Reede, detsember 19, 2025

SOOME UUDISED

Soome lapsed sünnivad kõrvuni võlgadesse

NordenBladet — Soome on küll heaoluühiskond, aga seda on viimastel aastatel peetud ülal üha suuremate laenudega. Soome vastsündinud beebidel lasub ligi 25 000 euro suurune võlakohustus ja see üha suureneb. Lisaks riigivõlale peab laps tasuma üle 80 000 euro ulatuses eelmiste põlvkondade pensionimakseid ning lisaks vanurite hoolduskulud, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomet peetakse heaoluühiskonnaks ja parimaks kohaks elada, aga tihti jäetakse tähelepanuta, et see kõik on olnud võimalik tänu laenurahale. Soome riigivõlg on viimastel aastatel paisunud hirmuäratava kiirusega. Tänavuse aasta eelarve on üle viie miljardi euroga miinuses. See tähendab iga soomlase kohta keskmiselt tuhat eurot laenuraha.

Soome riigil on võlga 117 miljardit eurot, mida on kaks korda enam kui kümme aastat tagasi. Kui siia lisada sotsiaalfondide ja omavalitsuste võlad, siis on kogusumma 136,6 miljardit eurot. See teeb 24 859 eurot iga Soome elaniku kohta. Seda on rohkem kui eluasemelaenu, mida on keskmiselt 17 000 eurot elaniku kohta.

Pensionimakseid peab tööl käiv soomlane maksma keskmiselt 83 700 eurot. Kui tööl käivaid inimesi jääb vähemaks, siis maksukoormus tõuseb. Juba praegu on töötaja ja tööandja pensionimaksete koormus 25 protsenti palgast ja see võib veelgi tõusta.

Võlg ja pensionimaksed pole tulevikus probleem, kui tööd jätkub kõigile. See võib nii olla, sest tulevikus tööealiste hulk väheneb. Samal ajal aga väheneb töökohtade arv seoses digitaliseerumise ja majanduskasvu aeglustumisega.

Mõnede majandusteadlaste arvates pole võlgade pärast vaja muretseda, sest neid nagunii ei maksta tagasi. Olemasolevate laenude asemele võetakse üha uusi.  Samas aga peitub sealgi risk, kui tööl käivate inimeste arv väheneb, maksutulud kuivavad kokku, riik pole suuteline laenusid teenindama ning uut laenu enam juurde ei anta. Seetõttu on ka suur laenuvõtmine risk.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Toni Nieminen sai oma olümpiamedalid tagasi

NordenBladet — Soome suusahüppekuulsus Toni Nieminen, kes pidi majandusraskuste tõttu oma medalid maha müüma, sai need tänu lahketele inimestele tagasi. Medalite tagastamine toimus teisipäeva õhtul Yle saates Villi kortti (tõlkes: metsik kaart). Nieminen sai tagasi kaks kulda ja ühe pronksi, mille ta oli võitnud 16-astasena Albertville’i olümpiamängudel 1992. aastal, vahendab Iltalehti.

Nieminen viis medalid pandimajja tänavu aprillis seoses rahaliste raskustega.

Medalid ostis pandimajast tagasi saate Villi kortti tootjafirma Yellow Film ning need pani Nieminenile uuesti kaela saate tegelane Kummeli-hahmo Mauno Ahonen (keda kehastab näitleja Heikki Silvennoinen).

Medalid on järgmise aasta jooksul väljas Casino Helsingis.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes leiutatud ökoloogilised kohvitopsid said rohelise tule

NordenBladet — Soomes leiutatud ökoloogilised plastikuvabad ja biolagunevad ühekordsed kohvitopsid said rohelise tule pärast välismaal tehtud laboriteste ja toidupakendi sertifikaadi saamist.

Tegemist on Soome ettevõttes Kotkamills välja töötatud plastikuvaba kartongiga, mille eelis on võrreldes tavaliste kohvitopsidega see, et need on biolagunevad ja neid võib panna kokku tavalise vanapaberiga, vahendab Yle.

Lisaks kohvitopsidele toodab Kotkamills plastikuvabast kartongist muid pakendeid nagu burgerikarbid ja papptaldrikud. Rahvusvaheline kvaliteedisertifikaat võimaldab neid tooteid müüa sellistele ettevõtetele nagu McDonalds ja Starbucks.

Soome firmas välja töötatud kuumakindlat ja plastikuvaba kartongi peetakse suureks läbimurdeks. Kaasa ostetud toodete müük on viimastel aastatel kasvanud ja nõudlus püsib pakendite järele väga suur.

Kotkamills valmistab tänavu ökoloogilisi kohvitopse kokku 5000-10 000 tonni. Ettevõte on valmis selleks, et novembrikuus sõlmida lepinguid järgmise aasta peale.

Kotkamills testis ligi 50 000 topsi suurte laevade võistlusel Tall Ship Races ning Kotka merepäevadel. Lisaks leidis ettevõte selle käigus omale 15 suurt klienti.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome valitsus eraldab terrorismi tõkestamiseks 12 miljonit lisaraha

NordenBladet — Soome valitsus otsustas tänasel eelarvenõupidamisel eraldada järgmise aasta eelarvest terrorismi ennetamiseks 12 miljonit eurot lisaraha. Terrorismi ennetamise programmi eesmärk on ära hoida uusi terroriakte. Valitsus eraldas sihtotstarbelist lisaraha nii politseile kui kaitsepolitseile nii kevadise kui praeguse eelarvenõupidamise käigus. Kokku eraldatakse politseile 2018. aastal täiendavalt 44 miljonit eurot ja kaitsepolitseile 6 miljonit eurot, edastas siseministeerium.

Pärast Turus toimunud terrorirünnakut on esile kerkinud vajadus täiendava lisarahastuse järele, ütles siseminister Paula Risikko.

Lisarahast 9 miljonit eurot läheb politseile täiendavate vahendite ja varustuse soetamiseks ning 0,5 miljonit eurot ennetavate mudelite arendamiseks. Kaitsepolitsei saab juurde 2,5 miljonit eurot operatiivse võimekuse parandamiseks. Raha kasutatakse muu hulgas terrorismi ja äärmusliikumisi puudutava info hankimiseks ja analüüsiks.

Turvapaigataotlusele keelduva otsuse saanud isikute kohta tehakse ohuhinnang ning nad paigutatakse vajadusel kinnipidamiskeskusse. Selle jaoks on vaja muuta seadusandlust ning suurendada kinnipidamiskeskuste mahutavust.

Piirivalvele on juba varem eraldatud siseturvalisuse parandamiseks 7,9 miljonit eurot lisaraha.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome valitsus eraldab soome-eesti kultuurifondile 6 miljonit eurot

NordenBladet — Soome valitsus otsustas eraldada järgmise aasta eelarvest soome-eesti kultuurifondile 6 miljonit eurot. Tegemist on sissemaksega 2015. aastal loodud fondi omakapitali. Raha leiti varasemate aastate hasartmängumaksu tuludest ja selle eraldamisest andis teada Euroopa-, kultuuri- ja spordiminister Sampo Terho.

Soome-eesti kultuurifondi eesmärk on edendada Soome ja Eesti vahelist kultuuri- ja kunstivaldkondade võrgustumist ja koostööd, mõlemapoolset keeleoskust ja kultuuritegevusega seotud majanduslikku tegevust.

Soome ja Eesti vahelised kultuurisidemed on nii ajalooliselt kui ka tänasel päeval aktiivsed. Soome ja Eesti vahel pole aga erinevalt teistest Põhjamaadest olnud kunsti ja kultuuri edendavat fondi, millel oleks võimalik toetada uusi, loovaid projekte, kultuurivahetust ja muud kultuuri edendavat tegevust nii maade vahel kui teiste maade suhtes.

Kultuurivahetuse edendamine on hea võimalus tähistada nii Soome kui Eesti riikide 100. sünniaastapäeva, märkis kultuuriminister Sampo Terho.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT