida saab tulistada laevalt või lennukilt. Sihtmärk on alati merepinnal.

Munkki kirjeldab raketti Kh-35 kui kerget, kuid hävitavat tiibraketti. Selle lennuulatus on olenevalt versioonist 130–260 kilomeetrit. Lahinglaeng kaalub 145 kilogrammi.
Soome parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe Jukka Kopra sõnul võiks Venemaa soovi korral Soomet mereväeõppustega survestada. Neile reserveeritud piirangualad rahvusvahelises meretsoonis võivad lämmatada laevaliiklust Soome sadamatesse, hindas Kopra esmaspäeval Kouvola julgeolekukonverentsil.

Selline asi võib loomulikult juhtuda, kommenteeris komandör Munkki. Nii on Venemaa tegutsenud Mustal merel alates Ukraina-vastase agressioonisõja algusest.

Venemaa on Musta mere rahvusvahelistes vetes välja kuulutanud erinevad ohu- ja piirangualad, mis on takistanud viljasaadetisi Ukraina sadamatest. Munkki sõnul on piirangualade kasutamine erinevate merekoridoride loomiseks rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas.

Ohualade kuulutamine on rahvusvahelistel veealadel täielikult lubatud. Seda saab teha, ütles Munkki.

Siiski on vaieldav, kui suuri alasid saab sõjaväeõppustega piirata ja kui kaua võivad piirangud kehtida.

Munkki märgib, et Läänemere mereliikluse piirangud tabaksid ka Venemaad. Suurem osa Soome lahe mereliiklusest kulgeb endiselt läbi Venemaa sadamate ja see on Venemaale eluliselt tähtis.

Oleksime üsna erandlikus olukorras, kui Venemaa tahaks Läänemerel liiklust tõesti suures mahus keeruliseks muuta. Ma näeksin, et praeguses olukorras on kindlasti vastupidi, ütles Munkki.

Sujuv ja tõrgeteta liiklus Läänemerel on Venemaale sama oluline kui teistele rannikuriikidele. Igal juhul ei taha Venemaa, et laevafirmad kannaksid riske ja lisakulusid. Hetkel ei ole see Venemaa huvides, märgib ta.

NordenBladet — Ida-Uusimaa politseijaoskonna juhi Ilkka Koskimäki sõnul on politsei operatiivvõimekus endiselt väga hea, kuigi suvel oli uudis ressursipuuduses vaevleva politseijaoskonna tõsisest kriisist. Uurijate töölaual on ligi 18 000 pooleliolevat kriminaalasja.

Kriis on vale sõnavalik. Saame hakkama iga asjaga. See puudutab peamiselt ranget prioriteetide seadmist, st millistele asjadele keskendume, märgib Koskimäki.

Muidugi on meie töötajatel olnud raske, kuid nüüd oleme lootusrikkad. Järgmiseks aastaks saame umbes 30 uut politseinikku. See on märkimisväärne hulk, ütles Koskimäki õhtuses intervjuus MTV saatele Rikospaikka.

Veel paar aastat tagasi oli Ida-Uusimaal menetluses koguni 25 000 kriminaalasja. Seega on praegu umbes 7000 juhtumit vähem.

„Kuigi viimastel aastatel on aastas tulnud üle 60 000 uue asja, oleme sellegipoolest suutnud koormust vähendada ehk teatud viisil imesid korda saata,” ütles Koskimäki.
Rikospaikkale antud intervjuus rääkis politseijuht ka internetikuritegevusega seotud nähtusest, kus ohvritelt, tavaliselt meestelt, on alastifotodega raha välja pressitud. Koskimäki sõnul on alastifotodega väljapressimiste arv kasvanud ning osa ohvreid on ka väljapressijale või väljapressijatele maksnud.

Ühel või teisel viisil saadakse kellegi alastifoto. Tavaliselt juhtub see fiktiivse või muu suhte loomisega, kus mees usub, et tal on kõnealuse inimesega tõesti kontakt. Huviline mees saab seejärel erinevatelt osapooltelt väljapressimise sõnumeid, kus nõutakse raha ähvardusel, et muidu need fotod avalikustatakse.

NordenBladet — USA kehtestas sanktsioonid kahele Soome ekspedeerimisfirmale seoses elektroonika ekspordiga Venemaa turule. Ettevõtted on Venemaale eksportinud kaameraid lennukitele, suure jõudlusega optilisi filtreid ja liitiumakusid. USA rahandusministeeriumi teatel on sanktsioonide eesmärk takistada tehnoloogia muutumist Venemaa sõjamasina osaks, vahendab MTV.

Kõnealuste ettevõtete Luminor Oy ja Siberica Oy taga on sama neljakümnendates eluaastates prantslane. Mõlema ettevõttega on seotud ka sama eestlanna. Ettevõtted on registreeritud samale aadressile Vantaa tööstuspiirkonnas. Koos ettevõtetega on USA rahandusministeeriumi sanktsioonide nimekirja kantud ka Siberica ettevõttes juhtivatel kohtadel töötanud Gabriel Temin ja eestlanna Catherine Esther Temin.

Ettevõtetest tegi eelmisel aastal märgatava käibe ja kasumi paranemise Luminor Oy. Firma käive oli eelmisel, 2022. aastal 14 miljonit, aasta varem 2 miljonit. Majandusaasta tulem hüppas 2000 eurolt 353 000 peale ehk enam kui 175 korda.

Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise büroo juht Pekka Vasara ütleb MTV-le, et USA sanktsioonide nimekirjas olemine raskendab ettevõtete ja eraisikute tegutsemist ka Soomes.

USA sanktsioonid ei ole juriidiliselt siduvad, kuid juba enne sõda on pankade suhtumine neisse olnud tõeliselt karm.

Praktikas tähendab see, et sanktsiooni alla sattunud isikul on pangateenuste hankimisel suuri raskusi.

Tänapäeval võib olla pangatingimustes kirjas, et ettevõtte sattumine USA või Suurbritannia sanktsioonide nimekirja toob kaasa pangasuhete katkemise. Nagu ma aru saan, on see laialt levinud tava, märgib Vasara.

Põhjuseks on rahapesu tõkestamise ülemaailmne monitooring. Kui mõni pank Soomes ei täida neid sanktsioonide loetelusid, võib see takistada panga võimet teha dollariäri või muud äri, mis on seotud USA-ga.

Sama olukord on ka Soome sees. Isegi kui Soome väiksem pank pakub sanktsioonide all olevatele isikutele teenuseid, kohustavad Soome suuremad pangad oma partnereid sanktsioone täitma. Siis võib väiksemal pangal olla võimatu oma klientidele näiteks rahvusvahelisi rahaülekandeid pakkuda.

Soome tollist öeldi MTV uudistele, et ei kommenteeri üksikuid ettevõtteid ega seda, kas nende suhtes kohaldatakse tollikontrolli või -meetmeid.

Üldises plaanis aga kommenteeritakse, et Venemaale suunatud eksport on sanktsioonide all, näiteks luksuskaubad, sõjatarbed ja kahesuguse kasutusega tooted.

Kahesuguse kasutusega tooted tähendavad tooteid, mida saab kasutada nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel. Määratlus hõlmab muuhulgas suurt hulka elektroonikat, näiteks mikrolüliteid, mis on kas sellisena saadaval sõjaliseks kasutuseks või mida on lihtne selliseks muuta. Kahesuguse kasutusega tooted on lai valik tooteid, mida võhik ei pruugi kohe sellistena ära tunda.

MTV uudistel pole infot, kas USA sanktsioonide nimekirja sattunud ettevõtted on tarninud tooteid, mida võiks pidada kahesuguse kasutusega toodeteks.

Alates sõja algusest Ukrainas on toll uurinud veidi vähem kui 600 erineva astmega regulatiivkuritegu, millest umbes 60 on rasked.