NordenBladet —Soome liiklusturvalisuse amet Trafi arvutas kokku, palju üks või teine auto maksudena omanikule maksma läheb. Kõige kallim on diiselauto, mille maksudeks kulub 10 aastaga 17 000 eurot.
Diislile järgnevad bensiiniautod, mille maksud on 10 aasta jooksul 14 000 eurot. Elektriauto maksude peale kulub 10 aastaga 4000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.
Arvestusse on kaasatud automaks, liiklusvahendimaks, võimsusmaks ja energiamaks. Maksutaset arvutatakse aastast 2017 ligi 30 000 eurot maksva auto puhul, millega sõidetakse aastas läbi 17 000 kilomeetrit.
Maksude-alase infoga alustas Trafi käesoleval nädalal kampaaniat, mis on mõeldud keskkonnasäästlikumate elektri-, gaasi- ja hübriidautode propageerimiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Uuest aastast võib Soomes putukaid toiduks nii kasvatada kui ka tarvitada. Seda võimaldab Euroopa Liidu vastava reegli tõlgenduse muutus. Muutus tähendab, et Soomes saab putukaid süüa ja kasvatada ametlikult ning selle järele hakatakse järelvalvet tegema, vahendab Iltalehti.
Mitmetes Euroopa Liidu riikides on putukad juba varem toidukõlbulikuks tunnistatud. Soomes see seni nii ei olnud ja selle järele pole tehtud ka järelvalvet.
Edaspidi võib Soomes putukaid müüa kui toitu, varem müüdi neid Soomes kui köögikaunistusi.
Putukad avavad uusi võimalusi Soome kohaliku toidu tootmiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu toetusega planeeritavale Helsingi-Tallinna raudteetunnelile on ilmunud konkurent. Nimelt kavatseb Angry Birdsi mängude looja Peter Vesterbacka rajada hiinlaste abiga tunneli Espoost Tallinna ja see oleks kava kohaselt valmis juba 2023-2024. aastal.
Hiina investorite ja tehnoloogia kasutamine annab olulise ajalise eelise. Projekti jaoks on kavas enne raha kokku saada ja alles siis ehitama hakata. See on suur erinevus võrreldes Euroopa Liidu projektiga, mille puhul pole rahast veel üldse räägitud. Euroopa Liidu projekti ehitus algaks alles 2030ndatel aastatel ja see kestaks aastaid, vahendab Helsingin Sanomat.
Vesterbacka on projektiga seoses käinud juba mitu kuud Eesti ja Soome ministeeriumide vahet, pidanud läbirääkimisi investoritega ning õppinud selgeks hiina keele. Projekt näeb ette rahvusvahelise rahastuse abil rajada tunnel Tallinnas Espoosse Keilaniemisse ja sealt edasi Vantaa lennuväljale. Raha on kavas kokku saada käesoleva sügise jooksul ning ehitama hakatakas juba järgmisel, 2018. aastal.
Hiina delegatsioon saabub Soome juba tänavu novembris enne iga-aastast startup-ettevõtete üritust Slush (Vesterbacka on Slushi eestvedaja). Kui läbirääkimised õnnestuvad, saab projektist edasi juba rohkem rääkida.
Vesterbacka ütles, et projektis kasutatakse ainult erakapitali, mitte midagi ei vajata Eesti ega Soome riigilt ega Euroopa Liidult. Põhiosa rahast tuleb Hiinast, aga oma õla on lubanud alla panna Põhjamaade kindlustusseltsid – just sellist pikaajalist investeeringut on nad pikisilmi oodanud.
Projekti on ette valmistanud konsultatsioonifirmad Jaakko Pöyry oy, A-insinöörit ja Fira. Tasuvust on uurinud konsultatsioonifirma PWC. Tunneli ehitus tasub ära 37 aastaga ja see võetaks kasutusele 2023-2024. aastal.
Tasuvus tuleneks reisijateveost, kellest üha suurema osa moodustavad Hiina turistid, samuti Helsingi-Vantaa lennuväljale sõitvad eestlased. Kaubavedu saaks teostada öisel ajal.
Hiinlastelt on kavas saada projekti jaoks 15 miljardit eurot. Tunneli maksumuse osas on olnud erinevaid hinnanguid. Varasema Helsingi-Tallinna 85 kilomeetri pikkuse tunneli hinnaks on arvestatud 9-13 miljardit eurot, millest ainult tunneli ehitus maksaks 4 miljardit.
Vesterbacka on leidnud omale hingesugulase Espoo linnavolikogu esimehe Markku Markkula näol, kes on samuti projektist vaimustuses. Tallinna tunnel on juba kantud Espoo planeeringutesse Keilaniemis. Selleks on kavas muuta Helsingi Itäkeskusest Keilaniemisse kulgeva uue rauteeprojekti Raide-Jokeri planeeringut.
Teise, Euroopa Liidu kavandatava Helsingi-Tallinna FinEst Link raudteetunneli eeluuring peaks saama valmis järgmisel aastal ja ehitus algaks arvatavalt 2030ndatel aastatel. Projektis osalevad Helsingi ja Tallinna linnad, Uusimaa omavalitsuste liit ja Harju maakond ning Soome ja Eesti riigid.
Vesterbacka ütles FinEst Linki kohta, et ta ei saa aru, kuidas kavandatakse nii suurt riiklikku projekti vananenud ehitustehnoloogia abil, kui hiinlastel on olemas palju arenenud tehnoloogia.
Projekti kohaselt oleks Espoo-Tallinna tunnelil kolm peatust. Üks tuleb Tallinna kõrvale rajatavale tehissaarele, kuhu asub elama 50 000 inimest. Espoos Keilaniemis on maa-alune jaam ning kolmas jaam on lennujaam.
Lubade hankimine ehituse alustamiseks võtab aega, aga nii suure projekti puhul on ette näha, et seda kiirendatakse. Nõnda sündis Soome Äänekoski tselluloositehas.
Projektile aitab kaasa asjaolu, et reisijate arv on Helsingi ja Tallinna vahel plahvatuslikult kasvanud ning Helsingist on saanud maailma suurim reisisadam.
Avafoto: Peter Vesterbacka (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Oma väikse arvutiga läbimurret lubanud Soome arvutifirma Solu Machines Oy läks pankrotti. Kohus kuulutas pankroti välja teisipäeval. Aastal 2014 asutatud Solu Machines lubas hakata tootma Solu-arvutit, mille suhtes olid väga suured ootused. Ettevõte tuli arvuti-Spotify’ks ristitud seadmega välja 2015. aastal ja äratas rahvusvahelist tähelepanu, vahendab Tivi.
Ettevõttesse investeeriti kokku 1,3 miljonit dollarit. Ettevõtte juht Kristoffer Lawson ütles 2015. aastal antud intervjuus, et ettevõtte eesmärk on astuda kandadele sellistele suurustele nagu Apple, Microsoft ja Google.
Ettevõte lubas, et pakub täiesti uut lahendust. Klientidele pakuti 19 euro suuruse kuumaksu eest nii mäluruumi pilveteenuses kui ka tarkvara. Arvuti ise oli väike, peopesa suurune. Firma kogus hulgaliselt raha ühisrahastuse skeemide kaudu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes ajakirja Tekniikan Maailma (Tehnika maailm) läbi viidud talverehvitestis olid Continentali järel parimad Hankooki naastrehv ja Sava lamellrehv. Korea Hankook ja Sloveenia Sava jätsid selja taha Soome tuntud Nokia Hakkapeliitta rehvid, vahendab Iltalehti.
Continental saavutas esikoha nii naast- kui lamellrehvide arvestuses. Naastrehvide osas oli parim Continental Ice Contact 2, teiseks tuli Hankook Winter l’Pike S. Nokia Hakkapeliitta 9 jäi testis kolmandaks. Continentalile polnud ühtegi etteheidet, Hankooki rehv sai miinuspunkte müra ja kuival asfaldil pidurdamise eest. Nokia nõrkuseks oli samuti kuiv asfalt.
Lamellrehvide osas oli esimene Continental ContiVikingContact 6. Teise koha sai Sava Eskimo Ice, mis on välja töötatud koos firmaga Goodyear. Continentalile etteheiteid ei olnud, Sava puhul sai miinuspunkte suur veeretakistus. Kolmandaks-neljandaks tulid lamellrehvide testis võrdse punktide arvuga Good Year Ultra Grip Ice ja Nokia Hakkapeliitta R2. Viimase miinuseks peeti märga asfalti.
Testis osalesid ka Hiina rehvid Linglong ja Nangkang, aga need said väga vähe punkte. Korea Kumho talverehvid olid nii kehvad, et ei saanud üldse punkte. Samuti hinnati väga kehvaks Jaapani Falken.
Testis hinnati kokku 15 naastrehvi ja 11 lamellrehvi. Ratta suurus oli testis 205/55 R16.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
