OHMYGOSSIP — Politsei mõõdab homme nii Soomes kui mujal Euroopas kiirust. Kiirusemõõtmine algab hommikul kell 6 ja kestab terve ööpäeva.
Selline kiirusemõõtmise maraton toimub Euroopas juba kolmandat korda, vahendab Kauppalehti. Kiirust mõõdavad nii politseinikud kui kiiruskaamerad ja seda tehakse kõikidel ohtlikel teelõikudel.
Euroopa liiklusohutusnõukogu andmetel on suur kiirus Euroopas peamine surmaga lõppenud õnnetuste põhjustaja. Euroopa Komisjoni andmetel on kolmandiku liiklusõnnetuste põhjustaja suur kiirus.
OHMYGOSSIP — Soome omavalitsustes on odavaim koolitoit 1,67 eurot ja kalleim 8,28 eurot päevas õpilase kohta. Odavaima ja kelleima koolitoidu hinnavahe on Soome koolides 6,61 eurot õpilase kohta päevas, vahendab Yle. Kõige odavam on koolitoit Vantaal ja kõige kallim Puumala vallas Lõuna-Savo maakonnas. Info tugineb Soome Haridusameti (Opetushallitus) 2015. aastal kogutud andmetele.
Summa hulka on arvestatud toidu tooraine maksumus pluss transpordi ja toidu valmistamise kulud, muu hulgas köögitöötajate palgad.
2300 elanikuga Puumala valla kallil koolitoidul on lihtne põhjus: vald pakub õpilastele tasuta vahepala, samas kui näiteks Turu linnas peavad vanemad selleks eraldi raha maksma. Puumalas moodustab vahepala maksumus ligi kolmandiku koolitoidu maksumusest.
Ainult lõuna maksab Puumalas ligi 5 eurot. Ent seegi on poole kallim kui mujal. Üks kallima toidu põhjus on õpilaste vähesus. Puumalas on vaid üks kool, kus on 130 õpilast. Puumala valla elanike arv väheneb, tänavu pole vallas sündinud ühtegi last.
Puumala valla toiduteenindusjuht Irmeli Luukkonen lisab, et hinna sees on ka parem kvaliteet. Näiteks salatid valmistatakse koolis iga päev kohapeal. Selleks kasutatakse võimalikult palju kodumaist toorainet. Lisaks liha- ja vorstiroogadele on valikus alati taimetoit.
Tasuta koolitoit muutus Soomes üldiseks 1948. aastal. Koolitoitu saab igapäevaselt ligi 900 000 õpilast. Soomes keskmiselt maksab koolilõuna 2,76 eurot. Odavam on toit suuremates omavalitsuses, näiteks Vantaa linnas. Toidu hinda mõjutab ka selle minek – kui lastele toit ei maitse, süüakse seda vähem ja kulud on väiksemad.
Enamikus Soome koolides pakutakse lisaks lihatoitudele ka taimetoitu.
Odavaim ja kalleim koolitoidu maksumus Soome omavalitsustes. Allikas: Yle, Haridusamet
OHMYGOSSIP — Euroopa parlament hääletas möödunud nädalal seadusemuudatuse poolt, mis piirab uutel autodel heitgaaside hulka. See viib lõpuks diiselautode kadumiseni, tunnistas ELi siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. Seadusemuudatuse kohaselt peab autotootja maksma trahvi 30 000 eurot iga auto pealt, mille heitgaaside hulk on suurem kui testides ette nähtud. Selle sammuga reageerib Euroopa Liit pettustele, mis viimasel ajal on autotootjatega seoses välja tulnud.
Euroopa parlament hääletas seaduse poolt häältega 585-77, aga see vajab veel kinnitamist Euroopa Komisjonis ja liikmesmaades. Kui seadus jõustub, pöörab see autotööstuse pea peale, sest praegu on kõigil autodel heitgaaside hulk tegelikkuses suurem kui testides ette nähtud. Samaaegselt uuendatakse autode testimist, et need vastaksid paremini tegelikule olukorrale. Alates 2019. aastast hakatakse Euroopas autode heitgaaside hulka kontrollima maanteesõidul.
Lõpuks viib asi selleni, et diiselautod kõrvaldatakse üldse kasutusest, ütles Euroopa Liidu siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. „Diiselautod ei kao päevapealt. Aga olen kindel, et nad kaovad kiiremini kui me arvame,” ütles ta ajalehele Guardian.
Diiselautode põhiprobleem on kõrge lämmastikoksiidi sisaldus heitgaasides. Diiselautod on täitnud Euroopa Liidu nõudmised heitgaasidele laboritestides, aga tegelikes oludes on heitgaasi kogused mitu korda suuremad. Näiteks sõiduautodele kehtiva Euro-6 normi järgi tohib lämmastikoksiidi hulk heitgaasides olla 80 mg sõidukilomeetri kohta, aga tegelikkuses on see diiselautodel 500 mg.
Saksa autotootja Volkswagen jäi vahele pettusega just lämmastikoksiidi osas.
Diiselautode heitgaaside probleem tekitab muret paljudes linnades. Näiteks Oslos on diiselautod üldse keelatud. Pariis, Madriid ja Ateena tahavad diiselautod keelata 2025. aastaks. Londoni meer Sadiq Khan ütles, et kaalub saastavate autode suuremat maksustamist. Ausalt öeldes ei usu me enam autotootjaid, ütles Khan.
Autotootjad ise on samuti diiselautodest loobumas. Näiteks Toyota on otsustanud, et uuel C-HR automudelil pole üldse diiselmootoriga varianti. Sama puudutab tulevikus Toyota teisi mudeleid. Autotootja Volvo Cars juht Håkan Samuelsson on öelnud, et Volvo loobub diiselautode tootmisest alates 2020. aastast.
Nissani ja Renault’ ühisfirma juht Carlos Ghosn ütles märtsis Genfi autonäitusel, et autofirmad vähendavad tulevikus diiselautode tootmist.
Karmistuvate nõuetega seoses paigaldavad autotootjad diiselautodele heitgaase vähendavaid süsteeme, ent need tõstavad oluliselt väiksemate diiselautode hinda. Seetõttu võib juhtuda, et autofirmad loobuvad üldse väiksemate diiselautode tootmisest.
Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT professor Nils-Olof Nylund on avaldanud Helsingin Sanomates arvamust, et diiselmootoreid kasutatakse edaspidi suurematel sõiduautodel, mille hind on 50-60 000 eurot ja selle hinna juures on võimalik lisada autodele heitgaaside puhastussüsteeme.
Soome teedel liigub praegu ligi 700 000 diiselmootoriga sõiduautot, aga diiselautode müük on olnud juba aastaid languses.
OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.
Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.
Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.
Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.
Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.
Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.
OHMYGOSSIP — Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro testsõidud ja avamine lükkuvad edasi ootamatul põhjusel – kaablivarguste tõttu. Nimelt tuli kontrolli käigus välja, et osa kaableid on ära varastatud, vahendab Tekniikka & Talous.
Kaablivarguste tõttu on möödunud nädalaks planeeritud testsõidud edasi lükatud ja need toimuvad kunagi hiljem. Seni on metrooliini katsetatud üle nädala.
Testsõitude ajal ei tohi metroos teha muid töid, näiteks kontrollida süsteemide tööd tulekahju korral. Varguste tõttu tuleb osa töid uuesti planeerida. Länsimetro Oy juht Ville Saksi ütles, et eesmärk on kindlustada metroo töökindlus enne selle kasutuselevõttu.
Testsõitude viibimine lükkub omakorda edasi metrooliini avamist. Länsimetro esimene järk Helsingi Ruoholahtist kuni Matinkyläni pidi esialgse kava kohaselt kasutusele võetama tänavu suvel.
