OHMYGOSSIP — Helsingi Rautatientori servas asuva Ateneumi kunstimuuseumi seinale riputati täna pagulasi toetav plakat kirjaga „Refugees welcome” (tõlkes: Pagulased teretulnud). Nädala aja jooksul üleval oleval plagul on kujutatud lisaks kunstnik EGSi teost Europe’s Greatest Shame #11 (2017) (tõlkes: Euroopa suurim häbi).
Kunstimuuseum avaldab selle sammuga toetust varjupaigataotlejate inimõigustele ja sõnavabadusele. Samal ajal esitles ajakiri Image pöördumist, millele on alla kirjutanud tuhanded inimesed.
Kultuuriala töötajad taotlevad pöördumises varjupaiga taotlejate põhi- ja inimõiguste austamist ning tuletavad meelde varjupaiga taotlejate õigust meelt avaldada.
Varjupaiga taotlejad on juba kuu aja jooksul avaldanud Helsingi kesklinnas meelt migratsiooniameti ehk Migri väljasaatmisotsuste tõttu. Samas Helsingi kesklinnas on ka vastumeeleavaldus, mida korraldab ühendus Suomi ensin (tõlkes: Soome kõigepealt).
OHMYGOSSIP — Helsingi raudteejaamas peksid immigrandid läbi 1986. aastal sündinud rongi oodanud Soome mehe. Teadaolevalt oli mees peksjatele täiesti tundmatu. Peksjad olid tõenäoliselt joobes, politsei uurib nende maal viibimise õiguspärasust.
Mees ootas hommikupoole ööd ootesaalis oma rongi, kui järsku lõi üks täiesti tundmatu mees teda näkku, vahendab Iltalehti. Kohale tuli raudteejaama turvatöötaja, kes pidas kinni kaks meest ja ohvri, kel oli huul lõhki ja verine. Politsei tuli kohale, et osapooled üle kuulata. Ohver ütles, et teda oli löödud vähemalt üks kord ja et ta saab ise arsti juurde minna. Kinni võetud kaks meest ütlesid, et nemad pole midagi teinud.
Õnneks jäi toimunud valvekaamera salvestusele. Sellelt on näha, et 1995. ja 1997. aastal sündinud mehed valetasid. Salvestuselt on näha, kuidas üks meestest lõi rongi ootajat peaga vastu nägu ja pärast seda veel rusikaga näkku. Teine mees kõndis ohvri selja taga ja lõi teda selja tagant rusikaga kuklasse.
Pärast kinnivõtmist pritsis üks peksjatest sülge ja rabeles vastu. Tal pandi nii käed kui jalad raudu.
Politsei viis peksmises kahtlustatavad arestimajja. Nende maal viibimise õigust alles selgitatakse. Helsingi kriminaalpolitsei peakonstaabel Mika Myöhänen ütles, et politsei teeb kindlaks, kas mehed tuleks maalt välja saata. Tema väitel on varemgi juhtunud, et Helsingi raudteejaamas on antud peksa täiesti tundmatule inimesele. Tõenäoliselt oli tegemist joobeseisundiga.
OHMYGOSSIP — Kuus aastat tagasi Eestist majanduslike probleemide tõttu lahkunud kahe lapsega üksikema Jane Kullmann saab Soomes hästi hakkama. Ta töötab Soomes koristajana ja ei kahetse, ütles ta intervjuus Põdra-TV-le. „Eestis on väga raske elada kahe lapsega,” räägib Jane, „kui veel laste isa ka ei toeta. Oleks vaja süüa panna lauale, aga raha on vähe.” Jane ütleb intervjuus, et isegi kui töö on, siis lapsed käivad koolis, tahavad trennis käia, aga üksikemal pole selleks raha.
Jane elas Soomes algul paar nädalat isegi telgis. Tal ei olnud tööd ega midagi. Ta mõtles, et kui saab tööd, siis läheb ära Soome. Siis aga leidiski ta kohe töökoha ja sai hakkama. Tööd sai Jane koristusfirmas, nüüd töötab ta ehituskoristajana. Algul oli tema palk 9 eurot, nüüd 13 eurot tunnis. Tema eduloost on olnud Soome Yle TV-s lausa saade. Kodulinna Põlvat külastab ta harva, kuid selle talve koolivaheaja veetsid Jane ja ta noorim laps Põlvas, kus nende Eesti kodu eest hoolitseb Jane ema.
Jane räägib, et tal jäi Eestisse maha palju sõpru, aga nüüd elab tema pere Soomes: nii tema õde kui vend elavad Soomes.
Kui Jane Eestist lahkus, siis paljud ütlesid, et kuhu sa kahe lapsega lähed, mõtle peaga, sa ei oska keelt, mida sa teed seal, lastel on vaja kooli minna, laste sõbrad jäävad maha, milline vastutus, mis ema sa oled, kuidas sa võid lapsed võtta ära vanavanemate käest. Pigem ei suhtunud teised positiivselt. Pärast kuut aastat Soomes on kõik väga rõõmsad. „Nad näevad, et üksikema saab Soome normaalselt hakkama,” lisab Jane.
„Ma suudan osta lastele riided, lapsed saavad kõike, mida lihtsalt on eluks vaja,” räägib Jane, „vahetevahel saavad ujuma minna siseujulasse, nad saavad hobidega tegeleda, nad saavad reisida, nende silmaring avardub.”
Jane rääkis, et tal oli Soomes algul raske, kuna ta ei osanud keelt. Ta ei osanud isegi küsida, kus asub tualett ja ei saanud aru, mis talle vastati. Inglise keelt ta samuti ei oska ja vene keelega pole Soomes midagi peale hakata. Nüüd oskab ta hästi soome keelt. Lapsed õppisid soome keele kiiremini ära.
Soomes pani Janet imestama inimeste külmus, see tähendab hoolimatust oma naabrite ja teiste inimeste suhtes. Eesti inimene on rohkem avatud ja räägib teisega rohkem oma asjadest. Soomes meeldib talle see, et inimesed ei tule teineteisele väga ligi, hoitakse meetripikkust vahet. Paljud soomlased on teda aidanud.
Jane sõnul on Soomes kallim ainult üür, mis temal on 737 eurot kuus, aga sisaldab kõike, isegi remonti. Näiteks pliit vahetatakse välja, vannitoa kapp parandatakse ära.
Selle kohta, miks Eestis on inimesed vaesed, räägib Jane, et inimesed teevad küll tööd, aga väga paljud tema sõpradest on miinimumpalga peal. Kui sul on Eestis miinimumpalk, siis jaksad maksta ära üüri ja osta söögi, aga ei jõua osta mööblit ega korralikke riideid. Ostujõud on väga väike ja seetõttu pole Eestis tööd ka mööbli- ja rõivatootjatele.
Jane tunnistab, et elu Eestis on võitlus ellujäämise eest ja lapsed kannatavad kõige rohkem. Puudu on riigi toetus. Jane väitel pole Eesti riik mitte rahvas, vaid poliitikud, kes on kõik Tallinnas ja teevad seal otsuseid. Kurb on see, et kui tulen Eestisse ja tahan minna kuhugi poodi, siis see pood on kinni pandud, räägib Jane. Oli pank, aga selle tööaega on lühendatud, kuna pole enam tarbimist.
Eestisse Jane enam kindlasti tagasi ei tule. „See on võimatu. Eesti palgad ei võimalda normaalset elu,” räägib Jane. Tema sõnul on tema kodu Soomes ja lapsed on pigem soomlased. Eesti keeles suheldakse ainult kodus.
OHMYGOSSIP — Soome pealinna Helsingi tänavaid on juba hakatud puhastama talvistest sõelmetest, aga suurem puhastus võetakse ette alles märtsikuu lõpus. Kõige esimene prioriteet on ringteede puhastus, ütles Helsingi ehitusameti hooldusinsener Tarja Myller Yle vahendusel. Seejärel võetakse ette kõnniteed ja väljakud.
Praegu puhastatakse tänavaid tolmust ja sõelmetest, tänava pesu on kavas ette võtta mõne nädala pärast. Siis pühitakse tänavatelt viimane tolm ning pestakse tänavad veega.
Pesu eeldab seda, et öösel enam ei külmeta ning ei teki jäite ja libisemise ohtu. Suurem tolmuimemine ja pesu peaks algama esmaspäeval, 27. märtsil. Kevadine suurpuhastus kestab kuus nädalat, mis tähendab, et kõik tänavad saavad puhtaks maikuu alguseks.
Sõelmeid korjatakse tänavatel kokku 60 000 tonni ehk 2500 autokoormat. Sõelmeid on eriti palju sel aastal, mil oli libe, aga vähe lund. Muidu oleks osa sõelmeid koos lumega juba kokku lükatud ja ära veetud.
Soome allergialiit soovitab kevadise tolmu vastu kasutada kaitsevahendeid. Tolm tungib silmadesse ja kurku ning muudab nina vesiseks ja teeb kurgu kähedaks. Tolmukübemed võivad tungida isegi kopsu.
Suurem osa tänavatele puistatud ja kokku korjatud sõelmetest võetakse uuesti kasutusse, näiteks ehitustel. Juba kasutatud sõelmeid enam uuesti tänavale ei panda.
OHMYGOSSIP — Soomes suursaadik Lätis Olli Kantanen ütles intervjuus Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole, et Lätis elab ligi 300 soomlast, aga Soome ettevõtteid on ligi 400. Kantanen lisas, et ettevõtteid on viimasel ajal juurde tulnud. Kui ta ise 2104. aastal Lätti saadikuks läks, siis oli Soome ettevõtteid Lätis 350 ringis.
Kantanen ütles, et Läti majandus on kasvamas, kuigi sealgi on väljakutseid, kuna eksporditurud on raskes olukorras.
Saatejuht Tapio Reini küsis, kas president Raimonds V?jonis, kes on avalikult pagan, väldib ka kirikus käimist nagu Eesti president Kersti Kaljulaid. Kantanen vastas, et Lätis pole see olnud jututeemaks. Küll on ta näinud presidenti osalemas ametlikel kirikutseremooniatel.
Varjupaigataotlejate kohta Lätis ütles Kantanen, et otse Lätti eriti palju varjupaiga taotlejaid ei tule, nii nagu ka teistesse Balti riikidesse. Olukord seoses varjupaiga taotlejatega on enam-vähem sama mis Eestis. Vastu võetakse Euroopa Liidu poolt saadetud varjupaiga taotlejaid.
Paremäärmuslased või populistid pole Lätis saavutanud sellist kandepinda nagu mitmel pool mujal Euroopas.
Läti pealinn Riia on väga multikultuurne: seal elab 42,6% lätlasi, lisaks 39,8% venelasi, 4,1% valgevenelasi, 3,7% ukrainlasi, 1,9% poolakaid ja 7,9% muid rahvusi. Kantanen ütles, et Riia on juba ajalooliselt olnud paljurahvuseline linn. Tooni annavad siiski lätlased ja venelased. Riias kasutatakse palju vene keelt, kuigi ametlik keel on riigis läti keel.
Alkoholi kohta Lätis ütles saadik, et see puudutab rohkem Eestit. Tunda on, et alkoholi müügikohti reklaamitakse ka Soomes. Ta käis Tartu maratonil ning läbi Valga sõites nägi suuri silte tee ääres.
Soome 100 üritused on kavas ka Lätis, ütles Olli Kantanen. Põhiliselt on need üritused kavas sügisel, näiteks Soome foto- ja kunstinäitused. Lätlased on Soomest väga huvitatud ning paljudes asjades tahavad võtta Soomest eeskuju.
Saadik käib ise palju Lätis ringi, näiteks koolides, ning tutvustab seal Soomet.
Eestlastel on ütlus, et lätlastel on kuus varvast. Saadik Kantanen ütles, et pole veel kohanud kuue varbaga lätlasi.
