OHMYGOSSIP — Tulevane Soome arvatav peaminister, äsja neljaks aastaks sotside uueks juhiks valitud Antti Rinne tahab lisaks tausta kooliharidusele Soome üle viia tasuta lasteaedadele. Soome puhul tähendab see, et maksma ei pea enam toidu ega lasteaiakoha eest, nii nagu see on praegu koolides.
Tasuta lasteaiahariduse vajadust toonitas Rinne oma eilses kõnes erakonna liikmetele, vahendab Aamulehti. Tasuta lasteaedade teema saab ühtlasi Soome sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDP) peamiseks valimisloosungiks enne 2019. aasta Eduskunta (parlamendi) valimisi.
SDP tahab parandada naiste olukorda tööturul ja terves ühiskonnas. Rinne ütles, et SDP on feministlik erakond, mille eesmärk on kaotada kõik takistused sugude vahelise võrdsuse tagamisel.
Sotsid tahavad ühtlasi kehtestada kodanikupalga, kuigi nad otse seda sõna ei kasuta. Sotsid tahavad rakendada erakonna noortekogu välja pakutud sotsiaalse turvalisuse süsteemi, mis tagaks igale elanikule vähemalt 520 euro suuruse sissetuleku kuus. See süsteem asendaks praegused toimetuleku- ja töötutoetused, vanemapalga, õppetoetuse ja muud toetused. See toetus makstakse lisaks eluasemega seotud kuludele ja põhimõte on, et inimesel on kasulikum tööle minna kui ainult toetustest elada.
OHMYGOSSIP — Soomlased soosivad Tallinna-Helsingi 85 km pikkust raudteeühendust, mis läheks maksma 9-13 miljardit eurot, selgub Soomes läbi viidud küsitlusest. Helsingi, Espoo ja Vantaa elanike seas läbi viidud küsitlusest selgus, et peaaegu pooled ehk 48% pooldas raudteeühenduse rajamist. Kolmandik oli vastu ja viiendikul polnud selles osas arvamust. Rongisõit kahe linna vahel kestaks pool tundi ja ühendus võiks valmida 2030. aastaks.
Kui Tallinna pääseks rongiga, siis saaks Tallinnas käia rohkem, ütles 17-aastane Helsingi Pasila linnaosa elanik Lenita Boullenger intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat. Igapäevast muutust raudtee tema ellu ei tooks, aga sõpradega on lihtsam teha ühist väljasõitu. Tallinnas võiks käia siis tihedamalt, kasvõi šoppamas.
Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on olnud Helsingi linna jaoks oluline teema juba aastaid. 2015. aastal tehti esimene uuring ja siis pooldasid tunneli ehitust nii linnapea Jussi Pajunen kui abilinnapea Pekka Sauri. Siis selgitati raudtee rajamist kui võimalust saada ühendus Euroopaga.
Helsingi-Tallinna tunneli osas kirjutasid Eesti ja Soome möödunud aastal alla ühiste kavatuste protokollile ja möödunud nädalal kirjutasid Balti riikide juhid alla kiirraudtee rajamise otsusele Tallinnast kuni Poola piirini. Raudteed Balti riikides on peetud eelduseks Tallinna-Helsingi tunnelile.
Mingit kindlust tunneli osas aga veel ei ole. Kõigepealt peavad Eesti ja Soome pooled ELi toetuse abil välja selgitama, kas see end üldse ära tasub. Lisaks tuleb välja selgitada, kas see on tehniliselt teostatav ja kuidas see mõjutab keskkonda. Samuti tuleb võrrelda tunneli otstarbekust võrreldes praeguse laevaliiklusega. Uuringute tulemused peavad olema valmis 2018. aastaks.
OHMYGOSSIP — Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.
Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha
Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.
Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.
IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu. Klaus ise seda ei soovita, aga nii võib teha.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.
Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.
Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.
Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.
