NordenBladet — Paulig teatab, et kutsub tagasi tooted Santa Maria Cheddar Cheese Sauce ja Santa Maria Dip Nacho Cheese Style. Kõnealuste toodetega kaasneb toiduohutuse risk, kuna ühe juustukastme tootmispartii puhul on tuvastatud bakterisaaste, vahendab Iltalehti.
Ettevaatusabinõuna kutsutakse kõik tootepartiid tagasi, kuid toidumürgitustest pole seni teatatud. Bakterid võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist, kuid sümptomid peaksid 24 tunni jooksul kaduma.
Tagasikutsumine kehtib kõikidele Cheddar Cheese Sauce (3000 g) toodetele, mille kõlblikkusaeg on vahemikus 1.6.2024–31.8.2024, ja Dip Nacho Cheese Style (250 g) toodetele, mille kõlblikkusaeg on vahemikus 1.6.2025 – 31. august 2025.
Ostetud tooteid ei tohi kasutada. Paulig palub ostjatel hüvitise saamiseks pöörduda Pauligi klienditeeninduse poole.
Paulig ütleb pressiteates, et on toote tarnijaga ühenduses olnud, et tulevikus midagi sarnast ei juhtuks.
NordenBladet — Soomes maandusid täna neljapäeval, 21. septembril esimest korda Norra hävitajad F-35A. Hävitajad on Soomes seoses õppusega Baana 23.
Hävitajad maandusid Tervo maanteel, neid tangiti töötavate mootoritega (hotpit refueling) ja nad tõusid uuesti õhku.
Tegemist oli esimese korraga, kui need lennukid Soomes maandusid. See oli seda tüüpi lennukite jaoks esimene kord, kui maanduti maanteel, edastas Norra õhuvägi.
Siin on video asja kohta:
Stop, hotref and go! Tervon maantietukikohtaan #Baana23-harjoituksessa laskeutuneet F-35-hävittäjät kuumatankattiin, eli koneet saivat polttoainetäydennystä moottoreiden ollessa käynnissä.#ilmavoimat #f35 @Luftforsvaret pic.twitter.com/MCZ1URCJfK — Ilmavoimat (@FinnishAirForce) September 21, 2023
NordenBladet — Soome kaitseministeeriumi 2024. aasta haldusala eelarve on kokku 6,2 miljardit eurot. Kaitsekulutused moodustavad 2024. aastaks prognoositud sisemajanduse koguproduktist 2,3 protsenti.
Soomet ümbritsev maailm on järjest ohtlikum. Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale tuleb kaitse prioriteediks seada. Eelarve eelnõuga teeme täiendavaid investeeringuid Soome kaitsevõimesse, tugevdame oma operatsioone NATO riigina ning arvestame toetusega Ukrainale, ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
Eelarve eelnõus antakse kaitseväele Ukrainale üle antud võimete kompenseerimiseks 259 miljonit eurot. Tervikuna eraldatakse 2024. aastaks kaitsematerjalide hangetele ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Planeeritult on sõjalise tegevuskeskkonna muutuse tõttu vajalik kaitsematerjalide hangete maht 2024. aastal ligikaudu 323 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aastal.
Järgmise, 2024. aasta eelarve eelnõus on ka uus tellimusvolitus summas 117 miljonit eurot kaitsematerjalide hankimiseks, millega arendatakse logistikasüsteemi ja mereväe võimekust ning allveeseiret, ning uus tellimusvolitus 146 miljonit eurot kaitseväele varuosade hankele ning süsteemide hooldusele ja ülalpidamisele. Uute tellimusvolituste kulud on jaotatud aastateks 2024-2028.
Raamperioodil 2024-2027 on kaitseministeeriumi haldusala eraldise tase aastatel 2024 ja 2025 6,2 miljardit eurot ning väheneb aastatel 2026 ja 2027 5,8 miljardi euroni. Kaitsekulutuste osakaal prognoositavast aastasest sisemajanduse kogutoodangust jääb kogu raamperioodi jooksul kahe protsendi tasemele.
Haldusala eraldiste taseme muutus on peamiselt tingitud mitmeotstarbeliste hävitajate soetamise rahastamise iga-aastastest kõikumistest. Raamperioodi kava sisaldab NATO-ga seotud otseste kulude rahastamist ja Ukrainasse saadetud materiaalse toetuse kompenseerimist.
Tänavuse lisaeelarvega kompenseeritakse Ukrainale üle antud vahendid
Lisaks nähakse 2023. aasta teises lisaeelarves ette kaitseministeeriumi haldusala eraldiste suurendamist jooksval aastal kokku ligikaudu 213 miljoni euro võrra.
Ukrainale üle antud kaitsematerjal asendatakse uute soetustega, et kaitseväe sõjalisest sooritusest puudu ei jääks. Lisaeelarve eelnõu sisaldab üleantud materjali asendamiseks alates 2024. aastast kokku 579 miljonit eurot. Varem on asendushangeteks eraldatud 776 miljonit eurot. Eelnimetatud kogumi eelarve on aastateks 2023-2028 1,36 miljardit eurot.
Kaitseväele eraldatakse 2023. aasta eelarves lisaraha 1,9 miljonit eurot, et katta reaktiivlennuki Hawk kahjustusest tekkinud kulud. 2023. aasta mais sattus Keuruust lõuna pool õnnetusse õhujõudude reaktiivlennuk Hawk.
Kaitseväe tegevuskuludele, kaitsematerjalide hankimisele ning sõjalise kriisireguleerimise varustuse ja halduskuludele määratakse vastavalt väljakujunenud tavale kulutaseme muudatus, mille suurus 2022. aasta osas on kokku 131 miljonit eurot.
Lisaks on lisaeelarve eelnõus kavandatud projekti Laivue 2020 aastateks 2020-2022 eraldatud rahastus tühistada ja eelarvestada ümber selle esialgsele kasutusotstarbele projektis 230 miljonit eurot. Laivue 2020 projekti kogurahastus jääb muutumatuks.
Kaitseministeeriumi haldussektori käibemaksukulu arvestust vähendatakse 240 miljoni euro võrra, lähtudes mitmeotstarbeliste hävitajate soetamisega seotud käibemaksukulude detailsest maksegraafikust. Lisaks sisaldab lisaeelarve eelnõu ka muude käimasolevate hangete ja tehniliste eraldiste muudatusi.
NordenBladet — Rakettide laskmised Läänemerel pole Venemaa mereväes just tavaline õppus, ütles kolmapäeval, 20. septembril väljaandele Ilta-Sanomat riigikaitse kõrgkooli meresõjapidamise õppejõud komandör Anssi Munkki. See pole ainulaadne, aga ma ütleks, et seda ei pruugi igal aastal juhtuda, kommenteeris Munkki.
Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Läänemere laevastiku raketilaev Stoikii tulistas mereväe õppusel rakettidega õhu- ja maapealseid sihtmärke.
Ministeerium ei teatanud laskmiste ega õppuse toimumise aega.
Stoikii kodusadam on Kaliningradi oblastis asuv Baltiisk. Munkki peab tõenäoliseks, et rakettide tulistamised toimusid Läänemere lõunaosas.
Munkki sõnul on rakettide tulistamisega tavaliselt seotud palju tegureid, näiteks tehnilised ja väljaõppe põhjused.
Võib juhtuda, et kõnealusel laeval on tehtud hooldus- või moderniseerimistöid. Tahetakse testida, et kõik süsteemid töötavad, hindab Munkki.
Rakettide tulistamine nõuab pikka planeerimist ja täpseid ettevaatusabinõusid.
Rakettide tulistamist, eriti Läänemerel, on üsna keeruline korraldada. Seda tahetakse teha nii, et ei tekiks ohtu kõrvalistele, räägib Munkki.
Venemaa kaitseministeeriumi pressiteates öeldi, et tulistamiste turvalisust jälgis kümmekond laeva. Tulistamiste tõttu anti vastavaid ohuteateid ka mere- ja lennuliiklusele.
Alati, kui venelased kasutavad rasket laskemoona, teevad nad teateid reserveeritud alade kohta ja kuulutavad need laevadele ohtlikuks. See on tavaline praktika, seda tehakse kõikjal maailmas, märgib Munkki.
Õppusel tulistas raketilaev õhutõrjesüsteemi Reduti raketiga õhusihtmärki. Munkki sõnul näitab Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud video, et laev tulistas merepealset sihtmärki raketiga Kh-35.
See on mitmeotstarbeline rakett, mida saab tulistada laevalt või lennukilt. Sihtmärk on alati merepinnal.
Munkki kirjeldab raketti Kh-35 kui kerget, kuid hävitavat tiibraketti. Selle lennuulatus on olenevalt versioonist 130–260 kilomeetrit. Lahinglaeng kaalub 145 kilogrammi.
Soome parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe Jukka Kopra sõnul võiks Venemaa soovi korral Soomet mereväeõppustega survestada. Neile reserveeritud piirangualad rahvusvahelises meretsoonis võivad lämmatada laevaliiklust Soome sadamatesse, hindas Kopra esmaspäeval Kouvola julgeolekukonverentsil.
Selline asi võib loomulikult juhtuda, kommenteeris komandör Munkki. Nii on Venemaa tegutsenud Mustal merel alates Ukraina-vastase agressioonisõja algusest.
Venemaa on Musta mere rahvusvahelistes vetes välja kuulutanud erinevad ohu- ja piirangualad, mis on takistanud viljasaadetisi Ukraina sadamatest. Munkki sõnul on piirangualade kasutamine erinevate merekoridoride loomiseks rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas.
Ohualade kuulutamine on rahvusvahelistel veealadel täielikult lubatud. Seda saab teha, ütles Munkki.
Siiski on vaieldav, kui suuri alasid saab sõjaväeõppustega piirata ja kui kaua võivad piirangud kehtida.
Munkki märgib, et Läänemere mereliikluse piirangud tabaksid ka Venemaad. Suurem osa Soome lahe mereliiklusest kulgeb endiselt läbi Venemaa sadamate ja see on Venemaale eluliselt tähtis.
Oleksime üsna erandlikus olukorras, kui Venemaa tahaks Läänemerel liiklust tõesti suures mahus keeruliseks muuta. Ma näeksin, et praeguses olukorras on kindlasti vastupidi, ütles Munkki.
Sujuv ja tõrgeteta liiklus Läänemerel on Venemaale sama oluline kui teistele rannikuriikidele. Igal juhul ei taha Venemaa, et laevafirmad kannaksid riske ja lisakulusid. Hetkel ei ole see Venemaa huvides, märgib ta.
NordenBladet — Soome valitsus alandab autojuhtide kütusekulusid kokku seitsme sendi võrra liitri kohta. Valitsuse eelarves on autokütuste aktsiisi langetamine alates 2024. aasta algusest. Maksulangetus aitab autojuhte, kuid tähendab, et riik saab vähem maksutulu, vahendab Iltalehti.
Aastaks 2024 langetab valitsus kütuseaktsiisi nii, et bensiini tanklahind koos käibemaksuga langeb 4,4 senti ja diislikütuse hind 4,9 senti liitri kohta.
Selle tulemusena väheneb valitsuse maksutulu 170 miljoni euro võrra. Lisaks sellele on 2025. aastaks kavas 100 miljoni euro suurune kütuseaktsiisi alandamine. Riigi kütuseaktsiisi laekumine väheneb seega järgmise kahe aasta jooksul 270 miljoni euro võrra.
Tarbijale tähendab see 2025. aastal seitsmesendist kütusehinna alandamist.
Kütuse tanklahinna määrab nafta maailmaturu hind, mis kõigub pidevalt. Biokomponendi lisamise kohustuse suurenemine tõstab samuti kütuse hinda. Nii et pole öeldud, et bensiin on kahe aasta pärast odavam kui praegu, vaid seda maksustatakse seitse senti madalamalt kui see oleks ilma muudatuseta.
Autonduse seisukohalt on selle juures hea see, et liikluse kogumaksukoormus väheneb tänu järgmise kahe aasta kütuseaktsiisi soodustustele kokku 270 miljoni euro võrra, ütles autovaldkonna katusettevõtte Autotuojat ja -teollisuus ry tegevjuht Tero Kallio.
Lisaks kütuseaktsiisile on valitsus otsustanud vähendada sõidukimaksu. See leevendus kärbib riigi iga-aastast maksutulu 50 miljonit eurot. Vähendus on suunatud alates 2025. aastast keskmise ja kõrge heitgaasi väljastusega autodele. Valitsus põhjendas oma eelnõus seda sihtrühma sellega, et just nende autode ekspluatatsioonikulud on kütuse kallinedes kasvanud.
Meil on seda raske mõista. See läheb vastuollu paljude põhimõtetega, mis ka sellel valitsusel peaksid olema, imestab Kallio.
Kõrge heitgaasiga autode subsideerimine julgustab vanu autosid veelgi kauem pidama. Kallio hinnangul on see autopargi uuendamisel miinus.
Soome on libisemas Ida-Euroopa seltskonda, mis tähendab, et me müüme väga vähe uusi autosid võrreldes sellega, kui palju meile välismaalt kasutatud autosid tuuakse, märgib ta.
See on keskkonnaeesmärkide seisukohast keeruline. Kallio sõnul eeldab Soome 2030. aasta heitmeeesmärkide saavutamine vanade sisepõlemismootoriga autode asendamist uute sisepõlemismootoriga autode ja elektriautodega. Soome on võtnud kohustuse vähendada autode heitkoguseid 2005. aasta kontrollväärtusest 2030. aastaks poole võrra.
Autoinfokeskuse andmetel toodavad tänavu turule tulnud uued sisepõlemismootoriga autod selgelt vähem heitgaase kui Soome autopargi autod keskmiselt. Elektriautode tööheitmed on seevastu null võrreldes sisepõlemismootoriga autoga.
Uue sisepõlemismootoriga auto tootmisest tulenevad kliimaheitmed kompenseeritakse umbes 30 000 kilomeetri peal. Elektriautol on see 60 000–100 000 kilomeetrit.
Autovaldkond poleks võib-olla seda teinud. See [maksusoodustused kokku] läheb aga maksma 320 miljonit eurot, ütleb Kallio.
Võrdluseks – selle raha eest oleks saanud kaotada automaksu, mis muudab autopargi vanemaks ja takistab heitmete eesmärkide saavutamist.
Kliimaeesmärkide saavutamist raskendavad ka biokomponendi lisamise kavas tehtud muudatused. Sipilä valitsus otsustas kütusele lisatava keskkonnasõbraliku kütuse osakaalu ehk biokomponendi lisamise järkjärgulise suurendamise. Seda langetati ajutiselt Marini valitsuse ajal sõjast tingitud kütusehinna tõusu tõttu.
Vältimaks kütuse hinna tõusu järgmisel aastal, on Orpo valitsus otsustanud hoida biokomponendi lisamise kohustuse madalal 13,5 protsendil ka aastal 2024. Algselt oleks järgmisel aastal pidanud see olema 28 protsenti.
Biokomponendi lisamise kohustus tõuseb 22,5 protsendini alles Orpo valitsemisaja lõpus.
Muidugi oleks kulusurve olnud päris suur, kui järgmisel aastal oleks biokomponendi lisamine täies mahus kehtima hakanud. Siin on natuke majandus versus kliima, nagu see sageli on, märgib Kallio.
Biokomponendi lisamist kokku 34 protsendini on varasemad valitsused ja teadlased pidanud eelduseks 2030. aasta liikluse heite-eesmärkide saavutamiseks.
Valitsusläbirääkimistel püüdsime leida lahendust, et biokomponendi tõusukõverat poleks pidanud nii palju allapoole laskma, räägib Kallio autovaldkonna aruteludest.
Algsest teest aga loobuti. See jätab lahtiseks küsimuse, kuidas täiendavad heitkogused kompenseeritakse. Võimalikud tegevused oleksid näiteks autopargi elektrifitseerimise kiirendamine. Valitsus pole sellele viidates midagi ette võtnud, kuigi eelarvesse lisandus juba korra kaotatud 20 miljoni euro suurune toetus elektri- ja gaasiautode laadimisjaamade rajamiseks.
Samuti on võimalik, et kümnendi viimastel aastatel tuleb biokomponendi lisamise kohustust väga kiiresti tõsta. See jääb siis järgmise valitsuse otsustada, tõdeb Kallio.
