Neljapäev, august 21, 2025

SOOME UUDISED

Kirjutasid Facebooki rassistlikku möga? Vaata, mis politsei sinuga edasi teeb!

OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.

Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.

Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.

Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.

Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.

Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.

 

Avafoto: OHMYGOSSIP

Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro avamine lükkub kaablivarguste tõttu edasi

OHMYGOSSIP — Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro testsõidud ja avamine lükkuvad edasi ootamatul põhjusel – kaablivarguste tõttu. Nimelt tuli kontrolli käigus välja, et osa kaableid on ära varastatud, vahendab Tekniikka & Talous.

Kaablivarguste tõttu on möödunud nädalaks planeeritud testsõidud edasi lükatud ja need toimuvad kunagi hiljem. Seni on metrooliini katsetatud üle nädala.

Testsõitude ajal ei tohi metroos teha muid töid, näiteks kontrollida süsteemide tööd tulekahju korral. Varguste tõttu tuleb osa töid uuesti planeerida. Länsimetro Oy juht Ville Saksi ütles, et eesmärk on kindlustada metroo töökindlus enne selle kasutuselevõttu.

Testsõitude viibimine lükkub omakorda edasi metrooliini avamist. Länsimetro esimene järk Helsingi Ruoholahtist kuni Matinkyläni pidi esialgse kava kohaselt  kasutusele võetama tänavu suvel.

 

Espoo volikokku pääses 30-aastane 7 lapsega üksikema Habiba Ali

OHMYGOSSIP — Espoo linnavolikokku pääses 30-aastane Somaaliast pärit 7 lapse üksikema Habiba Ali, kes kandideeris üldse esimest korda elus.

Ali otsustas kandideerida, kuna õhkkond on muutunud Soomes ärevamaks ja ta tahab seda muuta, vahendab Helsingin Sanomat. Naine tahab vastu seista radikaliseerumisele. Ta ütles, et vihakõne hulk on suurenenud. Ta on ise kogenud viha: tema rätti on rebitud ja tema peale on sülitatud. Valimiskampaania ajal ta ähvardusi ei kogenud, kuna ta tegi kampaaniat koos oma sõpradega. Küll aga sai ta vihaseid elektronkirju. Ta ise ütleb, et laseb sel minna ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Habiba Ali tuli koos vanematega Soome elama, kui oli 5-aastane. Ta töötab tõlgi ja projektijuhina kiriku juures. Ali sai kokku 276 häält. Volikogu töö teda liigselt ei koorma, sest laste järele aitab vaadata tema ema.

R-Kiosk katsetab 24h lahtiolekut Helsingi kesklinnas

OHMYGOSSIP — Soome kioskikett R-Kiosk katsetab kahe kioskiga Helsingi kesklinnas ööpäevaringset lahtiolekut, et teenindada kliente öisel ajal. R-Kioskid on muidu avatud varahommikust hilisõhtuni, aga nüüd katsetatakse Kamppi Narinkkatori ja raudteejaama kioskitega teenindust 24/7.

Raudteejaama kioski müüja Kari Heikkinen ütles, et esimeste päevade kogemus on suurepärane. Kliendid on väga hästi võtnud vastu võimaluse öösel süüa saada. Kuivõrd kiosk on lahti kogu aeg, siis võib ka postipaki (Ärrä-paketti) panna teele öösel.

R-Kioski piirkonnajuht Anu Lindholm ütles, et R-Kiosk peab olema avatud siis, kui inimesed ringi liiguvad. Paljud inimesed on liikvel öösel, mistõttu tarbitakse ka öösel nii jooke kui toitu. Helsingi kesklinna kioskid on käidavate kohtade peal, mistõttu on neisse kerge sisse põigata.

Öine müük tasub end ära, kuna inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Anu Lindholmi sõnul peab kiosk olema avatud siis, kui kliendil on vajadus söögi ja joogi, bussisõidupiletite, ajalehtede ja sigarettide järele.

24/7 prooviperiood kestab kioskites kuni sügiseni. Siis otsustatakse, kas jätkatakse ka edaspidi. Linholm lubas, et kui asi õnnestub, siis avatakse kioskid ööpäevaringselt ka teistes suuremates linnades.

R-Kiosk on ühtlasi suurendanud valikut kioskites. Nüüd peaks pikem lahtiolekuaeg meelitama juurde kliente.

R-Kiosk kuulub gruppi Reitan Convenience, mis on Norra üks suuremaid ettevõtteid. Firmale kuuluvad lisaks Soomele R-Kioskid Eestis, Narvesen Norras ja Lätis, Pressbyrån Rootsis, 7-Eleven Norras, Rootsis ja Taanis ning Lietuvos Spauda Leedus.

Jyväskylä roheliste häälemagnetiks kujunes 25-aastane Bella Forsgren

OHMYGOSSIP — Jyväskylä ülikooli üliõpilane, 25-aastane Bella Forsgren lootis valimistel saada 300 häält, aga sai 1271 häält. Sellega tõusis ta Jyväskülas üheks suuremaks häälemagnetiks. Rahvasaadiku Touko Aalto vedamisel on rohelised tõusnud kõige suuremaks erakonnaks Jyväskyläs, vahendab Helsingin Sanomat. Aalto oli Jyväskylä häälekuningas, aga suuruselt teise häältesaagi erakonnas kogus Bella Forsgren. See oli Jyväskyläs üldarvestuses neljas tulemus.

Forsgren õpib ülikooli ühiskonnapoliitikat ja elab mitme peale üüritud korteris. Üliõpilaste seas teatakse teada hästi: ta valiti 2015. aastal üliõpilaskonna edustusse. Ta pürgis ka noorte roheliste juhiks, aga ei osutunud valituks. Siis otsustas ta proovida kätt suures poliitikas.

Forsgren on sündinud Etioopias, aga ta adopteeriti 3-aastasena Soome. Lapsepõlve veetis ta maal Äänekoskil Hietama külas. Peres on kaheksa last, kellest kolm on adopteeritud Etioopiast, kaks Lõuna-Aafrikast ja kolm on vanemate oma lapsed.

Juba lapsena nägi Forsgren, kuidas paljudel peredel oli probleeme ja ka laste elu läks allamäge. Tema enda pere aga toetas igati tema unistusi. Ta on seisukohal, et pere taust ja rahaline olukord ei tohiks kedagi takistada unistusi ellu viia. Kõigil peaks olema võimalus tuua välja oma potentsiaal ühiskonnas. See on hea ka ühiskonnale endale.

Kampaanias rääkis ta ühiskondlikkusest. Ta peab tähtsaks koolitusvõimalusi ja sotsiaal- ning terviseteenuseid, kuna need on lahenduseks vaesuse ja kihistumise vastu.

Pere on Forsgreni toetanud, kuigi vaated pole päris samad. Forsgreni ema valiti Äänekoski volikokku kristlike demokraatide nimekirjas.