OHMYGOSSIP — Soomes on praegu kaitsepolitsei Supo hinnangul terrorioht suurem kui kunagi varem. Sellest rääkis Soome televisioonis Supo juht Antti Pelttari. Pelttari ütles, et Soome jälgitakse hoolega Stockholmis toimuvat. Praeguseks pole ilmnenud seotust Soomega. Samas on terrorirünnakud Londonis, Peterburis ja Stockholmis suurendanud hirmu.
Pelttari ütles, et terves Euroopas on praegu terrorioht suurem kui kunagi varem. Euroopas on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud 20 terrorirünnakut. Lisaks on suudetud rünnakuid ära hoida.
Soomes praegu kehtivat turvalisuse taset on kavas hoida. Samas hoiatab Pelttari, et Soome pole mingi saar ja terrorismi oht on viimasel ajal suurenenud.
OHMYGOSSIP — Helsingis kirjutati alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kohal olid ka Euroopa Liidu välisasjade ja NATO esindajad, edastas riigikantselei.
Keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavuse osas. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.
Keskus asub Helsingis ja kujutab endast osalevate maade spetsialistide võrgustikku. Keskust juhib liikmesmaade esindajatest moodustatud nõukogu. Esimene koosolek toimub Helsingis 12. aprillil ning seal valitakse keskuse juht.
Kompetentsikeskuse eelarve on esialgu 1,5 miljonit eurot aastas. Sellest pool on kavas katta liikmemaksudest ja teise poole katab asukohamaa Soome. Soome vastutab ka kompetentsikeskuse ruumide ja infovahetuse ning osaliselt tööjõukulude eest.
OHMYGOSSIP — Soome elama tulnud migrant Ali peseb nõusid ja teeb süüa paari euro eest tunnis. Soome on tekkimas varimajandus, mis toimib tänu migrantidele. Igale mustale töökohale kandideerib Soomes ligi sada vastuvõtukeskuse elanikku. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et Soome on tekkimas püsiv must tööturg, vahendab Helsingin Sanomat.
Iraagi päritolu migrant Ali on teinud ühes Helsingi restoranis mustalt tööd juba pool aastat. Tunnipalk on 2,5 eurot. Tööpäevade pikkus 12 tundi. Tööd teeb mees 6-7 päeva nädalas. Ali on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse ja on selle edasi kaevanud. Nüüd ootab ta halduskohtu otsust. Töökoha leidis tuttavate kaudu. Ta ei taha oma elust põhjalikumalt rääkida, kuna kardab kaotada töökoha. Ali-sugused on Soomes sõltuvad oma tööandjast. Osa neist elab oma töökohas ja probleemide korral võivad jääda ilma oma elukohast. Kuivõrd nad on maal illegaalselt, siis ei julge nad oma elust kellelegi rääkida.
Soome saabus 2015. aastal kokku üle 30 000 varjupaiga taotleja. Neist tuhandetele on varjupaigast ära öeldud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas töötab mustalt sadu illegaale. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et nõnda võib Soome tekkida püsiv must tööturg, mis põhineb illegaalide olukorra ärakasutamisel. Soome muutub sellega Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide sarnaseks, kus migrantide ärakasutamine on tavaline.
Illegaalid töötavad Soome põhiliselt autoteenindustes, koristajana, juuksurites ja restoranides. Üha sagedasemad on pettused, kus illegaalidele jäetakse töö eest maksmata.
Välistööjõu kasutamine pole Soomes uus asi. Näiteks 2000ndatel aastatel kasutati palju Hiinast pärit müüriladujaid, kellele maksti väga väikest palka. Pärast seda on musta tööjõudu kasutatud koristamise ja restorani alal. Sellele vaatamata pole Soome tekkinud suurt musta tööturgu nagu see on tavaline Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Eeldused musta tööturu tekkimiseks on Soomes olemas. Nüüd lisandus veel suur hulk illegaalselt maale saabunud inimesi. Illegaalide ärakasutamist lihtsustavad üldised muutused tööturul nagu nn nulltunnilepingud ja renditööjõu kasutamine. Võrreldes näiteks eestlastega on mujalt tulnud migrandid rohkem sõltuvad oma tööandjast, kuna neil pole kuhugi minna. Enamus migrantidest ei tahagi Soomest kuhugi minna, mistõttu võib Soome jääda elama tuhandeid illegaale.
Väike palk on migrantide meelest parem kui mitte midagi. Näiteks on inimesed nõus töötama 25 euro eest päevas. Migrandid räägivad, et paari viimase aastaga on neile töökohti juurde tekkinud, mis näitab varimajanduse kasvu.
Osa migrante on nõus tegema väikse palga eest pikki tööpäevi, et seeläbi taotleda Soomes elukohta. Varjupaiga taotlejad saavad teha ametlikult tööd, kui nad on olnud Soomes 3-6 kuud. Nad saavad taotleda Soomes elamisluba, kui neil on kehtiv tööleping. Elamisluba pole aga lihtne saada, kuna selleks peab olema hea sissetulek.
Probleemid illegaalidele palga maksmisega jõuavad harva ametnikeni, kuna neist asjadest ei juleta rääkida. Migrandid kardavad, et kui nad kaebama lähevad, saadetakse nad maalt välja.
OHMYGOSSIP — Soomes läheb gümnaasiumi pea iga teine õpilane, aga selle populaarsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel aastatuhande vahetusel lõpetas ülikooli 52% noortest, siis 2015. aastaks oli see osakaal langenud 47%-ni.
Noortest naistest saab Soomes kõrghariduse veidi enam kui pool ja noortest meestest vaid kolmandik, vahendab Helsingin Sanomat statistikaameti andmeid. Naiste osakaal on vähenenud kiiremini kui meestel.
Pööre toimus 1980ndate algul sündinute ehk praeguste kolmekümnendates eluaastates inimestega, räägib Jyväskylä Ülikooli majanduskõrgkooli teadlane Hannu Karhunen. Ülikooli õppima läinud noorte arv kasvas kuni aastatuhande vahetuseni ja hakkas siis vaikselt langema. Kui võtta arvesse need, kes pole Soomes sündinud, on langus veelgi suurem.
Teadlase sõnul mõjutab areng Soome üldist haridustaset. Kuivõrd gümnaasium on vahelüli põhi- ja ülikooli vahel, siis näitab trend seda, et kõrgharidusega inimeste arv Soomes enam ei tõuse. Soome on kaotamas oma positsiooni OECD riikide hulgas.
Nüüd üritatakse muuta kutsehariduse süsteemi nii, et sealt jõuaks rohkem õpilasi edasi ülikooli õppima.
Karhuneni väitel mõjutab gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine inimeste toimetulekut hilisemas elus. Uuringute järgi teenivad kõrgharidusega inimesed ligi pool miljonit eurot oma karjääri jooksul rohkem kui madalama haridusega inimesed. Samuti suudavad kõrgelt haritud inimesed paremini toime tulla ja kohaneda muutuvate olude, näiteks töötusega.
Gümnaasiumi populaarsuse vähenemine Soomes erineb rahvusvahelisest trendist, märgib Jyväskylä Ülikooli hariduse uurimiskeskuse professor Jouni Välijärvi. Tema väitel läksid põhikoolis hästi õppinud õpilased varem kohe edasi gümnaasiumi, aga nüüd eelistavad nad minna kutsekooli.
Noored tahavad kiiresti teenima hakata, räägib Välijärvi, nad teavad ka, et kutseharidus pole mingi ummiktee, mis sulgeks edasised õppimisvõimalused.
Asjatundjate arvates on gümnaasiumihariduse populaarsuse vähenemise taga kutsehariduse kiire areng, mis sai hoo sisse just 2000ndatel aastatel. Samal ajal on gümnaasiumiharidus ajale jalgu jäänud.
Kutsehariduse populaarsust on hakanud viimasel ajal vähendama selles vallas toimunud kärped, räägib haridusala ametiühingu spetsialist Olavi Arra. See sunnib omakordi noori mõtlema rohkem gümnaasiumi ja sellele järgneva kõrghariduse peale. Gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel ajal hakanud taas kasvama.
Kõrgkooli lõpetanute arv Soomes 1975-2015 (arvestatud vaid Soomes sündinuid). Allikas: Helsingin Sanomat, Statistikaamet
OHMYGOSSIP — Kõige levinumad maksudest mahaarvamised ehk maksusumma vähendused on töölesõidukulud, kodumajapidamiskulud ja tulu teenimisega kaasnenud kulud. Makunõu annab Aamulehti vahendusel Soome maksuameti maksuspetsialist Raili Knuutinen.
Kas sul on olnud reisikulu? Kõige levinum maksudest mahaarvamine on töölesõidukulu. Osal juhtudel on töölesõidukulu juba maksudest maha arvestatud. Need summad tuleks üle kontrollida ja vajadusel parandada. Töölesõidukulu omavastutus on 750 eurot. Mahaarvamise suurim määr on 7000 eurot aastas. Mahaarvamist arvestatakse vastavalt ühissõidukite piletihinnale. Kui mahaarvamine on oma auto kasutamise eest, siis on see 0,24 eurot kilomeetri kohta. Oma auto kasutamise eest saab teha mahaarvamise järgmistel asjaoludel: a) kui ühissõidukit pole võimalik kasutada b) kui teekond bussipeatusse on vähemalt 3 km c) kui ühissõiduki ooteaeg on edasi-tagasi sõidul kokku vähemalt 2 tundi või d) kui sõit algab või lõppeb öösel kell 00-05. Ooteaeg on üks tund näiteks siis, kui töö lõppeb kell 16, aga esimene buss kodu poole väljub kell 17. Ooteaega ei arvestata, kui bussi peale jõuaks tänu paindlikule tööajale. Maksustatavast tulust saab maha arvata nädalalõppude reisikulud koju, kui töötad ühes kohas, pere elab teises kohas ja külastad peret korra nädalas. Kõik sellised mahaarvamised tehakse ühistranspordi piletite põhjal, välja arvatud juhtudel, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada või kui inimene ei jõuaks ühistransporti kasutades nädalavahetusel kodus ära käia. Kui tööle sõidetakse jalgrattaga, siis on mahaarvamise suurus 85 eurot aastas.
Kas saad arvata maha kodumajapidamiskulusid? Kas oled teinud kodus remonti näiteks köögis või vannitoas või teinud koristustöid, mis lähevad mahaarvamiste alla? Kodumajapidamistööde omavastutus on 100 eurot. Mahaarvamise maksimaalne suurus on kuni 2400 eurot inimese kohta ja 4800 eurot abielupaari kohta. Mahaarvamise alla lähevad näiteks korteri või suvila hooldus- ja remonditööd. Aga kui muuta korterit moodsamaks, kas selle saab ka tulust maha arvata? Jah, saab küll! Mahaarvamise saab teha tehtud tööde eest. Aga kui tegemist on uusehitisega, siis vähendust ei saa. Maksusummast saab maha arvata ka enda või oma abikaasa vanemate kodus või suvilas tehtud remonditööd. Maksusummat saab vähendada ka kasvatus- ja raviteenuste (hoiva- ja hoitotyö) arvelt, kui neid on kasutanud maksumaksja või temaga samas majapidamises elav isik. Tavapäraseks kasvatus- ja raviteenuseks loetakse näiteks lapsehoidu, väljas käimist ning laste, vanurite, haigete või erivajadustega isikute pesemist, riidesse panemist, söötmist ja muud hooldustegevust. Kasvatus- ja raviteenused on ka poes käimisel abistamine, koolitundides abistamine või pangas ja apteegis käimine ajal, kui see toimub muu tegevuse käigus.
Kas sul on tulu teenimisega seotud kulusid? Tulu teenimisega seotud kuludeks loetakse näiteks töös vajamineva erialakirjanduse ostmist, töö tegemiseks vajalike tööriistade ostmist, arvuti- ja IT-kulusid ning kodutöökohaga seotud kulusid. Arvutit kasutatakse nii era- kui tööasjade ajamisel. Tulust saab maha arvata tööks kasutatava osa. Perekonnas võib saada ametikorteriga seotud maksuvähendust siis, kui näiteks pere elab Helsingis, aga üks abikaasadest käib tööl Tamperes ja on sinna üürinud korteri. Kui tööl käiv inimene end koolitab või oma teadmisi täiendab, siis võib ta maha arva koolituskulud, näiteks kursuse tasu.
Ära unusta elektroonilist võimalust Kui tahad andmeid muuta, siis saab seda teha elektrooniliselt interneti teel vero.fi kodulehel teenuse alt „Veroilmoitus verkossa”. Internetis on toodud täpsed juhised, kuidas ühte või teist lahtrit täita.
Need andmed võivad maksuteatest puududa Maksuteatesse tuleb ise lisada üüritulud. Aktsiate müügist teenitud tulu on enamasti maksuteatel juba kirjas. Eeltäidetud maksuteatel võib olla märgitud, et aktsiatulu pole võimalik välja arvutada, kuna pole teada aktsiate soetusmaksumus. Sellisel juhul tuleb vastav info sisestada.
Varem unustatud asjad Kui oled varasematel aastatel unustanud maksuteatesse mahaaravamisi lisada, siis saad seda teha veel viie aasta jooksul alates maksustamisele järgnevast aastast. Sellisel juhul tuleb esitada kirjalik taotlus.
Eluasemelaenu intressid ja palgatulu Need andmed tulevad enamasti otse pangast ja tööandjalt.
