NordenBladet — Maasturid, sportautod ja suured pikapid. Helsingi lennujaama parkimismajades seisavad miljonite eurode eest Vene numbrimärkidega luksussõidukid. Kõige väärtuslikum sõiduk on ilmselt Soomes uuena üle 300 000 euro maksev Mercedes Benz GLE 63s AMG, mis kiirendab nullist sajani vähem kui nelja sekundiga, vahendab Yle.
Kiire sõidu saab ka enam kui 200 000 euro väärtuses Porsche Cayenne GTS ja veidi soodsama BMW X7 M50d-ga. Rohkem kui saja tuhande euroses hinnaklassis on ka mitu Land Roverit ja Lexust.
Tolmukihi järgi otsustades on osa autosid parklas olnud juba pikemat aega.
Soome keelas EL-i komisjoni soovituse kohaselt Venemaal registreeritud sõiduautode sissesõidu 16. septembril. Otsuse eesmärk on takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist, kus venelased viivad kaupu kodumaale läbi Soome.
Omanikel on pool aastat aega oma autod riigist välja viia.
Keegi on poliitikute soovi edastanud ka parkimismajas seisva Cadillac Escalade’i omanikule: selle tolmusele tagaaknale on trükitähtedega kirjutatud „Go home” ja „Slava Ukraini”.
Yle sai kätte Valeri Kljukvini, kes parkis oma uhiuue Audi A4 Allroad Quattro parkimismajja. Ta vastab oma prantsuse telefoninumbrile ja ütleb, et reisib Euroopas. Ta annab mõista, et ta on saamas ELi kodakondsust.
Kljukvin plaanib oma autole Helsingi-Vantaale järele tulla, kuid ei tea veel millal.
Kuigi ta on praegu EL-i riikides, sõidab ta regulaarselt Venemaale sugulastele külla. Ta kahetseb, et edaspidi ta oma autoga piiri ületada ei saa.
On kurb, et tavalised kodanikud kannatavad nii palju ELi ja Venemaa vaheliste konfliktide tõttu, märgib ta.
Kljukvin usub, et autode sisseveokeeld sõiduautode piiriülest liiklust täielikult ei peata. Alati saab osta EL-i numbrimärgiga auto, lisab ta.
Auto hoidmine Helsingi-Vantaal pole just odav. Parkimine terminalile kõige lähemal asuvas parklas P1 maksab nädalas koguni 186 eurot, parklas P2 136 eurot.
Vene autosid on kõnealustel parkimisaladel viiskümmend.
Suurem osa Vene numbrimärkidega autodest on P3 või P5 parkimismajades, kus parkimine maksab 79 eurot nädalas ja 88 eurot P5-s.
Yle luges autod üle nädal tagasi. Kokku oli neid 78.
Veidi enam kui aasta tagasi parkis lennujaamas umbes 1400 Venemaa numbritega autot, vahendas Helsingin Sanomat toona. Väljaande andmetel reisisid mitme luksusauto omanikud parkimise hetkel Euroopa eri paigus.
Nüüd on neid vaid 5 protsenti aastatagusest. Ka Iltalehti teatas hiljuti, et Vene autode arv parklas on järsult vähenenud.
Paljude allesjäänud autode pinnal on hinnanguliselt nädalaid vana tolmukiht. Tundub, et mõned on seisnud juba kuid.
Lennujaamafirma Finavia ei kommenteeri, kui kaua on klientide autod parklas seisnud. Parkimisel ajapiirangut firma teatel ei ole.
Kui sõidad autoga ainult parklasse, saad sellega igal ajal välja sõita. Tasumine toimub lahkumisel. Meil on autod pargitud nädalateks või kuudeks. Me ei tea, kui kaua iga parkija reisil olla plaanib, ütleb Finavia parkimismajade juht Jukka Isomäki.
Kui auto näib olevat mahajäetud ja Finavia ei saa selle omanikuga ühendust, viib Vantaa linna parkimisamet auto minema. Kui autot tähtajaks välja ei nõuta, läheb selle omand üle linnale.
Seda on varemgi juhtunud. Iltalehti kirjutas hiljuti lennujaama maha jäetud 700. seeria BMW-st, mille linn pani oksjonile, kui omanik sellele järele ei tulnud.
Finavia juhi Jukka Isomäki sõnul jäetakse lennujaama autosid harva. Kui aga Vene numbrimärgiga autode omanikud ühel või teisel põhjusel oma sõidukitele järele ei tule, võib Vantaa linn miljoneid väärt vara endale nõuda.
NordenBladet — Soomes arvestati kokku sotsiaalkindlustusameti Kela makstud hüvitised välismaal saadud ravi eest ja selgus, et välismaal käiakse ravil põhiliselt Eestis.
Piiriülene tervishoiustatistika sisaldab teavet näiteks selle kohta, millistes riikides soomlased on ravi taotlenud ja kuidas on Kela välismaal antud ravi eest hüvitist määranud. Piiriülese tervishoiu kontaktpunkti ja Kela koostatud statistika on leitav kontaktpunkti Slideshare kontolt. Välismaal osutataval hambaravil on oma statistika. Ravi taotlemine tähendab, et isik sõidab arstiabi saama välismaale.
Statistika tõlgendamisel tuleb tähele panna, et statistika näitab vaid neid ravile pöördumise olukordi, mille eest isik on Kelast hüvitist taotlenud. Hüvitisi saab taotleda kuue kuu jooksul pärast ravi lõppu, mistõttu võib info statistikasse ilmuda hilinemisega.
Ravile pöördutakse põhiliselt Eestisse Soomest pöördusid inimesed iseseisvalt ravile Eestis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas ja Belgias. Ravile pöördumine välismaal on viimastel aastatel vähenenud. 2022. aasta statistika näitab aga Kela makstava hüvitise suuruse mõningast kasvu võrreldes 2021. aastaga.
Eelmisel, 2022. aastal maksis Kela hüvitisi omal käel ravile pöördumise eest vana mudeli järgi ehk nii, nagu oleks inimene kasutanud Soomes eratervishoiu teenuseid. Alates 2023. aastast on muutunud ravi hüvitamise mudel ja Kela ei maksa hüvitist rohkem, kui sarnane ravi oleks maksma läinud kliendi enda riikliku ravi hoolekandepiirkonnas Soomes.
Ravimite hüvitamise summa tõuseb
Statistika järgi on välismaal tehtud ravimikulude hüvitamise summad eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Hüvitisena maksti välja ligi 100 000 eurot, 2021. aastal jäi see summa aga alla 70 000 euro. Summa pole aga nii kõrgeks tõusnud kui 2020. aastal, mil EL-i piirkonnas toimunud ravimihüvitisteks maksti välja üle 140 000 euro.
Eelneva loaga saadud ravi on suurenenud
Välismaal saab ravile pöörduda ka EL-i direktiivi kohase eelloa alusel. Eelluba on maksekohustus, mille Kela annab, kui riiklik tervishoid seda toetab. Kui patsiendil on eelnev luba, tuleb tasuda vaid kohalik visiiditasu. Tegelikud ravikulud on jäänud ravipiirkondade ja alates 2023. aastast hoolekandepiirkondade kanda.
Eeslmisel, 2022. aastal taotleti 143 eelluba ja anti 81, mis oli veidi vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal maksid ravipiirkonnad aga eelloa alusel ravi eest rohkem kui varasematel aastatel, 1 125 230 eurot. Näiteks 2021. aastal oli vastav summa 707 198 eurot. See võib viidata sellele, et eelneval nõusolekul taotlesid inimesed eelmisel aastal kallimat ravi.
Hambaravi on välismaal kasvanud Hambaravi statistika näitab, et sarnaselt varasematele aastatele pöördus ka 2022. aastal enim inimesi hambaravile Eestis.
Hüvitisetaotluste ja määratud hüvitiste arv on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal näitab statistika 2021. aastaga võrreldes mõningast tõusu. 2022. aastal määrati välismaal saadud hambaravi hüvitist kokku ligi 108 000 eurot, 2021. aastal ligi 91 000 eurot.
Väljaspool EL-i saadud ravi tulevikus enam ei hüvitata
Eelmise, 2022. aasta statistika näitab teavet selle kohta, kuidas Kela on määranud hüvitist väljaspool EL-i riike saadud ravi kulude eest. Kela hüvitas ravi olukordades, kus kulud tekkisid äkilise haigestumise, krooniliste haiguste, raseduse või sünnituse tõttu. Hüvitis oli kulude summaga võrreldes väike.
Sarnaselt varasematele aastatele määrati ka 2022. aastal enim selliseid hüvitisi Tais (42 000 eurot), Türgis (19 000 eurot) ja Ameerika Ühendriikides (5 000 eurot) saadud ravi eest.
Alates 2023. aastast ei hüvita Kela enam väljaspool EL-i ja Euroopa Majandusühenduse riike, Šveitsi, Suurbritanniat või Põhja-Iirimaad tekkinud ravikulusid.
NordenBladet — Teadlased hoiatavad, et koroonaviiruse ravim, mida on kiidetud nn mängu muutjana, võib põhjustada viiruse kontrollimatut muteerumist. Molnupiraviiri antakse tuhandetele riskigrupi patsientidele, kelle testid on positiivsed, näiteks patsiendid, kes võitlevad vähi või maksa- ja neeruhaigustega, vahendab Daily Mail.
USA farmaatsiahiiu Mercki toodetud viirusevastane ravim kaitseb raske haigusvormi eest, tekitades viiruses mutatsioone, mis seda nõrgestavad.
Kuid mõnel juhul ei aja need mutatsioonid viirust organismist välja, väidavad Francis Cricki instituudi ja Ühendkuningriigi terviseohutuse agentuuri (UKHSA) teadlased.
Selle asemel võib patsient nakatuda koroona muteerunud versiooniga ja anda seda teistele edasi, selgub teadlaste analüüsist miljonite viirusjärjestuste kohta.
Eksperdid hoiatavad, et nüüd on võtmetähtsusega välja selgitada, kas molnupiraviiri käivitatud mutatsioonid võivad muuta pandeemiat põhjustava viiruse nakkavamaks või raskemat haigust põhjustavaks või võimaldab see viirusel minna mööda varasemate nakatumiste või vaktsiinide antud immuunsusest.
Mõned teadlased on isegi hoiatanud, et selle kasutamine võib viia uute variantide tekkeni, kuigi tootja on sellised hirmud ümber lükanud.
Molnupiraviir, mida müüakse kaubamärgi Lagevrio all, takistab koroona kasvu ja levikut nakatunud inimesel, hoides viiruse taseme madalal.
See aitab organismi immuunsüsteemil viirust kontrolli all hoida, vähendades raskete sümptomite ja haiglaravi riski.
Kliinilised uuringud näitavad, et ravim – mida Ühendkuningriigi patsientidele anti alates 2021. aasta detsembrist ja mida kirjeldati kui „suurepärast täiendust” riigi „koroona-vastases arsenalis” – vähendab koroonasse haigestumise või surma riski poole võrra.
Meeskond, kuhu kuulusid teadlased Cambridge’i ülikoolist, Londoni Imperial College’ist, Liverpooli ülikoolist ja Kaplinna ülikoolist, märkisid, et molnupiraviiri toime on tingitud sellest, et see käivitab viiruses hulga mutatsioone.
Paljud mutatsioonid kahjustavad või tapavad viirust.
Kuid mõnedel patsientidel ei ole viirus täielikult kadunud, mis tähendab, et nad võivad nakatada teisi molnupiraviiriga muteerunud viirusega.
Nad uurisid globaalsetest andmebaasidest kogutud 15 miljonist Covidi järjestusest koosnevat sugupuud, et kaardistada selle mutatsioonid aja jooksul.
Covid muteerub pidevalt ja enamikul neist on vähe või üldse mitte mingit mõju viiruse omadustele, näiteks selle edasikanduvusele või selle käivitatava haiguse raskusastmele.
Ajakirjas Nature avaldatud uuringus väitsid teadlased, et nad märkasid viiruses muutusi, mis nägid välja ootustest väga erinevad.
Need mutatsioonid olid tugevalt seotud inimestega, kes olid võtnud molnupiraviiri.
Meeskond märkis, et nende mutatsioonide esinemissagedus suurenes 2022. aastal, mil kasutuselevõtt hoogustus.
Viiruse ebaharilikud muutused olid levinumad ka vanemate inimeste seas, kellele seda ravimit manustatakse tõenäolisemalt ja riikides, kus on teadaolevalt palju molnupiraviiri kasutatud.
Teadlaste sõnul avastati kolm Inglismaal täheldatud ebanormaalsetest mutatsioonidest neil patsientidel, kellele seda ravimit manustati.
Töörühm märkas ka veidrate mutatsioonide klastreid, mis viitab sellele, et viiruse muteerunud versioon oli teistele edasi antud. Siiski märkisid nad, et mutatsioonidega ei ole seotud murettekitavaid variante, kuigi ravim käivitab need.
Raske on mõista, kas molnupiraviir võib vallandada uusi variante või võivad need ohustada rahvatervist.
Ja kroonilised koroonaga nakatumised – mille raviks seda ravimit kasutatakse – võivad samuti vallandada uusi mutatsioone.
Uuringu juhtiv autor ja Francis Cricki Instituudi teadur Theo Sanderson ütles: „On oluline, et töötaksime välja ravimeid, mille eesmärk on lühendada haiguse kestust.”
„Kuid meie tõendid näitavad, et spetsiifiline viirusevastane ravim, molnupiraviir, põhjustab ka uusi mutatsioone, suurendades ellujäänud viiruspopulatsiooni geneetilist mitmekesisust.”
Ta ütles, et ravimitootjad peavad molnupiraviiriga sarnaselt toimivate ravimite väljatöötamisel arvestama riskiga, et ravim käivitab viiruses mutatsioone.
Cambridge’i ülikooli teadlase Christopher Ruisi sõnul näitavad leiud, et mõnel patsiendil ei tapa molnupiraviir kogu viirust ja muteerunud viirus võib levida.
„Seda on oluline arvestada molnupiraviiri ja sarnaste ravimite üldise kasu ja riskide hindamisel,” ütles ta.
Molnupiraviir, mida võetakse nelja kapslina kaks korda päevas viie päeva jooksul, ei ole seotud tõsiste kõrvaltoimetega, kuigi mõned patsiendid teatavad, et neil on peavalu, iiveldus ja pearinglus. Harvadel juhtudel võib see põhjustada allergilist reaktsiooni.
Ühendkuningriigis kiideti ravim heaks 2021. aasta novembris ja USA-s kuu aega hiljem.
Nottinghami ülikooli viroloog professor Jonathan Ball ütles, et on üllatav, et molnupiraviiriga tugevalt muteerunud viirused suutsid levida.
„Kuid pole selge, kas mõni edasi kandunud viirus sisaldas mutatsioone, mis muudaksid nende käitumist – näiteks kui need on rohkem edasikanduvad, patogeensemad või vähem vastuvõtlikud meie immuunsusele. See on võtmeküsimus, mida lahendada.”
Glasgow ülikooli viroloogia vanemõppejõud dr Chris Illingworth ütles, et „enne ravimi kasutamisest loobumist tuleb olla ettevaatlik”.
„Arvatakse, et enamik mutatsioone muudab viiruse pigem leebemaks kui ohtlikumaks. Sellisena ei saa me veel öelda, et molnupiraviiri kasutamine oleks inimeste tervisele kahjulik olnud,” ütles ta.
Mõned eksperdid märkisid kohe, et molnupiraviir võib põhjustada murettekitavaid mutatsioone, kui see 2021. aasta lõpus esimest korda uudistesse jõudis – ja nimetasid selle jätkuvat kasutamist isegi häirivaks.
Leedsi ülikooli nakkushaiguste ekspert professor Stephen Griffin ütles, et koroona ei muteeru ega levi enamikul juhtudel, kui kasutatakse molnupiraviiri.
„Kuid nagu me hiljuti [BA2.86 Covidi variandiga] nägime, teeb Covidi evolutsioon mõnikord „hüppeid” ja kõik, mis võib sellele kaasa aidata, on halb,” ütles ta.
Professor Griffin lisas: „Kindel on aga see, et me peame jääma valvsaks käimasolevate nihete ja hüpete suhtes SARS-COV-2 arengus, mida on testimise ja jälgimise vähenemise tõttu veelgi raskem jälgida.”
Mercki pressiesindaja ütles: „Kliinilised ja prekliinilised andmed näitavad, et molnupiraviir kahjustab viiruse replikatsiooni ja vähendab viiruse levikut, mis vähendab edasikandumise ohtu.”
„Sandersoni jt autorite uuring põhines erinevatel globaalsetel andmebaasidel SARS-CoV-2 järjestustel, mis fikseerivad viiruspopulatsioonides esinevad spetsiifilised mutatsioonimustrid. Autorid eeldavad, et need mutatsioonid olid seotud viiruse levikuga molnupiraviiriga ravitud patsientidel, ilma et oleks dokumenteeritud tõendeid selle leviku kohta. Selle asemel tuginevad autorid järelduste tegemiseks kaudsetele seostele piirkonna, kust järjestus tuvastati, ja järjestuse kogumise ajakava vahel riikides, kus molnupiraviir on saadaval.
Lisaks olid need järjestused aeg-ajalt ja neid seostati juhuslike juhtumitega. Nagu autorid märkisid, on käesolevas uuringus läbiviidud analüüsidel piirangud, mida on uuringus üksikasjalikumalt kirjeldatud. Neid andmeid tuleb arvesse võtta kõigi olemasolevate kliiniliste ja mittekliiniliste molnupiraviiri andmete kontekstis.”
NordenBladet — Svenska Yle küsitletud endiste R-kioski pidajate hinnangul maalib kett uute kaupmeeste hankimisel kasumlikkusest liiga roosilise pildi. Nende sõnul ei saa jaemüüjad kauba valikuid mõjutada. 80-tunnised töönädalad, kaotatud säästud ja häiritud vaimne tervis. R-kioski käivitamine ei vasta alati ootustele.
Arvasin, et elu läheb paremaks, aga juhtus vastupidi, ütleb üks kioskipidaja.
Ta on üks kolmest endisest R-kioski pidajast, kes Svenska Yle-le oma kogemustest rääkis.
Kõik kolm kaupmeest pidid kehva kasumlikkuse tõttu kioskitegevuse juba poole aasta möödudes lõpetama.
Kioskipidajad räägivad väljakutsetest, stressist ja depressioonist. Nad on oma rahast ilma jäänud ja on nüüd töötud.
Kaupmeeste nimesid loos ei avalikustata, et mitte süüdistada neid võimalikus lepingu rikkumises. R-kioski sõlmitud kokkulepe ettevõtjatega on salajane.
Ettevõtjate isikud on Svenska Yle-le teada. Need esinevad loos kui kioskipidajad 1, 2 ja 3.
Oma ettevõtte omamine oli esimese kioskipidaja unistus lapsepõlvest peale ja kioskitöö pakkus talle huvi. Arvasin, et võiksin olla iseenda boss, märgib ta.
Ta ei pidanud kioskiettevõtjaks saamiseks palju vaeva nägema. Alustasin väikese rahasummaga, sõnab ta.
R-kioski omanik peab esialgu investeerima tegevusse 10 000 eurot.
Esimene kioskipidaja poleks keti pakutud asukohta kioskit soovinud. Küll aga räägiti ta ära lubadusega, et võib hiljem teise paremasse kohta kolida.
Talle esitati arvutused, kuidas kiosk hakkab end hästi ära tasuma, et saaks tõsta 4000 euro suurust keskmist kuutasu. Svenska Yle on näinud kauplejale laekunud tasuvusarvutuste detaile.
Kioski pidamine muutus kuu ajaga keeruliseks. Esimene kioskipidaja töötas ligi 80 tundi nädalas. Suhe lapsega hakkas kannatama.
Mu laps ei tahtnud enam mulle sülle tulla. Ta magas, kui ma tööle läksin ja magas, kui koju jõudsin. Kui mul oli vaba päev, olin tema külaline. Olin stressis ja masenduses, räägib ta.
Kioski tulemus langes stabiilselt. Kiosk oli iga kuu üha enam miinuses. Töötasin 300 tundi kuus, aga tulu polnud, märgib ta.
Kui kasumit ei kogunenud, pidi kaupmees investeeritud summalt maksma töötajatele ja endale palka.
Keti poolt värbamise käigus esitatud tasuvusnäitajad ei vastanud tegelikkusele. Kioskipidaja tundis end reedetuna.
See oli suur vale, et kiosk on edukas ning kasumlikkus ja kliendivoog on stabiilsed, räägib ta.
Tööd R-kioski operaatorina kirjeldab ta karmilt. See on omamoodi tänapäeva orjus. Investeerin oma raha ja aega, aga äri pole minu oma. R-kiosk otsustab kõik.
R-kiosk töötab frantsiisimudelil. Ettevõtja saab väljakujunenud ärikontseptsiooni ja kohustub järgima keti tegevusjuhiseid. Ettevõtja vastutab müügi, kauba tellimise ja personali eest.
R-kiosk vastutab muuhulgas äriruumide, mööbli, kassasüsteemi, koolituste, raamatupidamise ja turunduse eest. Vastutasuks maksab ettevõtja R-kioskile frantsiisitasu.
Makse ei sõltu otseselt ettevõtte kasumlikkusest, vaid arvestatakse protsendina müügimarginaalist ehk müügitulu ja ostude vahest. R-kiosk saab seega tasu ka siis, kui kiosk ise kasumit ei tooda.
Peale frantsiisitasu tasub ettevõtja palgad, elektriarved, kütte, kindlustuse ja ruumide hoolduse. Ta vastutab kahjude ja varastatud kauba eest.
Frantsiisitasu suurus on erinev, kuid Svenska Yle nähtud näites on tasu 20 protsendi ringis.
Svenska Yle-le laekunud info kohaselt otsustab R-kiosk muu hulgas kioskite lahtiolekuajad, kauba valiku ja hinnad.
Kaupmehed rõhutavad, et R-kiosk sunnib tellima kaupu, mida ei osteta. Tulemuseks on toidu raiskamine ja majanduslik kahju.
Teine kioskipidaja ütleb, et ta pidi iga päev värskeid tooteid nagu kuklid, saiad ja vorstid minema viskama.
Kolmas kioskipidaja paneb rõhku tootekampaaniatega seotud toiduraiskamisele. Kaup saabub automaatselt ja tellimusi ei saa katkestada. R-kiosk otsustab kogused. Kuid tooteid ei osteta ja need aeguvad.
Tema sõnul ei saa tooteid tagastada. Samuti viskas ta iga päev värskeid tooteid minema. Me viskasime ära rohkem kui müüsime, ütleb ta.
Kaupmeeste hinnangul peaks R-kiosk arvestama kioski asukohaga ning kohandama kaubavaliku vastavalt ümbruskonna konkurentsile.
Nad ei kuula meie ettepanekuid ega tee muudatusi, mida teatud kiosk vajaks, ütleb esimene kioskipidaja.
Teise kioskipidaja kiosk asus toidupoodide läheduses. Tema sõnul oli koht halb, sest kliendid ostsid peamiselt sigarette. Tubakatoodete müük ei ole tulus, sest hinnad on reguleeritud ja toote maks kõrge.
Teine kioskipidaja ütleb ka, et talle lubati liiga palju. Nad ütlesid, et kui ma töötan 40 tundi nädalas, saan võib-olla kuni 4500 eurot palka enne makse. Ta ütleb, et sai palka vaid 2000-2500 eurot kuus ja töötas 90 tundi nädalas.
Selleks, et kioskid oleks avatud seitse päeva nädalas, on vaja ka palgalist personali. Müüjate leidmine on aga keeruline. Kui müüja jääb haigeks või lahkub töölt, peab kioskipidaja teda asendama.
Ma olin peaaegu alati kohal. Olin ärrituv, magasin liiga vähe ja mul polnud aega tööst taastuda, räägib kolmas kioskipidaja. Tema sõnul on marginaalid liiga väikesed. Pärast frantsiisitasu oli raske kuludeks piisavalt raha leida.
R-kioski pidajad on varemgi rahulolematust olnud. 2018. aastal kaebasid kümme endist R-kioski pidajat keti kohtusse. Nende hinnangul olid eelarved ebareaalsed ja kulud hinnanguliselt liiga madalad. Vantaa kohtu hinnangul ei olnud R-kiosk aga esitanud vale ega eksitavat teavet.
Svenska Yle raporti kohaselt on võõrkeelsed nimed R-kioski pidajate seas kiiresti kasvanud. 2014. aastal alustanud ettevõtjatest oli võõrapäraseid nimesid 4 protsenti, eelmisel, 2022. aastal alustanutest 45 protsenti.
Kuigi kaupmeeste emakeel on sageli muu kui soome keel, sõlmitakse keerulised juriidilised lepingud soome keeles. Ühe kaupleja sõnul on välismaalaste osakaalu kasvul selge põhjus: Enamik soomlasi mõistab, et tulu saamine on keeruline. Välismaalased püüavad oma eluolu parandada. Tema arvates peaks R-kiosk olukorraga kohanema ja tegema lepingud ka inglise keeles.
Svenska Yle küsitletud kolm endist R-kioski pidajat on nüüdseks töötud. Kaupmeeste poolt R-kioski tegevusse tehtud kapitaliinvesteeringuid on kasutatud erinevate kulude katmiseks.
Investeeritud raha ja aeg ei tule tagasi, ütleb esimene kioskipidaja.
Kolmandal kioskipidajal on rahaliselt kitsas. Ma kaotasin kogu oma raha. Ma ei ole terve ja mul pole sissetulekut, lisab ta.
R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen rõhutab Svenska Yle-le, et küsitletud kaupmehed esindavad vaid murdosa kaupmeestest. Tema sõnul on enamik kioskipidajatest rahul.
Ta toob välja, et kolm küsitletud poepidajat on üks protsent kogu massist, kui R-kioski pidajaid on 300.
Endiste R-kioski pidajate hinnangul on uutele potentsiaalsetele kauplejatele esitatavad tasuvusarvutused ülioptimistlikud. Mida sellest arvata?
Meil on igas kioskis info kliendivoogude ja müügi kohta, samuti selle kohta, kuidas asjad minevikus on läinud. Ettevõtlusega kaasneb aga risk. Ettevõtluses on tuleviku kindel teadmine võimatu, turg muutub, räägib Rissanen.
Küsimusele, millel arvutused põhinevad vastas Rissanen, et need põhinevad ajalool ja visioonil sellest, mida koos sihitakse. Rõhutan, et küsimus on selles, mida ettevõtja ise ette võtab. Me ei luba, et see nii läheb, märgib ta.
Väitele, et kioskite tasuvus on vaid pool lubatust vastab Rissanen, et R-kioski Oy-l on siiras soov, et ettevõtjad nii rahaliselt kui ka ettevõtjana läbi lööksid. R-kiosk on edukas ainult siis, kui kaupmehed on edukad.
Kui ettevõte on eksisteerinud 113 aastat, siis ei saa kahjumit toota. Meil on igal aastal miljoneid ja miljoneid kliente, märgib Rissanen. On kahetsusväärne, et mõne jaoks pole ettevõtlus kas ootustele vastanud või on nad ettevõtlusega seotud üllatavate asjadega kokku puutunud.
Väitele, et kioskifirma otsustab kaubavaliku üle, vastas Rissanen, et on valida, kas igas kohas tehakse otsused selle üle, mis on valikute seisukohalt parim, või see, et eksperdid keskenduvad valikute tegemisele – kumb on tõhusam? Valik on osa ketikontseptsioonist. Ettevõtjal on minimaalne valik, millest ta lähtub kontseptsiooni elluviimisel. Lisaks on tal võimalus valida laiemat tootevalikut.
Väite peale, et tellida tuleb kaupa, mida ei osteta, vastas Rissanen, et neil on täielik õigus tooteid tagastada. Kui meil on üleriigiline võrgustik, on meil päris hea teave müügi kohta. Soome ei ole aga riigi eri nurkades nii erinev koht. Kui ühes kohas toode üldse ei müü, siis tuleb küsida, kas selle nimel on tööd tehtud ja sarnaseid asju nagu kümnetes muudes kohtades, kus toode müügil.
Küsimusele, et kuidas tagatakse, et võõrkeelsed inimesed aru saavad, millele nad alla kirjutavad vastas Rissanen, et läbirääkimisi peetakse päris pikalt ja eesmärgiks on ka keeleoskuse kaardistamine. Väga võimalik on olukord, kus väidetakse, et keeleoskus pole veel piisaval tasemel. Leping on sõlmitud soome keeles. Lepingu läbivaatamisel kasutatakse abiks inglise keelt või isegi muid keeli.
Väitele, et kioskipidajad peavad R-kioski tegevust moodsaks orjuseks, kus tuleb teha 100-tunniseid töönädalaid vastas Rissanen: Üks protsent. See on üks protsent meie olemasolevast kaupmeeste kogust. Seda ma sellest arvan.
Rissanen täiendas hiljem oma vastust:
Kuna ettevõtjad võtavad end ise tööle ja seega otsustavad ise oma palga ja tööaja, siis minu arvates on problemaatiline võrrelda kaupmeeste töötingimusi orjatööga, mis on tõeliselt suur globaalne inimõiguste probleem. Ettevõtlus, ennekõike edukas, hõlmab rasket ja kirglikku tööd. Ettevõtlus hõlmab ka valikut, millist tulemust ettevõtja sihib. Seda mõjutab osaliselt enda tööpanus ja see, kui palju tööjõudu palgatakse. Inimesed, kes oma ümbrust jälgivad, teavad kindlasti ka seda, kui lihtne on olnud viimastel aastatel Soomest töötajaid leida – mitte just väga lihtne. Kirjeldatud tundide arv ei ole mingil juhul meie soovitud variant.
NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soomes augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10 400 inimese võrra. Uusi tööpakkumisi kuulutati välja 64 700. Augustis oli vabu töökohti kokku 114 400, mida on 61 100 võrra vähem kui aasta tagasi.
Töötuid tööotsijaid oli augusti lõpus kokku 249 500. Seda on 10 400 võrra rohkem kui aasta varem ja 29 200 võrra vähem kui eelmisel kuul. Teave ilmus Töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.
Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprogrammide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötutest tööotsijatest oli munitsipaalprogrammide klientideks 144 500 inimest, mida on 9500 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis.
Kogu riigis oli augusti lõpus sundpunkusel 19 700 inimest, mida on 4900 võrra rohkem kui aasta varem. Täiskohaga sundpuhkusele saadetuid oli augusti lõpus 14 700 inimest, mida on 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis. Alates juulist vähenes täistööajaga sundpuhkusel olijate arv 3700 võrra.
Pikaajalisi töötuid oli 90 800
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta töötuid oli 90 800, mida on 1500 võrra vähem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 90 800, mida on 500 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 500 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis ehk kokku 26 100. Jaanuaris-augustis lõppes noorte töötusest 57,8 protsenti enne kolme kuu pikkust perioodi, mis on 2,2 protsendipunkti vähem kui aasta tagasi augustis.
Uute vabade töökohtade arv vähenes Augustis kuulutati välja 64 700 uut vaba töökohta ehk 30 700 võrra vähem kui eelmise aasta augustis. Kokku oli augustis vaba 114 400 töökohta, mida on 61 100 võrra vähem kui aasta tagasi.
Aktiivsusmudelit arvestatavates teenustes oli augusti lõpus 108 000 inimest, mida on 2100 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.
Statistikakeskuse andmetel oli töötus 7,2 protsenti
Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli augustis hõivatud 44 000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 74,1 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta augustis. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 192 000, mida oli 5000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,2 protsenti ehk 0,2 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.
Tööbüroode ja tööjõu uuringu andmetes on erinevused
Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome statistikaameti tööhõiveuuring on aga valikuuring.
Ministeeriumi tööhõive statistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei ole tegev ettevõtluses. Lisaks on tööhõive statistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusel olijad, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu definitsioon töötuse kohta on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.
