Reede, detsember 19, 2025

SOOME UUDISED

Alasti kongis istunud vang saab Soome riigilt 3500 eurot

NordenBladet — Soome riigikassa otsustas maksta 3500 eurot vangile, kes pidi istuma alasti üksikkongis 16 tundi. Lisaks oli vang aheldatud trellide külge. Hüvitise maksmist oli eelnevalt soovitanud õiguskantsleri abi Jussi Pajuoja. Ta tegi ühtlasi Jokela vanglale hoiatuse vangi sobimatu ja alandava kohtlemise eest, vahendab Helsingin Sanomat.

Vang oli 2015. aasta detsembris sunnitud olema üksikkongis tunde ilma riieteta. Üle seitsme tunni oli ta ka ilma tekita. Teki sai ta kella poole kolme ajal öösel.

Umbes pool tundi oli vang aheldatud trellide külge nii, et ta oli selg vastu trelle ja käed laiali.

Vang oli sunnitud ka oma advokaadiga kohtuma ilma riieteta, ainult teki sisse mässituna. Vang suhtles esindajaga läbi trellide. Pärast kohtumist anti vangile riided.

Vangla põhjendas oma tegevust vangi ennastkahjustava ja häiriva tegevuse tõttu. Vang oli muu hulgas määrinud kongi seintele oma väljaheiteid ja muid vedelikke.

Pajuoja väitel käituti vangi suhtes alandavalt, kuna ta pidi olema pikka aega vangla turvakaamerate vaateväljas ilma riiete ja tekita. Vangi jaoks oli alandav ka advokaadiga suhtlemine ilma riieteta. Pajuoja soovitas, et riik maksaks vangile hüvitist.

Vang nõudis riigilt hüvitist 22 500 eurot. Nii suure summa maksmiseks ei näinud riigikassa alust.

Oma otsuses tugines riigikassa sellele, et alastiolekut võib inimõiguste seisukohalt võrrelda au haavamisest tingitud kannatustega. Kinnisidumine trellide külge on aga vaadeldav kui tegevusvabaduse piiramine.

Õiglane summa oli riigikassa meelest 2500 eurot. Arvesse võeti seda, et vang oli tunde alasti ja lisaks ilma tekita. Lisaks hüvitisele makstakse tuhat eurot tekitatud ajutise valu eest.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingis alustas tegevust ELi ja NATO hübriidohtude kompetentsikeskus

NordenBladet — Helsingis alustas septembri algusest tegevust Euroopa Liidu ja NATO hübriidohtude kompetentsikeskus. Keskuse peamiseks tegevusvaldkonnaks on Venemaalt, aga ka muudest riikidest pärit hübriidohude tõrjumiseks valmistumine, vahendab Yle.

Hübriidohud kujutavad endast varjatud sõjategevust ilma sõda välja kuulutamata: näiteks küberrünnakud info- ja pangateenustele, valimiste häkkimine, valeuudised ja äärmusrühmituste toetamine.

Info-alasest mõjutamiset on olnud Soomes palju juttu. Samuti läheb selle alla USA presidendivalimiste mõjutamine, ütles keskuse juht Jori Arvonen.

Keskuse tegevuses osaleb kokku 12 ELi ja NATO riiki: Soome, Rootsi, Norra, USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania, Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Edaspidi võib keskuse tegevusega liituda veel riike.

Keskuse puhul on tegemist teadusasutusega, mis ise ei peata rünnakuid, vaid aitab nendeks valmistuda. Ühtlasi korraldatakse hübriidohtude-alaseid õppusi.

Praegu töötab keskuses seitse teadlast ja muud töötajat. Töötajate arv kasvab, kui liikmesmaad saadavad selle teenistusse oma asjatundjaid. Keskus teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu ja NATO-ga ning see on osa nende organisatsioonide valmistumisest hübriidohtude vastu. Keskus tegeleb lisaks teavituse ja koolitusega, ütles Euroopa Liidu julgeolekuküsimustega tegelev komissar Julian King.

Hübriidmõjutamisega tegelevad mitte ainult riigid, vaid ka terroristlikud ja kuritegelikud organisatsioonid. Keskuse teavitus- ja asutamispaberites ühtegi nime konkreetselt ei mainita.

Keskuses toimunud seminaril ettekandega esinenud NATO peasekretäri asetäitja Arndt Freytag von Loringhoven tõi siiski välja ühe nime – see on Venemaa. Nimelt on Venemaa üks neid riike, mida keskuses jälgitakse. Venemaa puhul tõi von Loringhoven näiteks Krimmi okupeerimise, Ida-Ukraina sündmused ja sissemurdmise USA demokraatide serveritesse. Venemaa on üks jälgitavatest, aga mitte ainus.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome valitsus hakkab taas autoromude eest raha maksma

NordenBladet — Soome valitsus hakkab alates järgmisest aastast taas vanade autoromude eest raha maksma. Selleks eraldati eelarvest 8 miljonit eurot.

Kui romude eest maksmine viimati toimis aastatel 2015-2016, siis maksti ühe auto eest kokku 1500 eurot. Sellest 1000 eurot maksis riik ja 500 eurot lisas autokauplus, kuhu uue auto ostja oma vana romu ära viis. Seejuures polnud oluline, et autol oleks olnud kehtiv ülevaatus või ta oleks sõidukorras – piisas vaid sellest, et auto oli registreeritud isiku nimele.

Romuautode tagasiostmine hakkab järgmisest aastast toimima nagu varem ning seda tehakse senikaua kuni kogu raha 8 miljonit eurot on otsas, selgitas Euroopa-, kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho.

Rahast jätkub 8000 romuauto tagasiostmiseks. Hüvitist makstakse üle 10 aasta vanuste autode eest.

Varasem romuautode preemia maksmine suurendas väikeste ja keskmise suurusega autode müüki.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingi ümbrus ehitati suure tuhinaga eramaju täis, aga nüüd kolivad inimesed väiksema pinna peale keskusesse

NordenBladet — Helsingi ümbruse vallad nagu Nurmijärvi, Vihti ja Tuusula ehitati suure hooga eramaju täis, aga nüüd tahavad inimesed elada hoopis väiksema pinna peal keskuses. Helsingi piirkonna kümnes omavalitsuses läbi viidud küsitlus näitas, et üha enam eramajade elanikke tahab tegelikult elada hoopis linna südames, vahendab Helsingin Sanomat.

Tegemist on nn Nurmijärvi-fenomeni ja selle hääbumisega, millest on räägitud juba pikalt. Lisaks on neid inimesi, kes tahaks oma suurest eramajast kolida väiksemasse kodusse valla keskuses.

Nurmijärvi-fenomeniks peeti nähtust, kus maju hakati ehitama linna keskusest välja ning inimesed kolisid linnaäärsetesse valdadesse.

Uuringust tuleb välja, et soomlastel on väga vastuolulised arvamused. Kui inimestelt küsida, kus nad tahavad elada, siis eelistatakse eramaja. Aga kui eramaja elanikelt küsida sama küsimus, siis vastavad nad, et sooviks elada keskuses.

Põhjuseks, miks inimesed tahavad eramajast kolida keskusse peetakse tulude vähenemist. Tavaliselt soovivad inimesed kolida oma majja siis, kui sissetulekud suurenevad. Praegu on aga vastupidi.

Samuti tahavad inimesed elada seal, kus elu käib ja kus teenused on lähemal. Kui perekonnad on väiksemad, pole enam vajadust suurte eramajade järele. Inimesed reisivad palju ja elu pole ainult ühe kohaga seotud. Keskust eelistavad rohkem vanemad inimesed, kelle jaoks on hea, kui teenused on kodule lähemal.

Urbaniseerumise trend on ühiskonnale paras väljakutse. Näiteks Nurmijärvi vald, mille järgi on fenomen nime saanud, on viimastel aastatel kaotanud elanikke, samuti sealne elanikkond vananeb. Helsingit ümbritsevates valdades vananeb elanikkond kiiremini kui linnas sees.

Valdade puhul on probleemiks ka see, et kui Hyvinkää, Järvenpää ja Kerava välja arvata, pole seal välja kujunenud valla keskust. Vihti ja Pornaineni valdades pole näiteks üldse korrusmaju.

Viimase aja trend on selline, et paljud Helsingi ümbruse valdade majad jäävadki tühjaks, kuna inimesed kolivad ära ja ostjaid ei leita. Omavalitsused võiks need krundid üles osta ja sinna väiksemad eramajad või ridamajad ehitada. Üks võimalus on ehitada sinna Inglismaa-tüüpi linnamajad.

Raskem lugu on teenustega, mida eramajade piirkonda nagunii ei tule, kuna inimesed liiguvad autodega ja hangivad teenuseid mujalt.

Omavalitsuste puhul on ka erandeid, kus elanike arv ei kahane: need on Järvenpää ja Sipoo. Järvenpääle pääseb hästi rongiga ja Sipoo on ahvatlev Helsingi mere-äärne piirkond.

Uuringus vaatluse all olnud omavalitsused olid Hyvinkää, Järvenpää, Kerava, Kirkkonummi, Mäntsälä, Nurmijärvi, Pornainen, Sipoo, Tuusula ja Vihti.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ametnik: islamiäärmuslased üritavad Soomes värvata nii varjupaigataotlejaid kui ka tõrjutud soomlasi

NordenBladet — Soome suurim julgeolekuoht on tõrjutud inimesed, ütles siseministeeriumi kantsler Päivi Nerg intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat. Nerg ütles, et islamiäärmuslased üritavad Soomes värvata nii varjupaigataotlejaid kui ka tõrjutud soomlasi. Pärast Turu rünnakut teevad ametivõimud tema sõnul omavahel edaspidi tihedamat koostööd.

Nerg ütles, et kuigi pärast Turu rünnakut on arutelu olnud varjupaigataotlejate ümber, valmistavad talle rohkem muret tõrjutud soomlased. Tema väitel kujutavad küll ohtu varjupaika taotlenud inimesed, aga veel rohkem on vaja tegeleda suure hulga soomlastega, kes on tõrjutud ja kel esinevad probleemid vaimse tervisega.

Edaspidi teevad sotsiaal- ja tervisevaldkonna töötajad tihedamat koostööd ametivõimudega.

Nerg ütles, et ühelt poolt on paari viimase aastaga suurenenud terrorioht, ent sama kiiresti on kasvanud tõrjutud inimeste probleemid. Nüüd muretseb Nerg, et islamiäärmuslastel õnnestub värvata soomlasi oma ridadesse.

Nerg ütles, et see islamiäärmuslaste propaganda, mis on suunatud nii tõrjutud soomlastele kui varjupaigataotlejatele, on erakordselt efektiivne.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT