NordenBladet — Helsingi Lauttasaari linnaosa Facebooki grupis on viimase nädala jooksul olnud karm arutelu piirkonnas liikuva vägivaldse noortejõugu üle. Asi on teada ka politseile. Kommentaatorite sõnul terroriseerib jõuk Lauttasaari piirkonna väiksemaid lapsi. Sotsiaalmeedias on teatatud, et grupp on ähvardanud ja rünnanud noorukeid, vahendab Iltalehti.

Kohalik Lauttasaari ajaleht teatas juhtumist, kus jõugu liikmed saabusid augusti lõpus metrooga Lauttasaarisse, katsid näo ja jälitasid lapsi. Ajalehe andmetel on juhtumi kohta tehtud kriminaalkaebus.

Lauttasaari ajaleht on intervjueerinud naist, kelle lapsel oli õnnestunud põgeneda.

Tema sõpra oli röövitud ja pekstud. Olen Lauttasaaris elanud üle kümne aasta, me pole varem sarnastest juhtumitest kuulnud, rääkis naine juhtunust Lauttasaari ajalehele.
Iltalehti andmetel uurib politsei noortega tegelev grupp üht Lauttasaariga seotud noortekuritegu, mis toimus 22. augustil. Uurimise juht, kriminaalkomissar Marja Väätti ütleb, et praegu uuritakse asja kui röövi. Muid andmeid ta juhtumi kohta uurimise põhjustel avaldada ei saa.

Kriminaaluurimise seisukohalt pole Lauttasaari kuidagi esile tõusnud, nendib Väätti.
Helsingi politseist öeldi, et politsei ennetustegevuse grupp on tuvastanud noored, kes võivad Lauttasaaris pahandusi teha. Asi on veel uurimisel.

Kui politsei tabab korrarikkujad, tegeleb nendega Helsingi politsei. Lahendused kaardistatakse vastavalt inimese vajadustele, teatab politsei.

Politsei ennetusgrupil on plaanis osaleda kuu lõpus koostöökohtumisel, mille eesmärk on suurendada regionaalset koostööd kuritegude ja korrarikkumiste vähendamiseks ning Lauttasaari olukorrast parema pildi saamiseks. Politsei teatel osalevad koosolekul direktorid, kuraatorid, kogudus ja noortejuhid.

Iltalehti intervjueeris üht Lauttasaari lapsevanemat, kelle lähikond on olnud kõnealuse noortejõugu ähvarduste sihtmärgiks. Ta ei esine selles loos nimeliselt, sest teema on tundlik.

Tundub raske uskuda, et oleme sedalaadi sündmuste keskmes. Eile hakkas mul halb, kui sellele mõtlesin. Ma ei saa aru, mis toimub ja kõik näivad kartvat, räägib ta.

Lugusid politsei- ja noorte liikumistest on jagatud Facebookis. Teisipäeval oli sotsiaalmeedia grupis näiteks märgitud, et kõnealune noortejõuk liigub saarel ringi. Grupi liikmed on öelnud ka, et olid kokkupõrgete tunnistajaks. Jagatud on ka kuulujutte ja mujalt kuuldud asju. Mõned kommentaarid on vahepeal kustutatud.

Võib-olla on see hirmutav, kui sa ei tea, mis siin tegelikult toimub. Tekib selline paanika, et sihtmärgiks võivad olla igas vanuses lapsed, räägib Lauttasaari lapsevanem Iltalehtile.

Iltalehti käis kolmapäeva õhtul Lauttasaaris kohalikelt inimestelt küsimas, kas nad teavad noortejõugust midagi. Metroojaamas kohatud kolmekümnendates Lauttasaari pereema räägib Iltalehele, et sai selle kohta infot koolist.

Oleme saanud koolist teate, et siin on üks seltskond, kes ahistab noori, ütleb ta.

Naine ütleb, et kuulis, et jõugu liikmed olid mujalt. Küll aga ütleb ta, et sõber on näinud, et seltskonnas on ka Lauttasaari noori.

Inimesed räägivad alati, et kõik kurjus tuleb mujalt, nendib ta.

Naine ei muretse. Ta ütleb, et ütles lastele, et Lauttasaari keskuses ei pea ilmtingimata ringi liikuma. Vanim laps on saanud rahus ringi liikuda, nendib ta.

_____________________
Lauttasaari (rootsi keeles Drumsö) on saar ja seda hõlmav linnaosa Helsingis. 20. sajandi alguses olid Lauttasaaril vaid suvilad, kuid pärast mandriga ühendava silla valmimist 1935. aastal hakkas saarele kerkima korrusmaju. Lauttasaarit läbib Helsingit Espooga ühendav maantee Länsiväylä.

Lauttasaare elanikest on 79,0% soomekeelsed, 13,6% rootsikeelsed ja 7,4% räägib mõnda muud keelt. Üle 25-aastastest elanikest on kõrghariduse diplomiga 70,6% (seisuga 31. detsember 2018).

Suurem osa Lauttasaare elamutest on korterelamud. Lauttasaare korterite keskmine suurus on 63,3 ruutmeetrit. Enamik kortereid on kahe magamistoaga. Enamik kortereid on ehitatud 1950.–1960. aastatel; 1970. aastatel korteriehitus piirkonnas vähenes, kuni 2000. aastatel hakati eriti Vattuniemi piirkonda uusi kortereid ehitama. 35,7% Lauttasaare korteritest on üürikorterid. 2019. aastal oli korterite mediaanhind sihtnumbripiirkonnas 00200 6102 eurot ruutmeetri kohta ja Vattuniemi sihtnumbri piirkonnas 5976 eurot, kui Helsingi linna mediaan oli 4323 eurot.

Avafoto: Lauttasaari, Soome (Väljavõte lehelt Google Maps)

NordenBladet — Soome ja USA läbirääkimised kahepoolse kaitsekoostöö lepingu (DCA) üle on lõppemas. Iltalehti andmetel hakkavad USA õhujõud kasutama Lapimaa lennutaristut ehk Rovaniemi lennuvälja.

Vabariigi President Sauli Niinistö kinnitas neljapäeval poliitikaajakirjanike üritusel, et Soome tuleb USA sõjaline baas.

„Kui oleme palju rääkinud vajadusest saada NATO üksused Soome või NATO kohalolu, siis DCA leping viib selleni, et Soomes on vähemalt mingi USA kohalolek,” ütleb Niinistö.

Iltalehti on juba teatanud, et USA relvajõudude relvastust kavatsetakse hoida Soome territooriumil.

Lisaks on ameeriklastele reserveeritud baaside alad.

USA valmistab ette kahepoolseid kaitsekoostöö lepinguid Soome, Rootsi ja Taaniga. Norra ja USA vaheline leping on valmis.

Meil ​​on hea olukord selles osas, et nii Taani kui Rootsi peavad läbirääkimisi sama või sama tüüpi lepingu üle. Me hoiame nendega ühendust, ütleb Niinistö.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad räägivad Iltalehtile, et Soome on alustanud diplomaatilisi jõupingutusi soomlaste paigutamiseks NATO uude juhtimisstruktuuri Norfolki peakorteri alla.

Norfolk asub USA idarannikul ja on maailma suurim mereväebaas, kuid hetkel puuduvad seal maaväed.

Esialgu on Soome NATO-s Brunssumi peakorteri all, kuid Soome juhtkond soovib seda muuta. Brunssum asub Hollandis.

Soome tahab, et kõik Põhjamaad oleksid Norfolki all. Peamiseks põhjuseks on soov tugevdada Soome suhteid USA-ga.

Avafoto: Rovaniemi lennujaam

NordenBladet — Helsingi metroo keskpunkt, Rautatientori metroojaam läheb järgmisel suvel renoveerimisele, kinnitab piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL transpordidirektor Johanna Wallin. Seal on tuleohutussüsteemide uuendamine, mis mõjutab metroo tööd, ütleb Wallin. Tema sõnul on renoveerimise täpne ajakava alles planeerimisel.

Linnatranspordi varahalduse üksuse direktori Antti Nousiaineni sõnul katkeb metrooliiklus kesklinnas 1,5–3 kuuks, vahendab Yle.

Metroo sõidab Helsingin yliopisto jaamast ida poole ja Kamppi metroojaamast lääne poole, kuid metroorongid ei sõida raudteejaama ega läbi raudteejaama.

Metroojaama perroonitasandi uuendamise põhjuseks on metroojaama tuleohutuse parandamine.

Oleme koos Helsingi päästeteenistusega teinud asja kohta mitu aastat uurimis- ja ettevalmistustööd. Metroo on 40-aastane tervik ja raudteejaama ümbrus on aastatega mitmeti arenenud. Varem valitud tuleohutuse lahendused ei vasta enam tänapäeva vajadustele.

HSL ja Helsingin kaupunkiliikenne koos HKL-iga on koos Helsingi päästekeskusega paar aastat ette valmistanud remondiprojekti, mille elluviimine on planeeritud järgmise, 2024. aasta suvesse.

Renoveerimise elluviimine ja sellest tulenev metrooliikluse katkestamine on planeeritud jaanipäevast augustini.

Sõiduplaanid programmeeritakse nii, et metrood sõidavad Kaisaniemist ida poole ja Kamppist Kivenlahtisse.

Nousiaineni sõnul on öösel hoolduseks ja remondiks neljatunnine ajaaken, mil metrooronge liigutatakse idast läände ja läänest itta,

Metrooronge teenindatakse Roihupello depoos.
Rautatientori metroojaama perroonidele paigaldatakse nn suitsukatted ja metallist tuletõkkeuksed.

Suurte avalike ruumide suitsukatted on laest alla lastavad seinad. Kui suitsugaasid tõusevad üles, ei levi suits valele poole seina, vaid jääb teisele poole. Nii saab suitsugaase kontrollitult juhtida, ütleb Nousiainen.

Samuti uuendatakse ventilatsiooni ja suitsu eemaldamist.

Kuna sprinkler ja muud tehnilised paigaldised tulevad rööbaste kohale, siis metroorong sinna samal ajal sõita ei saa.

Perroonidel uuendatakse üldilmet ja tehnosüsteeme. Tööde nimekirjas on metrooplatvormi tehnilised elektrisüsteemid, kliimaseade ja jahutus.

Täiustatakse valgustust ja uuendatakse vahelae kattematerjale. See annab perroonile värskema ilme.

Eskalaatorite allossa on plaanis sarnaselt Kamppi metroojaamale ehitada suitsuuksed.

Tuulekapp takistab jaama perroonilt suitsu levimist eskalaatorite kaudu jaama ülemisele tasandile, kui selline asi peaks juhtuma.

Suitsutõkkeuksed on uuendamisel ka metrootunnelis. Remondiprojekti hinnaprognoos jääb 9 miljoni euro kanti.

Avafoto: Rautatientori metroojaam Helsingis

NordenBladet — Soome uus valitsusprogramm kohustab välja töötama viise, kuidas parandada välismaalastest vangide toimetamist kodumaale.
Justiitsministeerium on juba leidnud lihtsa lahenduse: küsida vangide endi käest, kas nad soovivad oma koduriigi vanglasse üleviimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Välismaalastest vangide Soomest välja viimine on teema, mida maksumaksja eurode kokku hoidmiseks  regulaarselt mainitakse.

„Arv on viimastel aastatel jäänud laias laastus samaks, umbes 500-600 vangi. Soomes on neid Põhjamaadest kõige vähem,” ütleb valitsuse nõunik Paulina Tallroth.

Statistikas on värskeim näitaja septembri algusest, 577 vangi. Neist 254 olid aga eeluurimisvangid, keda ei saa enne kohtuotsust üle viia.

Ühe vanglapäeva hind jääb hetkel 207 euro kanti.

Tallroth tuletab meelde, et lähtekoht on kõikjal maailmas sama: kui riigis mõistetakse karistus, viiakse karistus ka samas riigis täide.

Praegu viiakse vange üle teise riiki kolme lepingu alusel: Põhjamaade vahel, Euroopa Liidu piires ja lõpuks laiemalt Euroopa Nõukogu lepingu raames. Rusikareegli järgi peab üleviimisel olema täidetud kolm tingimust: Soome peab seda tahtma, vang peab seda tahtma ja vastuvõttev riik peab sellega nõustuma.

„Kui riik ei ole nendesse lepingutesse kaasatud, on üleviimine keeruline. Üks selline riik on näiteks Iraak. Ja iraaklased on välisvangide statistika tipus,” ütleb Tallroth.

Siis on riike nagu Venemaa, kes ei võta oma kodanikke üldse vastu, kui nad seda ise ei küsi. Siis ei saa neid üle viia.

Nüüd on ministeerium mõelnud vangide endi käest küsida, kui karistuse kandmine algab.

„Võimalik, et kõik kinnipeetavad ei tea oma õigusi ega taotle seetõttu üleviimist. Teeme üleviimiste jaoks kõik endast oleneva,” ütleb Tallroth. Tema sõnul võib vang soovida üleviimist, kuid selle kohta pole ilmtingimata infot.

„Nüüd võiks reeglite järgi asja küsida kohe karistuse alguses. Kui vang soovib ja riik on vastuvõtlik, võib üleviimine alata,” märgib ta.

Tallroth märgib, et üleviimine on alati pikk protsess. Mida kaugemal riik asub, seda kauem üleviimine tavaliselt aega võtab. „Kirjavahetus on pikk ja täideviimise aeg kogu aeg jookseb.”

Praegu on üleviimise juhtumeid aastas umbes 80. Nende hulgas on vange, kes on juba vangistusega algust teinud, ja neid, kes seda veel ootavad.

Peamised sihtriigid on Põhjamaad, Balti riigid ja Holland, ütleb karistusameti üksuse juht Maria Kulmala.

Statistikas sisalduvad ka sundüleviimised. Nende all mõeldakse juhtumeid, kus karistus on piisavalt pikk ja on teada, et vangil on näiteks alaline elukoht koduriigis.

„Sundüleviimistel hinnatakse iga juhtumit eraldi ja vaadatakse alati süüdimõistetu üldist olukorda. Selle põhjal otsustatakse, kas tehakse ettepanek üleviimiseks. Lõpliku otsuse teeb vastuvõttev riik, mis tähendab, et neil on ka kaalutlusõigus,” ütleb Kulmala.

Tema sõnul võib üleviimisi enim aeglustada see, et kinnipeetaval on võimalus üleviimine edasi kaevata halduskohtusse, kus menetlemine võib võtta näiteks aasta. Seetõttu ei tasu väga lühikeste karistustega vange liigutada.

Rohkem kui pooltel Soomes karistuse saanud välismaalastest vangidel on vanglakaristuse pikkus üks kuni neli aastat. Peaaegu viiendikul on ees rohkem kui neli aastat. Neid on ülekaalukalt kõige rohkem süüdi mõistetud narkokuritegude eest.

Eestlased on rahvustest Soome vanglates esikohal. Siis tulevad rumeenlased ja iraaklased.

Kaalutud on ka teist efektiivsusvahendit: edaspidi lubatakse nii justiitsministril kui riigiteenistujatel igal võimalusel rahvusvaheliste läbirääkimiste laudades tõstatada vangide üleviimise protseduuride silumine ja kiirendamine.

Avafoto: Unsplash