Teisipäev, detsember 30, 2025

SOOME UUDISED

Soome: TÕSTETAKSE lapsetoetusi, eriti paljulapselistel, muud toetused külmutatakse

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kavandatavas seaduseelnõus tehakse ettepanek külmutada teatud rahvapensioni indeksiga seotud toetuste ja rahasummade ning elukalliduse indeksiga seotud indeksimuudatused valitsuse ametiajaks. Ühtlasi tõstetaks üksikvanemaga perede ja lasterikaste perede lapsetoetust ning alla kolmeaastaste laste eest makstavat lapsetoetust.

Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb rahvapensioni indeksi või elukalliduse indeksiga seotud hüvitisi ja rahasummasid uuendada igal aastal. Eelnõus tehakse ettepanek jätta indeksi muudatused tegemata aastatel 2024–2027. See tähendab, et hüvitiste arv jääks 2023. aasta tasemele. Kavandatavat indeksiuuenduse peatamist ei kavatseta asendada hilisema indeksi tõstmisega.

Uus seadus kehtiks järgmiste toetuste puhul:

ravikindlustusseaduse kohane päevaraha miinimumsumma,
Kela rehabilitatsioonitoetuse ja noorte rehabilitatsioonitoetuse miinimumsumma tööalases rehabilitatsioonis,
lapsetoetuse suurus, lapsetoetuse suurendamise osa ja lapsetoetuse tõusu summa,
lapsehooldustasud,
üldine eluasemetoetus,
pensionäri eluasemetoetus,
õppetoetuse suurus, õppetoetuse ja õppematerjali lisatasu suurendamine,
täiskasvanuhariduse toetuse põhiosa suurus
ning vastuvõtu- ja tegevusraha vastavalt rahvusvahelist kaitset taotleva isiku vastuvõtmise ning inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja abistamise seadusele.

Lisaks pakutakse eelnõus välja ajutised muudatused pensionäri eluasemetoetuses. Eelnõu kohaselt ei muudetaks aastatel 2024–2027 eluasemetoetuses arvestatavaid kütte-, vee- ja ülalpidamiskulude summasid, keskmisi eluasemekulusid ja eluasemekulude piirsummasid.

Muude eelnõu muudatuste mõju lastega peredele leevendab neljanda ja järgnevate laste lapsetoetuse tõstmine, üksikvanema lapsetoetuse ja alla kolmeaastaste laste toetuse tõstmine.

Indeksimuudatuste külmutamine ei kehti rahvapensioni, garantiipensioni, perepensioni, rahvapensioniseaduse alusel lastetoetuste, puudetoetuste (pensionäride hooldustoetus, 16-aastaseks saanute puudetoetus ja puudetoetus alla 16-aastastele), rindetoetuste (täiendav rindetoetus, rindetoetus, välisriigis makstav rindetoetus), pensioniga samaväärse loobumistoetuse täiendava osa, sõjaväetoetuse põhitoetuse, ravimihüvitise, ülalpidamistoetuse ega toimetulekutoetuse põhiosa kohta. Nende hüvitiste osas tehakse indeksi muudatused vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Eelnõus välja pakutud meetmete eesmärk on vastavalt valitsusprogrammi suunistele riigieelarve tasakaalustamine ja tööhõive suurendamine. Eelnõu tugevdab riigieelarvet hinnanguliselt maksimaalselt 383 miljoni euro võrra. Lisaks on rahandusministeerium prognoosinud, et kui indeksimuudatusi ei tehta, kasvab hõive kuni 22 700 hõivatu võrra. Eelnõu on seotud riigi 2024. aasta eelarve projektiga ja läheb koos sellega arutamisele.
Seadused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. Seadused kehtiksid 2027. aasta lõpuni. Indeksi külmutamise mõju hüvitiste ja rahasummade reaalsele tasemele oleks aga maksimaalselt 10,2%, mis tähendab, et seadust rakendataks maksimaalselt kuni selle piirini. Pärast piiri saavutamist suureneksid külmutamise raames olevad hüved ja rahasummad vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Muudatusettepanekud palutakse esitada 24. septembriks 2023.

Avafoto: Unsplash

 

Soome toll sulges krüpteeritud TOR võrgus tegutsenud Piilopuoti narkopoe

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome toll sulges koostöös välisriikide võimudega 2022. aastast TOR võrgus tegutsenud Piilopuoti veebiserveri ja konfiskeeris selle sisu.

Aasta 2022 18. mail avatud soomekeelne uimastimüügi veebisait Piilopuoti on krüpteeritud TOR võrgus tegutsenud varjatud teenusena. Saiti on kasutatud kuritegelikul eesmärgil, näiteks anonüümsuse kaitse all narkootikumide müümiseks. Kohapeal müüdud narkootilised ained toodi Soome salakaubana peamiselt välismaalt.

Soome toll on eeluurimise käigus teinud igakülgset koostööd Saksamaa ja Leedu ametiasutuste, Europoli, Euroopa Liidu õiguskoostöö üksuse Eurojusti ja teiste riikide ametiasutustega ning erinevate Soome politseiüksustega.

Juhtumi eeluurimine on pooleli ning praegu ei anna ei Soome toll ega rahvusvahelised koostööasutused asja kohta rohkem teavet.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Rahandusminister Riikka Purra pakkus välja kõrgepalgaliste lapsetoetuste vähendamise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Rahandusminister Riikka Purra pakkus teisipäeval, 19. septembril väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et üheks säästuvõimaluseks oleks sekkuda suure sissetulekuga perede lapsetoetustesse. Purra rõhutas, et see on tema idee, mitte valitsusprogrammis ühiselt kokku lepitud poliitika. Valitsus koguneb praegu eelarvet arutama, et pidada läbirääkimisi riigi järgmise aasta eelarve üle.

Debatt suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuste vajalikkuse üle on sotsiaalpoliitikas peaaegu igavene teema ja kerkib aeg-ajalt ka avalikkuse ette, vahendab Iltalehti.

Helsingi ülikooli sotsiaalpoliitika professori Heikki Hiilamo sõnul on lapsetoetus tunnustus lapsele: iga laps on väärtuslik ja oluline. Seetõttu oleks Hiilamole oluline, et iga laps saaks lapsetoetust.

Teisalt võib arvata, et kõigile samas summas makstav lapsetoetus oleks väiksem summa kui praegu. 50–75 eurost võiks rääkida. Alates 15. eluaastast võiks selle maksta otse lapse kontole.

Praegu makstakse esimese lapse eest 95 eurot, teise eest 105 eurot ning lapsetoetus tõuseb kuni viienda lapseni.

Lisaks peaks olema sissetulekuga seotud osa või toetus, mis on suunatud eluasemetoetuse kaudu madala sissetulekuga lastega peredele. Eluasemetoetusel on juba sissetulekupiirid, nendib Hiilamo.

Hiilamo sõnul ei tohiks lapsetoetus olla esmane säästukoht, küll aga võib kaaluda selle paremat tulemuslikkust.

Hiilamo märgib, et lapsetoetuste summad on hüppeliselt vähenenud. Esiteks tugeva inflatsiooni tõttu, sest viimase ligi 30 aasta jooksul pole peaaegu üldse lapsetoetusi tõstetud. Lapsetoetuse kulude vähenemise põhjus on ka see, et viimase 13 aastaga on sündimus vähenenud ligi kolmandiku võrra.

Seetõttu võiks Hiilamo sõnul mõelda, et niiviisi säästetud raha võiks heldemalt jagada.
Uuringute järgi mõjutab lapsetoetuse suurus sündimust vähe.

Uuringud on näidanud, et lapsetoetustel võib olla hetkeline mõju. Sündimuse languse põhjused on muud kui peretoetused.

Purra ei täpsustanud, mida tähendaks suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuse kärpimine. Ehk siis kelle sissetulekut peetakse nii heaks, et nende laste eest ei maksta lapsetoetust. Purra ei täpsustanud ka seda, kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus täielikult ära võtta, või tuleks toetust maksta astmeliselt vastavalt sissetulekule.

See on küsimus ka sellest: Kellel on hea sissetulek, milliseid sissetulekuid arvestatakse ja kuidas sissetulekuid arvestatakse. Võimalusi on palju ja oleneb muidugi sellest, milleks muutus on suunatud. Mis on seadusandluse sisu ja tulude arvestamise mehhanism, ütles Kela seadusandluse juht Marjukka Turunen.

Turuneni sõnul ei saa lapsetoetuse võimalike muudatuste mõju hinnata enne, kui tema nimetatud asjad on teada.

Soome Statistikakeskuse teadur Pekka Ruotsalainen kirjutas 2021. aasta oktoobris teadusartikli lastega peredest. Nii varem kui ka praegu on Ruotsalaineni artikli järgi lapsed Soome ühiskonnas kõigi sissetuleku kategooriate vahel üsna ühtlaselt jaotunud.
Ruotsalaineni sõnul on vaesusrisk suurim noortes ja lasterikastes peredes.

Madalaim sissetulekute kategooria on mõnevõrra levinum kõige nooremate laste seas, st kui laps on kolmeaastane või noorem või leibkonna noorim laps on kolmeaastane või noorem.

Uuringu järgi on see seletatav asjaoluga, et paljud väikelastega perede emad või isad on endiselt lapsehoolduspuhkusel, mistõttu nende sissetulekutest „puudub” töötulu. Paljud väikelastega pere vanemad võivad olla ka oma töökarjääri alguses või üliõpilased, kelle puhul ei ole sissetulek jõudnud kuigi palju kasvada.

Madalaimatesse sissetuleku kategooriatesse on peamiselt paigutatud üksikemade lapsed ja välismaa taustaga peredes elavad lapsed.

Aasta 2020 märtsis küsis Yle kõigilt parlamendiliikmetelt „Kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus ära võtta”. Küsitlusele vastas 140 saadikut ja neist 125 lükkas idee tagasi.

Aastal 1948 loodud lapsetoetuste süsteemi nimetatakse universaalseks toetuseks, mis on mõeldud kõigile lastele, sõltumata pere jõukusest.

Lapsetoetuste seadus kehtestati 1948. aastal ja selle eesmärk oli võrdsustada kulusid lastega perede ja teiste elanikkonnarühmade vahel.

Aasta 2021 detsembris maksti lapsetoetust 535 576 perele, kus kasvab ligi miljon last. Ükski teine ​​regulaarne hüvitis ei ole elanikkonnale nii laialt suunatud.

Avafoto: Riikka Purra (NordenBladet)

 

 

Soome poodides on apelsinimahla riiulid tühjad – milles asi?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Apelsinimahla riiulid on praegu Soome poodides erakordselt tühjaks jäänud. Poeketid räägivad, millega tegu. Esmalt tühjendas ulatuslik tagasikutsumine toidupoodide makaroniriiulid, nüüd on aga mahlariiulid erakordselt tühjad. Paljudes Soome kauplustes annavad apelsinimahlade saadavuse probleemist teada erinevad sildid, vahendab MTV.

Miks on poodides vähe apelsinimahla?
S-grupi müügijuhi Juhani Haara sõnul on tegemist ülemaailmse apelsinimahla tooraine kättesaadavuse probleemiga, mis puudutab kõiki operaatoreid.

Apelsinimahlas kasutatavate apelsinide saak on olnud nii USA-s kui ka Lõuna-Ameerikas kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt nõrk muuhulgas ilmastikunähtuste ja taimehaiguste tõttu. Kahjuks on seda viimasel ajal näha ka apelsinimahlade saadavuses poelettidel, räägib Haara MTV uudistele.

K-grupi hinnangul on esinenud mõningaid saadavusprobleeme, peamiselt kõige soodsamate apelsinimahlatoodete osas. Väljakutsed on puudutanud erinevate tarnijate erinevaid tooteid veidi erinevatel aegadel.

Üksikute toodete puhul võib esineda ajutisi katkestusi, kuid apelsinimahla on alati saada olnud, teatab kett.

Nii S- kui K-grupi hinnangul valitseb ülemaailmne defitsiit eelkõige väikestest apelsinidest, mida kasutatakse näiteks kaupluste mahlapressides. Kauplustel on olnud aeg-ajalt väljakutseid mahlaapelsinide poodi saamisel, kuid hetkel tundub saadavus päris hea nii mahlamasinate tooraine kui ka söögiapelsinide osas.

Hispaanias algab saagikoristuse hooaeg oktoobri lõpus ja selle ajani tarnime apelsine Lõuna-Aafrikast. Võimalikud hilinemised konteinerliikluses võivad loomulikult tekitada hetkelisi katkestusi, kuigi põhimõtteliselt tuleb kaupa piisavalt, kommenteeris K-grupp.
Apelsinimahlade tooraine saadavusprobleeme on Lidlis esinenud samuti hetkelise tootepuudusena. Lidli andmetel pole värskete apelsinide osas probleemi.

Kuivõrd tegemist on hooajaliste toodetega, siis minnakse praegu edasi nädal korraga.

Millal on oodata olukorra paremaks muutumist?
Kättesaadavust on negatiivselt mõjutanud põud, apelsinipuude taimehaigused ja orkaanid. Probleemid said alguse suve alguses ja aasta lõpuks on need hinnanguliselt läbi, märgib K-grupp.

 

 

Venemaa lahkub Arktika nõukogust, süüdistab selles Soomet

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Venemaa teatas ametlikult, et lahkub Barentsi Euro-Arktika Nõukogust. Venemaa välisministeerium süüdistab esmaspäeval avaldatud pressiteates tekkinud olukorras teisi nõukogu liikmesriike, edastab Barents Observer.

Venemaa konkreetsed süüdistused on suunatud praegu Euro-Arktika Nõukogu eesistujariigile Soomele. Tavaolukorras läheks eesistujariigi staatus järgmisena Venemaale, kuid Ukraina sõja tõttu on Soome ja teised liikmesriigid Venemaa tegevuse nõukogus juba 2022. aasta märtsist peatanud.

Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) asutati 1993. aastal. Nõukogu liikmed on Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Taani, Island ja EL.

Barentsi koostööpiirkonda on kuulunud Norra, Rootsi ja Soome põhjapiirkonnad ning Venemaalt Murmanski oblast, Karjala Vabariik, Arhangelski oblast, Neenetsi autonoomne ringkond, Novaja Zemlja ja Komi Vabariik.

Kremlit toetav väljaanne Vzgljad teatas, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogust lõplikult lahkudes „likvideerib Venemaa lääne spioonikoloonia Arktikas”.

Ajalehe teatel loodi nõukogu algselt Venemaa ja lääneriikide suhete leevendamiseks, kuid aja jooksul on sellest saanud „lääne spionaaži kolle” ja Venemaa vastu suunatud „õõnestustegevuse” keskus.

Venemaa välisministeerium ei võta oma avalduses seisukohta, miks Venemaa tegevus Barentsi Euro-Arktika Nõukogus peatati märtsis 2022. Teistele nõukogu liikmetele heidetakse ette vaid seda, et Venemaa tegevus nõukogus oli nende süül praktiliselt halvatud. Ehk siis Ukraina sõda ja Venemaa agressiivne rünnak jäävad Venemaa välisministeeriumi avaldusest täielikult välja.

Vastutus koostöö katkemise eest Barentsi piirkonnas lasub täielikult meie „partneritel”, teatab Venemaa välisministeerium.

Soome on praegu Barentsi Euro-Arktika Nõukogu eesistuja. Kui teiste liikmesriikide suhtumine Venemaasse jääks muutumatuks, peaks Soome tavatsükli kohaselt eesistumise Venemaale üle andma 2023. aasta oktoobris.

Soome ei ole eesistujana kinnitanud valmisolekut 2023. aasta oktoobris eesistumist üle anda Venemaale, mis on vastuolus roteeruva eesistumise põhimõtetega ja takistab normaalset ettevalmistust, taunib Venemaa välisministeerium oma avalduses.
Väljaande Vzgljad hinnangul on Venemaa formaalne taganemise põhjus teisisõnu „sabotaaž Soome poolt”. Väljaande väitel on kõik noodid, mille järgi oleks pidanud oktoobris eesistumine Venemaale üle minema, Venemaa välisministeeriumist õigeaegselt Helsingisse saadetud.

Pole päris selge, kas soomlased on diplomaatilist protokolli üldse eiranud või on nad telgitagustes teatanud, et nende jaoks on Ukraina suhtes tunnetav „solidaarsus” olulisem kui koostöö Arktika piirkonnas ja piiriregioonis, kirjutab Vzgljad.

Väljaande Vzgljad andmeil on lääneriigid varem kasutanud Barentsi Euro-Arktika Nõukogu Venemaa järele luuramiseks ja Venemaa ühiskonnategelaste enda poole värbamiseks. Ajalehe andmeil on näiteks Venemaa haritlasi ja ajakirjanikke kutsutud üritustele, kus neid on meelitatud Lääne poolele minema. Väljaande andmetel on püütud värvata ka põliselanikkonda Lääne huvide järgi tegutsema.

Rahastatud on ka raamatuid, mis räägivad aastatel 1930-1940 nõukogude režiimi poolt toime pandud genotsiidist norrakate, soomlaste ja rootslaste vastu, kirjutab Vzgljad.
Vladimir Putini ajal on Venemaa aastaid püüdnud takistada Jossif Stalini aegse vägivalla uurimist.

Üks hiljutine Soome ja Norraga seotud arktiline näide sellest on Koola soomlanna Agnessa Haikara raamatu konfiskeerimine Murmanskis 2020. Oma raamatu jaoks on Haikara uurinud Stalini tagakiusamiste ajal Murmanski ja Koola piirkonnas elanud soomlaste ja norralaste saatusi. Raamat ilmus lõpuks eelmisel suvel Soomes pealkirja all Kes koputab teie uksele? Koolasoomlaste saatus Stalini tagakiusamistes (Minerva).
Barentsi parlamentaarne konverents koguneb järgmisel nädalal Rovaniemis, seisab Soome parlamendi pressiteates. Grupp Põhjamaade parlamendiliikmeid ning põlisrahvaste ja piirkondlike koostööorganisatsioonide esindajaid koguneb Rovaniemis, kui Soome parlament võõrustab 25.-27. septembril Barentsi piirkonna parlamentaarset konverents.

Konverentsil räägitakse muuhulgas rohepöördest, Barentsi koostöö tulevikust ning sellest, kuidas näevad noored oma tulevikku Soome, Rootsi ja Norra põhjapiirkondades.
Konverentsi avab Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho. Rovaniemis venelastest osalejaid ei ole. Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani külmutasid valitsustevahelise Barentsi koostöö Venemaaga märtsis 2022 pärast Venemaa tungimist Ukrainasse.

 

 

1...697071...601Page 70 of 601