Laupäev, detsember 20, 2025

SOOME UUDISED

Soome on toodud Hollandist kahtlaseid munatooteid

NordenBladet — Pärast Hollandis puhkenud mürgiste munade skandaali on tulnud ilmsiks, et Soome pole Hollandist mune toodud, küll aga on Soome jõudnud Hollandist munatooteid, mida on kasutatud toiduainetööstuses. Tolli andmetel on Soome toodud Hollandist mitmeid munatooteid. Näiteks on toodud Soome kuivatatud munakollast ja munavalku albumiini, samuti kuivatatud linnumune, mis sisaldavad ka kanamune, vahendab Yle.

Möödunud nädalal eemaldati Saksamaal, Hollandis ja Belgias müügilt miljoneid kanamune pärast seda, kui Hollandi munadest oli leitud putukamürki fiproniili.

Soome toidu- ja veterinaarameti Evira info kohaselt jõudsid Hollandist pärit munatooted tõenäoliselt toiduainetööstusse. Kui neis toodetes oli fiproniili, siis sattus seda toodetesse väga vähesel määral, ütles Evira toiduainete turvalisuse osakonna juhataja Leena Räsänen. See ei tohiks tarbijale ohtu kujutada, lisas ta.

Möödunud nädalal teatas Soome toll, et Soome pole Hollandist kanamune toodud.

Munatooteid on Hollandist toodud Soome väga vähesel määral. Kõige rohkem on toodud munavalku albumiini – tänavu aasta algul üle 8000 kilo ja möödunud aastal kokku 7000 kilo. Kuivatatud linnumune on toodud aasta algul 1800 kilo ja kuivatatud munakollast toodi 2016. aastal 1600 kilo.

Toodete puhul uuritakse nüüd Soomes, kas need sisaldavad fiproniili ja kas see kujutab ohtu tarbijatele.

Fiproniili kasutatakse muu hulgas koerte ja kasside parasiitide tõrjeks. Seda ei tohi kasutada toiduks tarvitatavatel loomadel, kuna see on mürgine ja võib kahjusada kesknärvisüsteemi ning maksa.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes avatakse järjest ööpäev läbi lahti olevaid poode

NordenBladet — Soome S-grupp, mis otsustas sulgeda Prisma poed Lätis ja Leedus, avab Soomes järjest ööpäev läbi lahti olevaid poode. Praegu on S-grupil 48 poodi, mis on lahti 24 tundi ja selles suunas liigutakse edasi. Ööpäev läbi lahti olevaid poode avatakse seoses klientide nõudmistega, vahendab Yle.

SOK juht Taavi Heikkilä ütles, et pidevalt avatakse uusi ööpäev läbi lahti olevaid poode, samuti poode, millel on pikk lahtiolekuaeg.

S-grupi kaupluste käive kasvas aasta esimeses pooles võrreldes eelmise aastaga kaks protsenti. Suletavate Läti ja Leedu poodide kahju oli S-grupile kokku 10 miljonit eurot ja seda võib veel lisa tulla. Lisaks seitsmele poele Lätis-Leedus on S-grupil veel 24 Prismat Eestis ja Peterburis.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingi sadam on kasvamas Tallinna-reiside toel maailma suurimaks

NordenBladet — Helsingi sadam on ligi 12 miljoni reisijaga aastas tõusmas maailma suurimaks reisisadamaks. Lõviosa reisidest ehk ligi 9 miljonit reisi tehakse Helsingi ja Tallinna vahel. Helsingi sadam peaks reisijate arvult juba käesoleval aastal mööduma Inglismaa Doveri sadamast. See tähendab, et Helsingist saab maailma suurim reisisadam, vahendab Yle.

Juba praegu on Helsingi Doveriga praktiliselt võrdne. Helsingi on viimastel aastatel kasvatanud reisijate arvu mitme miljoni võrra. Möödunud aastal püüti Dover kinni ja vahe oli vaid mõni protsent.

Kui areng jätkub varasemas tempos, siis läheb Helsingi tänavu Doverist mööda ja saab maailma suurimaks. Märtsikuus teatas Helsingi sadam juba ühes teates, et on suurim reisisadam Euroopas.

Helsingi sadam kuulub Helsingi linna omandusse ja sadama hulka kuuluvad Lõuna-, Lääne ja Katajanokka sadamad.

Helsingi sadama kaudu reisib tänavu ligi 12 miljonit inimest. Neist Rootsi 2,3-2,4 miljonit ning Tallinna ligi 9 miljonit. Helsingi kõrval on maailma suurimad reisisadamad Dover, Stockholm, Tallinn ja Calais Prantsusmaal.

Sadamate reisijate arvu hulka ei arvestata kruiisilaevade reisijaid. Kruiisilaevade osas on Helsingi püstitamas samuti rekordeid, aga seal jäädakse maailma mõistes maha sellistest suurtest tegijatest nagu Miami USA-s ning Kaug-Ida sadamad.

Helsingi ja Tallinna vaheline reisiliiklus sai hoo sisse kümmekond aastat tagasi. Reisijate arv hakkas kasvama, kui liinile toodi kiired laevad, mis ületavad Soome lahe kahe tunniga ja teevad seda iga ilmaga. Praegu pääseb üle Soome lahe kahe tunniga aastaringselt ning see on tekitanud kaksiklinna-nähtuse. Helsingi ja Tallinna vahel käiakse umbes samamoodi nagu Helsingi ja Tampere vahel. See pole pikka aega olnud enam labane õlleralli.

Soome on reisimise mõttes nagu suur saar. Kui sa ei sõida just Venemaale või Põhja-Rootsi ja Norrasse, siis tuleb sõita kas laeva või lennukiga.

 

 

Avafoto: Helsingi Katajanokka terminal (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahvast täis turistibuss sõitis Helsingis vastu puud

NordenBladet — Inimesi täis turistibuss sõitis Helsingis Taka-Töölö linnaosas Mannerheimintiel vastu puud. Bussijuhil oli terviserike ja teda püüti sündmuskohal elustada, vahendab Helsingin Sanomat.

Bussis oli õnnetuse ajal 41 inimest. Praeguse seisuga on raskesti vigastatud bussi juhtinud keskealine mees. Ta on viidud haiglasse. Osa reisijaid sai õnnetuse tagajärjel haavu ja muljumisi.

Päästjate väitel oli juhitavuse kaotanud buss sõitnud esmalt vastu tee äärde pargitud sõiduautot, siis vastu ühte puud, mis murdus ning edasi vastu teist puud, mis jäi püsti ja peatas bussi.

Bussis olnud inimesed viiakse teise bussiga Haartmani haiglasse kontrolli.

Õnnetus juhtus Mannerheimintie 31 maja juures. Buss vedas Helsingi õigeusu koguduse rahvast suvepäevadele Salo ligidale Lopele.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes on müügis kümned pizza- ja kebabisöögikohad

NordenBladet — Soomes on müügis kümned pizza- ja kebabisöögikohad, mida on pidanud valdavas osas välismaalased. Soomlaste ülal peetavaid söögikohti on müügis väga vähe. Välismaalsed on altimad looma uusi söögikohti ja paljud neist lõpetavad tegevuse, vahendab Yle.

Paljudel juhtudel tähendab söögikoha tegevuse lõpetamine kahju kinnisvara omanikele, sest üürid jäetakse maksmata. Söögikohti pidavatel firmadel pole enamasti omakapitali, mille eest võlgu maksta.

Tori.fi kuulutustelehel on müügis ligi 30 välismaalaste poolt ülal peetavad pizzakohta või kebab-restorani. Lisaks on palju kuulutusi, kus müüakse restorani sisutust. See hulk on väga suur, kui arvestada, et soomlaste ülal peetavaid söögikohti on müügis vaid mõni üksik. Kõige odavamalt saab söögikoha kätte 10 000-15 000 euro eest.

Söögikohtade pidajad põhjendavad müüki tiheda konkurentsi ja ametnike rohkete kontrollidega. Nii näiteks on ametnikud tuvastanud söögikohtades töötajate töötervishoiu nõuete eiramist, samuti on makstud kokkulepitust vähem palka.

Paljud välismaalased on hakanud söögikohta pidama, kuna Soomes pole eriti muid võimalusi tööd saada. Samas käib ettevõtlusega tegelemine paljudele üle jõu. Soomes on kasutusel termin „sundettevõtlus”, mis tähendab, et vähese keeleosakusega immigrandid on sunnitud tegelema ettevõtlusega, kuna mingit muud võimalust ei ole.

Paljude söögikohtade häda on selles, et hind on lastud liiga alla, mistõttu ei ole võimalik pakkuda head toitu. Kui pole head toitu, siis ei käi enam kliente.

Immigrandid on Soomes väga aktiivsed söögikohtade asutajad. Näiteks 2014. aastal kasvas välismaalaste asutatud majutus- ja söögikohtade käive tervelt 40 protsenti, samas kui ülejäänud sama valdkonna ettevõtetes kasv puudus.

Statistikaameti andmetel on ligi 70 protsenti kõigist Soome rahvusrestoranidest Türgist ja Kagu-Aasiast pärit ettevõtjate käes. Kõigist immigrantide poolt loodud ettevõtetest on nende käes 25 protsenti.

Aalto ülikooli poolt läbi viidud uuring näitab, et ligi pooled Soome tulnud immigrantidest on huvitatud ettevõtte loomisest. Samas ainult 10-20 protsendil on olemas eeldused ettevõtlusega tegelemiseks. Ettevõtjate tööpäevad on sageli 14-15 tunni pikkused ja puhkepäevi ei ole.

Pizza- ja kebabikohtade omanikud kurdavad viimasel ajal seda, et inimesed on hakanud eelistama tervislikumat toitu ning väljas ei sööda nii palju kui varem. Samas numbrid seda ei kinnita – nende järgi on take away, burgerid, pizza ja kiirtoit üha populaarsemad. Inimesed söövad järjest rohkem väljas odavat kiirtoitu, seda näitab nii kodu- kui välismaiste toidukettide edu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT