NordenBladet — Helsingi kohus kuulutas täna reedel, 15. septembril välja renoveerimisele ja vannitoaremondile spetsialiseerunud ettevõtte Rakmaster pankroti.
Ettevõtlusinfo andmetel asutati ettevõte 1995. aastal. Firma käive oli eelmisel, 2022. aastal 14,58 miljonit ja majandusaasta tulemus 30 000 eurot. Selle nädala teisipäeval esitas firma aga pankrotiavalduse, vahendab Iltalehti.
Firma kontor asub Helsingis. Korterite ja vannitubade renoveerimisele ning remondile spetsialiseerunud perefirma tegutseb nende kodulehe andmetel Helsingi piirkonnas.
Ettevõtte klientideks on eraisikud, ettevõtted ja kogukonnad.
NordenBladet — Soome rakendab Euroopa Komisjoni tõlgendussoovitust Venemaal registreeritud autode piiriületuse kohta. Edaspidi saab Venemaal registreeritud autoga Soome sõita vaid Venemaal alaliselt elav EL-i kodanik või tema pereliige, diplomaat või temaga võrreldav isik või humanitaarsetel põhjustel. Piirang hakkab kehtima ööl vastu laupäeva, 16. septembrit kell 00.00.
Soome rakendab täielikult Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tulemusena kehtestatud sanktsioone. Soome pöörab tähelepanu täitmise tõhususele ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamisele. Sanktsioonidest kõrvalehoidmise seisukohalt avaldatakse erilist survet piiririikidele, kes peavad tugevdama ühistegevust sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamiseks. Soome peab oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriigid, eriti piiririigid tõlgendaksid sanktsioonide regulatsioone ühetaoliselt.
Euroopa Komisjon andis 8. septembril välja tõlgendusjuhise sõiduautode Euroopa Liitu toomise keelamise kohta. Tõlgendusjuhendi kohaselt on Venemaal registreeritud ja Venemaa numbrimärkidega auto import liidu territooriumile kasvõi ajutiselt turismi eesmärgil nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 järgi ühemõtteliselt keelatud. Komisjon uuendas oma tõlgendust 12. septembril. Komisjon rõhutab, et autode sanktsioonidest kõrvalehoidmise oht on märkimisväärne ning liikmesriikide pädevad asutused peavad pöörama erilist tähelepanu nende piiriületusele.
Soome rakendab komisjoni tõlkejuhist laupäeva, 16. septembri öösel kell 00.00 vastavalt riiklikele juhistele. Piiriületuse keelu rakendamine tähendab, et Venemaa numbrimärkidega sõiduautodel on Soome sissesõit keelatud. Vastavalt poliitikale ei kehti keeld Venemaal alaliselt elavatele EL/EMP kodanikele (sh topeltkodanikele) ja nende perekonnaliikmetele. Samuti ei kehti keeld diplomaatiliste sõidukite suhtes ega humanitaarabiga seotud piiriületusele.
Juba Soome jõudnud Vene numbrimärkidega autod tuleb riigist välja viia 16. märtsiks 2024.
Uus kord ei muuda isikute riiki sisenemise tingimusi. Jälgitakse poliitika elluviimist ja selle mõjusid. Vajadusel poliitikat uuendatakse.
NordenBladet — Soomes kasvab pidevalt eluaseme üürijate arv ja ideaalis peaks inimene leidma omale sobiva elamise olenemata sellest, kas seda üüritakse või on see välja ostetud. 38-aastane Oulu naine Elina hindab üürimise puhul lihtsust. Kui kodus midagi katki läheb, helistab ta hooldusfirmasse. Kui ta tahab elukohta muuta, siis ta lihtsalt võtab uue üürikorteri ja pangaga mingeid läbirääkimisi pidada pole vaja, vahendab Yle.
Samas ei kavatse ta kuhugi kolida. Ta on elanud Oulus Tuiras üürikorteris 20 aastat, millest viimased viis aastat on möödunud linna üürikorteris. Üüri maksab ta selle eest umbes 650 eurot kuus.
Iga kuu maksan kindla summa ega pea mõtlema eluasemelaenu intressimäära tõusule ega täiendavatele ühistutasudele. Ma ei tea, kuidas lambipirni vahetada, aga kui helistan hooldusfirmasse, tuleb keegi lambipirni vahetama ja mul on kerge elu.
Elina pole ainuke, kelle jaoks on üürimine väga püsiv lahendus.
Värskeim statistika üüripinnal elamise kohta on aastast 2021 ehk ajast enne, kui intressimäärad tõusma hakkasid. Üüripinnal elamine oli juba sel ajal tõusuteel ning esmase kodu ostjate keskmine vanus tõusis. Asjatundjad ei usu, et see trend on muutunud.
Vastupidi: üürikorterite arv kasvab, sest inimesed ei jaksa kortereid osta ja see võimalus enam nii väga ei köida. Kokkuvõttes muutub üürikorter käesoleval aastal oluliselt odavamaks kui omanike kasutuses olev eluase, selgub Pellervo majandusuuringute eelmisel nädalal avaldatud prognoosist.
Oulu ülikooli majanduskooli dotsent Elias Oikarinen ütleb, et kunagi võis eluaseme üürimise puhul rääkida sotsiaalsest klassist, kuid enam mitte. Turul on tõesti kenad üürikorterid ja üüripinnal elab ka palju hea sissetulekuga inimesi.
Aastaid Oulus Tuiras kortereid üürinud Pasi Orava on märganud, kuidas üürnikud soovivad järjest rohkem kvaliteetseid kortereid. Elamispinnad peavad olema korralikud, vannituppa peab mahtuma pesumasin ja põrandal ei tohi olla plastikmatt.
Orava kliendid kolivad tavaliselt üüripindadelt välja uuele üüripinnale. Ta mäletab vaid paari juhtumit, kui üürnik on korteri ostnud: siis samuti Tuiras.
Tuira erandlikkuse kohta ütleb mõndagi fakt, et varem eluaset üürnikud inimesed on kolinud samas piirkonnas asuvasse oma korterisse. Muidu elavad üürnikud ja omanikud väga sageli eri linnaosades.
Tuira elamustruktuur on erakordne nii Oulus kui ka kogu riigis. Tuiras on palju ĂĽhetoalisi, aga ka suuremaid kortereid ja eramuid. Linnaosas on nii vanu soodsa hinnaga kortereid kui ka lisaehitusega kaasa tulnud uusi ja kalleid kortereid. Hetkel on Etuovi.com-is mĂĽĂĽgis olevate korterite ruutmeetrihinnad 1000 ja 6800 euro vahel.
Kaks aastat tagasi, 2021. aasta lõpus moodustasid piirkonna korteritest 57 protsenti üürikorterid.
Helsingi ülikooli linnageograafia professor Mari Vaattovaara ja Oulu ülikooli kogukonnaplaneerimise professor Helka-Liisa Hentilä peavad Tuira tugevusteks mitmekesist elamufondi ja rikkalikke teenuseid. See on ka omadus, mis eristab seda paljudest teistest Soome elurajoonidest.
Üldiselt peetakse eesmärgiks mitmekülgset linnakeskkonda, kust leiab erinevaid kortereid erinevat tüüpi inimestele. Tuiras võib elada igasuguseid inimesi ning seal on mitmekesine ja eri vanuses elanikkond, räägib Hentilä.
Tuirat võrreldakse sageli Helsingi Kallioga, sest mõlemad on multikultuursed, elujõulised ja nõutud vanad töölislinnaosad paari kilomeetri kaugusel kesklinnast. Vaattovaara hinnangul on võrdlus osaliselt õige, kuid Tuira elamufond on palju mitmekesisem kui Kallios. Ta võrdleks seda rohkem Lauttasaariga.
Hentilä sõnul on Tuira sarnaselt Kalliole mitmekesine piirkond, kuid see-eest palju rohelisem ja mosaiiksem. Tema jaoks ei saa seda pidada traditsiooniliseks äärelinnaks, sest piirkond on nii mitmejärguline ja erinevalt äärelinnast üldiselt on korterid ehitatud eri aegadel. Mõnevõrra sarnane piirkond on Tammela Tamperes.
Kui üha rohkem inimesi elab üüripinnal, tekib Tuira kõrval ka mujal vajadus paralleelselt omaniku- ja üürikorterite ning eri hinnaga üürikorterite järele.
Dotsent Elias Oikarinen märgib samas, et on raske ette kujutada, et eluruumi üüri- ja omanikusuhetes toimub lähiajal väga radikaalne muutus.
Intressimäärade tõus on mõjutanud ka üürikorterite pakkumist, kuna korteritesse investeerimine pole enam nii ahvatlev variant. Teisest küljest võib esimese kodu ostmine muutuda isegi lihtsamaks, kui nõudlus on üldiselt väiksem.
Üürileandjate ja üürnike huviorganisatsioonid näevad aga, et käsil võib olla suurem muutus. Turus, Tamperes ja Helsingis on juba üle poole korteritest üürikorterid.
Ma ei oska öelda, kas olukord terves riigis toob kaasa selle, et üle poole elab üüripinnal, aga suurlinnades on see juba nii, ütleb Soome üürileandjate ühiskonnasuhete juht Hanna Isbom.
Kuigi üürikorterid on ahvatlevad oma lihtsuse poolest, hindavad paljud eluaseme omamise häid külgi nagu turvatunne ja jõukuse kogunemine.
Kui elate samas korteris pikka aega, on omanikuna elamine tavaliselt majanduslikult mõttekam, ütleb Oikarinen.
NordenBladet — Suurepäraste transpordiühendustega 76-ruutmeetrine klaasitud rõduga kolmetoaline korter maksab 27 000 eurot. Sama suure korteri võiks saada ka kesklinnale lähemalt – aga hind hüppab 113 000 euroni. Kotkas Karhuvuoris 2020. aasta kevadel korteri ostnud soomlane Ari oma korteri hinda ei avalda, kuid on ostuga rahul. Veidi alla 60-ruutmeetrine rõduga korter ei vajanud muud kui veidi värvi ja kööki uut tehnikat. Ka korteriühistus polnud teadaolevalt suuremaid renoveerimistöid, kuigi maja valmis 1967. aastal, vahendab Yle.
Vaatasin kortereid ka mujal, kuid hind oli see, mis otsustas palju. Kesklinnas olid hinnad kõvasti kõrgemad. Sama raha eest poleks ma Kotkansaarist midagi saanud, ütleb Ari.
Piirkonnas saab korteri vaid murdosaga sellest hinnast, mida tuleks maksta kesklinnas.
Kotkas Karhuvuoris on kortermaja keskmine ruutmeetri hind 420 eurot ruutmeetri kohta, selgub Yle eluasemehinna kalkulaatorist. Keskuses Kotkansaaris tuleb ühe ruutmeetri eest välja käia 1673 eurot. Kinnisvaramaaklerite sõnul on põhjused lihtsad. 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel ehitatud majadel on tohutud remondivõlad.
Näiteks kui toruremont on tegemata, langetab see korterite müügihinda, ütleb kinnisvaramaakler ja müügijuht Tiina Lustig kinnisvarabüroost Aninkainen Kotka.
Kotka Karhuvuori on umbes 3500 elanikuga kortermajade piirkond. Elanikke on igas vanuses, lastest eakateni. Aasta keskmine sissetulek jääb 18 000 euro kanti.
Statistika valguses on Karhuvuori väga tavaline Soome eeslinn, mis Kotkas siiski halva maine all kannatab.
Ostja otsib korterit, mis peaks olema soodne, kuid ütleb samas, et ta Karhuvuorisse ei lähe, ütleb kinnisvaramaakler Miia Hiekkataipale büroost Asunto Alfa.
Kinnisvaramaaklerid teavad, et mõnes majas on korrarikkumisi olnud, aga Karhuvuori maine on parem.
Inimestel on Karhuvuorist moonutatud arusaamad. Sealt edasi on lähedal Kotka parim ühistransport ja põhiteenused, ütleb kinnisvaramaakler Raisa Vänskä kinnisvarabüroost Merikotka pesa.
Ari on nooruses paaril erineval korral Karhuvuoris elanud, kuid tol ajal üürikorterites. Teda Karhuvuoris elamine ei häiri.
Selliseid kohti on igas linnas. Tõenäoliselt on Kotkas palju teisi kohti, mis mõnikord saavad negatiivset tähelepanu. Mul endal pole probleeme olnud, ütleb Ari.
Sarnaseid hinnaerinevusi võib kohata ka mujal Soomes. Kuopios on hinnad järsult langenud Saarijärvi ja Kelloniemi linnaosas. Tamperes on selline Tesoma ja Turus Varissuo. Jyväskyläs saab kõige odavamalt ruutmeetreid Keltinmäkis, Kangaslampis ja Pupuhuhtas.
Piirkondi ühendab vananev elamufond ja majade remondivõlg. Jyväskyläs on lisaks kehv maine.
Piirkondades on varem olnud palju linna üürikortereid, mille linn on eraisikutele müünud. Üüritegevus on aga jätkunud, mistõttu on piirkondades veel arvestatav hulk üürikortereid, ütleb Jyväskylä kinnisvarafirma Kiinteistömaailma Tourula maakler Visa Suojanen.
Äärelinna korteri müümine nõuab tavaliselt kinnisvaramaaklerilt veidi rohkem pingutust, kuid korterid leiavad ostja. Õige hinna korral võib müügiaeg olla väga lühike.
Avafoto: Karhuvuori, Soome (Väljavõte lehelt Google Maps)
NordenBladet — Eelmisel talvel oli Venemaa üks tähtsamaid relvi energeetika: riik ründas Ukraina kriitilist infrastruktuuri ja lääneriike koormasid suured elektriarved. Saabuvale talvele mõeldes on Ukraina saanud valmistuda energia kui sõjapidamise vahendi kasutamiseks ja Venemaa ei saa enam eelmise talve üllatuselemendist kasu. Suurriigi vahendid aga asjatundjate hinnangul otsa ei saa.
Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori asetäitja Kristi Raik ütles Iltalehtile, et Venemaa püüab leida uusi võimalusi üllatamiseks. Tema sõnul on raske ennustada, mis tulla võib.
Venemaal pole piire, rünnata võib iga sektorit. Aga kas suudetakse mõni uus viis välja mõelda, siis hakkavad võimalused otsa saama.
Soome rahvusvahelise kriisireguleerimise asjatundja ja riigiteaduste doktor Timo Hellenberg maalib Venemaa vahendite valikust veelgi süngema pildi, tõdedes, et „ma ei näe praeguses olukorras midagi positiivset”.
Kahtlemata on üllatusmomente jäänud, ütleb Hellenberg Iltalehtile.
Venemaa üllatab alati. Neil on selleks head ressursid ja oskused. Me ei tohiks lasta end uinutada hüpoteesiga, et Venemaa on nõrk või et tema ressursid on ammendunud.
Hellenberg loetleb kõige tõenäolisemate sihtmärkidena raudteed ja jõetamme. Eelkõige oleks katastroof Kiievist põhja pool asuva Võšhorodi tammi hävitamine, kuna tammist tulev vesi uhuks minema nii pealinna kui enamiku Ukraina valitsuse tähtsamaid asutusi. Lisaks asub läheduses ka piirkonna lennujaam.
Tammide tabamiseks on võimalik valmistuda vee koguse vähendamisega, mida tuleks teha kohe. Vee koguse vähendamine piiraks löögi hävitavat jõudu, kuid teisalt võib see olla Ukrainale majanduslik löök, kuna samal ajal väheneb elektrijaama tootmisvõimsus.
Hellenbergi sõnul on Ukraina poolelt vastused valmisolekuga seotud küsimustele „olnud sama aeglased kui 2013. aastal”. Hellenberg tegi toona tammile riskihinnangu, millele reageeriti sellega, et probleemi ega reaalset terroriohtu pole.
Hellenbergi sõnul toetub Ukraina varustuskindlus ja energiatootmine just Dnipro jõe ääres asuvatele hüdroelektrijaamadele. Seetõttu oleks vaja tagada tuumajaamade võimekus korvata pärast võimalikku lööki hüdroelektrijaamale jäänud tühimik energiatootmises. Lisaks saab valmistuda elanike evakueerimiseks piirkonnast.
Tammikahjustustest saime esimest maitset tunda suvel, kui Kahhovka tammi rünnak jättis Hersoni piirkonna veeta. Sarnaseid „asendamatuid lahendusi” võib sõja edenedes rohkem näha.
Ma kardan halvimat – mida meeleheitlikum olukord tundub, seda hullemat on oodata, märgib Hellenberg.
Teine võimalus on Venemaal rünnata logistikat. Hellenberg tuletab meelde „sadamate kahetsusväärset olukorda”.
Järgmisena saab Venemaa pilgud suunata raudteele, millel põhineb kogu Ukraina varustamine. Eriti ohus on „elu tee” ehk ühendus Lvivi kaudu Poolaga. Läänega sideme hävitamine „ühtiks Vene doktriiniga”. Hellenbergi sõnul hävitab Venemaa Ukraina varustuskindlust veelgi süsteemsemalt.
Pistik tõmmatakse seinast, resümeerib Hellenberg.
Hellenberg nõuab rahvusvahelise üldsuse sekkumist, et tagada varustuskindlus ja tsiviilisikute liikumise ohutus.
Tõenäoliselt näeme tulevikus ka rohkem otseseid rünnakuid Kiievi režiimi vastu.
Kiievit on kaitsnud nn püha linna retoorika, mida on Kremli liidrite kõnedes kultiveeritud. See põhineb ultraortodokssel mudelil, mille eesmärk on Kiievi Venemaa taotlemine ja Kiievi vallutamine.
Hellenberg arvab, et Kiievi ajalooline tähtsus slaavi kultuurile on osa põhjusest, miks Kiievi häving on seni jäänud „suhteliselt väikeseks”. Nüüd on Venemaa „sihtmärgi staatus muutunud”.
Enam ei püüta neid piirkondi säilitada, vaid esmane püüe on hävitada kriitilised piirkonnad ja infrastruktuur, sest nad ei suutnud muuta valitsust, nagu nad eeldasid, ja pöörata suuremat osa inimestest enda poole, sõnab Hellenberg.
Sõda on Venemaale nii palju maksma läinud, et riiki ei rahulda enam „mõni sodiks lastud küla Ukraina idaosas”.
Eesmärk on nüüd tõesti hävitada Ukraina võimalused riigi ja ühtse rahvana ellu jääda, märgib Hellenberg.
Hellenberg võrdleb tegusid suurviha ajaga, mil Venemaa lõi Rootsi suunal puhvertsooni. Tema sõnul on Venemaa sõjategevus järk-järgult muutunud selles suunas, et Ukrainast luuakse sarnast puhvrit Lääne ja Venemaa vahele. Selle saavutamiseks on Venemaa eesmärgiks ühiskonna funktsioonid pöördumatult hävitada.
Ühiskonda hävitati süstemaatiliselt ja pöördumatult, ei üritatud üle võtta ega ära kasutada. Nende strateegilise autonoomia kindlustamiseks loodi vaakum. Nüüd luuakse Ukrainast eikellegimaad, märgib Hellenberg.
Käimasolev sõda kordab meetodit „Russki sposob delat veštši”, mille Venemaa käivitas juba 16. sajandil Liivi sõja ajal. Süütuid tsiviilisikuid ja kõige haavatavamaid gruppe kasutatakse vaenlase tagalas kohese sotsiaalse šoki tekitamiseks.
Energeetika ei avaldanud eelmisel aastal survet mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ukrainat aidanud lääneriikidele. Hellenberg hindab, et Soomet saab tulevikus survestada laevandusega.
Meie laevaliiklus on haavatav ja Venemaa vahendid selle häirimiseks on mitmesugused. Nad saaksid seda teha ilma rahvusvahelisi reegleid rikkumata, märgib Hellenberg.
Üks Soome varustuskindluse seisukohalt üliolulise laevaliikluse häirimise võimalus oleks luua Läänemeres ohukuvand ohtlikest ainetest või nende levikust Läänemerre. Teine oluline segav tegur võib olla seotud näiteks pingelise õppuste olukorraga, kus Venemaa saab oma suurenenud kohalolekut põhjendada mereliikluse ohutuse tagamisega.
Lisaks saab tekitada segadust seoses miinidega. Hellenbergi sõnul piisab ainuüksi kuulujuttudest miinide kohta ning tegelikke lõhkekehi pole isegi vaja Läänemerele välja lasta. Ükski laev ei liigu, kui on ebaselge, kas see on ohutu või mitte, märgib Hellenberg.
Asjatundja nendib, et sellest võimalusest pole palju räägitud just seetõttu, et laevandus on nii haavatav ning Soomel pole eriti vahendeid võimalikeks ohtudeks valmistumiseks.
Lennuliiklus on juba Venemaaga arvestanud, aga mis puudutab laevandust, siis kui meie tuksuv süda peaks saama häiritud, tooks see kaasa olukorra, kus tuleb kiiresti rakendada meetmeid, mille kulusid on raske isegi ette kujutada.
