OHMYGOSSIP — Soomes Lõuna-Karjalas olid möödunud aastal kõik HIV-iga nakatunud mehed üle 70 aasta vanused. Haigus on toodud kaasa Venemaa-reisidelt, vahendab Yle. Nüüd soovitavad Soome arstid teha HIV-teste ka vanematel inimestel. Enam ei ole nii, et üle 70-aastastel pole karta HIV-iga seotud vaevusi.
Kõiki HIV-i saanud mehi ühendab asjaolu, et nad käisid enne seda Venemaal. Kas see tähendab, et Lõuna-Karjalast käiakse Venemaal seksireisidel? Seda ei oska täpselt öelda Lappeenranta nakkushaiguste arst Pekka Suomalainen, aga mingi tõetera võib selles olla.
Suomalainen märgib, et ka üle 70-aastastel võib tervisehädade põhjuseks olla HIV. Ning haigus võib olla juba kaugele arenenud. Ilma diagnoosimata ja ravimata läheb haige olukord kogu aeg halvemaks. Varakult avastatud haigust on võimalik ohjes hoida. Suomalainen ütles, et osadel juhtudel on HIV arenenud edasi AIDSiks.
Lõuna-Karjalas on vanematel inimestel HIV-i avastatud juba varem. HIV-i on võimalik tuvastada ühe lihtsa vereprooviga. Lisaks HIV-ile tuuakse üha sagedamini välismaalt kaasa süüfilist. Need haigused tulevad Venemaalt, aga ka mujalt. Soome süüfilise juhtumid on enamasti ilma vaevusteta, nii et need võivad olla märkamatud.
Kokku registreeriti möödunud aastal Lõuna-Karjalas seitse HIV-i nakatumise juhtumit ja kõik neist polnud mehed.
OHMYGOSSIP — Briti päritolu rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Rolls-Royce loob Soome Turu linna isesõitvate laevade arenduskeskuse, kus leiab tööd mitusada inimest. Ettevõte plaanib investeerida nn tarkade laevade arendamisse kokku 230 miljonit eurot, millest märkimisväärne osa tuleb Soome.
Nn targad laevad tähendavad isesõitvaid laevu, mida Rolls-Royce juba on Turus arendanud, vahendab Helsingin Sanomat. Soome valiti arenduskeskuse asukohaks, kuna Soomes on selles vallas jõutud kõige kaugemale.
Rolls-Royce’il juba on uurimiskeskus Norras Ålesundis, kus töötab ligi 600 inimest. Lisaks neile on saanud Norras keskuse ümber tööd veel ligi 400 inimest.
Rolls-Royce’i koostööpartnerid Soomes on tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Tampere tehnikaülikool, lisaks paljud väikefirmad.
Soomes on Rolls-Royce’il juba tehased Raumas ja Kokkolas, kus töötatakse välja, toodetakse ja müüakse laevade seadmeid.
OHMYGOSSIP — Soome pangajuht Risto Parviainen jäi pensionile niipea, kui see oli võimalik. Tal oli järsku nädalas üle 50 tunni vaba aega. Nüüd kavandab ta klaveriõpinguid. Parviainen jäi pensionile möödunud aasta juunis, kui ta oli 63-aastane, vahendab Helsingin Sanomat. Mees räägib, et oleks võinud tööd teha kuni 68. eluaastani, aga ta otsustas, et tema töö on tehtud. Töö oli meeldiv ja hästi makstud, aga võttis tohutult aega ja energiat. Ta alustas tööd 1975. aastal ja tööstaaži kogunes 41 aastat.
Töö oli raske ja see nõudis raskeid hobisid. 50ndates hakkas ta tegelema jooksuga ja käima maratonidel. Lõpuks oli ta jooksnud kümneid maratone mitmel pool maailmas – ta lõpetas nende loendamise.
Lisaks asus ta uuesti õppima ja lõpetas Koulu ülikooli ühiskonnateaduste magistriõppe. Varem oli ta lõpetanud majanduskooli.
Pensionile jäämine tõi kaasa suure elumuutuse. Ühtäkki oli nädalas vaba 50-60 tundi. Ta tunneb, et on vaba nagu lind taevas. Ta on erutatud ja uudishimulik nagu väike poiss. Kõik on võimalik, ta võib teha, mida tahab. Parviainen magab hommikul kaua tahab, sööb rahulikult hommikusööki ja loeb siis ajalehte. Pärast seda käib koertega jalutamas ja vaatab uudiseid.
Mees tunnistab, et pole endale mingit õiget tegevust leidnud. Talle tundub, et pole veel õige aeg. Esialgu võtab ta asja rahulikult ning naudib oma turvalist ja igavat elu.
Tulevikus plaanib ta reisida veidi ringi Euroopas ja minna laulma kirikukoori. Ta on kuulnud, et koorilauljad elavad teistest kauem. Lisaks plaanib ta õppida klaverit mängima, et kasvõi Für Elise selgeks saada. Lisaks käib ta Kuopios vaatamas oma 86-aastast ema. Mehe abikaasa käib jätkuvalt tööl, ent kavatseb samuti aasta jooksul pensionile jääda.
Pensionile jäämine toob inimese elus kaasa kriisi. Parvianen märgib, et tema elus seda pole, aga samas tunnistab, et oleks meelsamini 30ndates aastates ja raskustes kui 60ndates ja hea elu peal. Vahetevahel näeb ta unes, et on tööl. Sellele vaatamata ta tööle tagasi ei kibele. Nagu ta ütleb: peolt tuleks lahkuda siis, kui on veel lõbus.
Mehe elus on veel teisigi muutusi. Kuu enne pensionile jäämist sai ta vanaisaks. Enne seda oli ta ostnud omale teise kodu Helsingis, et olla lastele lähemal. Aasta enne pensionile jäämist ta haigestus. Läks arsti juurde sünnimärki eemaldama ja siis selgus, et tal on melanoom. Õnneks oli see healoomuline ja sai eemaldatud. Vahetult pärast seda sai mees ajuinfarkti. Haigustest pääses ta ehmatusega, aga see pani elu üle järele mõtlema. Ja suurendas soovi pensionile jääda. Naine soovitas samuti töölt ära tulla.
Spetsialistide väitel ongi praegu Soomes pensionile jäämine laias laastus selline. Varem tähendas pensionile jäämine tühjust: et tulid töölt ära ja edasi ootasid surma. Nüüd suudavad pensionärid veel midagi ära teha. Enda tarbeks vabaneb palju aega ja selle ajaga on võimalik midagi ära teha.
Paljud pensioniga seotud ootused võivad aga olla illusioon. Seda kutsutakse „siis kui”-perioodiks. Mõeldakse, et siis kui pensionile jään, siis teen seda ja toda. Peagi selgub, et kõik unistused siiski ei täitu. Aga pensionäri elu ei pea olema nagu kokku kukkuv kaardimaja. Unistusedki on head, kuna nad annavad energiat.
OHMYGOSSIP — Helsingi Rautatientori servas asuva Ateneumi kunstimuuseumi seinale riputati täna pagulasi toetav plakat kirjaga „Refugees welcome” (tõlkes: Pagulased teretulnud). Nädala aja jooksul üleval oleval plagul on kujutatud lisaks kunstnik EGSi teost Europe’s Greatest Shame #11 (2017) (tõlkes: Euroopa suurim häbi).
Kunstimuuseum avaldab selle sammuga toetust varjupaigataotlejate inimõigustele ja sõnavabadusele. Samal ajal esitles ajakiri Image pöördumist, millele on alla kirjutanud tuhanded inimesed.
Kultuuriala töötajad taotlevad pöördumises varjupaiga taotlejate põhi- ja inimõiguste austamist ning tuletavad meelde varjupaiga taotlejate õigust meelt avaldada.
Varjupaiga taotlejad on juba kuu aja jooksul avaldanud Helsingi kesklinnas meelt migratsiooniameti ehk Migri väljasaatmisotsuste tõttu. Samas Helsingi kesklinnas on ka vastumeeleavaldus, mida korraldab ühendus Suomi ensin (tõlkes: Soome kõigepealt).
OHMYGOSSIP — Helsingi raudteejaamas peksid immigrandid läbi 1986. aastal sündinud rongi oodanud Soome mehe. Teadaolevalt oli mees peksjatele täiesti tundmatu. Peksjad olid tõenäoliselt joobes, politsei uurib nende maal viibimise õiguspärasust.
Mees ootas hommikupoole ööd ootesaalis oma rongi, kui järsku lõi üks täiesti tundmatu mees teda näkku, vahendab Iltalehti. Kohale tuli raudteejaama turvatöötaja, kes pidas kinni kaks meest ja ohvri, kel oli huul lõhki ja verine. Politsei tuli kohale, et osapooled üle kuulata. Ohver ütles, et teda oli löödud vähemalt üks kord ja et ta saab ise arsti juurde minna. Kinni võetud kaks meest ütlesid, et nemad pole midagi teinud.
Õnneks jäi toimunud valvekaamera salvestusele. Sellelt on näha, et 1995. ja 1997. aastal sündinud mehed valetasid. Salvestuselt on näha, kuidas üks meestest lõi rongi ootajat peaga vastu nägu ja pärast seda veel rusikaga näkku. Teine mees kõndis ohvri selja taga ja lõi teda selja tagant rusikaga kuklasse.
Pärast kinnivõtmist pritsis üks peksjatest sülge ja rabeles vastu. Tal pandi nii käed kui jalad raudu.
Politsei viis peksmises kahtlustatavad arestimajja. Nende maal viibimise õigust alles selgitatakse. Helsingi kriminaalpolitsei peakonstaabel Mika Myöhänen ütles, et politsei teeb kindlaks, kas mehed tuleks maalt välja saata. Tema väitel on varemgi juhtunud, et Helsingi raudteejaamas on antud peksa täiesti tundmatule inimesele. Tõenäoliselt oli tegemist joobeseisundiga.
