NordenBladet — Soome tõstab hüvitise määra neile pagulastele, kes vabatahtlikult oma kodumaale naasevad. Edaspidi on hüvitise suurus täiskasvanutele 1500 eurot ja täiskasvanuga kaasa reisivale alaealisele 750 eurot. Varem oli hüvitise määr vastavalt 1000 ja 600 eurot, edastab siseministeerium.
Lisaks sularahale võib hüvitis olla soodustustena nagu erinevad vahendid või teenused, näiteks abi töökoha leidmisel. Soodustusi võib kodumaale naasev täiskasvanud saada kokku 2500 euro ulatuses. Perega kaasa reisiva lapse soodustuste määr on kuni 1500 eurot.
Euroopa Liidus on kavas ühtlustada kodumaale naasvate pagulaste toetused ja see määr on 2500 eurot.
Soomest lahkus möödunud 2016. aastal vabatahtlikult 2113 inimest. Tänavu on aasta algusest kuni augusti lõpuni vabatahtlikult naasnud 1034 inimest.
Uus kord jõustub 25. septembril ja kehtib kuni 2018. aasta lõpuni.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi ringkonnakohus mõistus õigeks kaks ämmaemandat, keda süüdistati sünnitanud naise surmas. Alama astme kohus oli ämmaemandad süüdi mõistnud, vahendab Helsingin Sanomat.
Surmajuhtum oli Helsingi Kätilöopisto sünnitusmajas 2012. aasta veebruaris. Naine sünnitas erakorralise keisrilõikega ja suri haiglas viis päeva pärast sünnitust. Surma põhjus oli keisrilõikega seotud verejooks.
Sünnitajaga tegelenud ämmaemand oli õppinud ämmaemandaks 2011. aastal. Tööd alustas ta Kätilöopisto haiglas 2012. aasta jaanuaris ehk kuu aega enne surmajuhtumit. Tegemist oli ämmaemanda jaoks esimese erakorralise keisriga.
Erinevalt alama astme kohtust ei leidnud ringkonnakohus ämmaemanda töös puudusi. Kohus leidis, et ämmaemand ei vastutanud patsiendi sünnitusjärgse hoolduse eest. Palatis tegeles sünnitajaga veel teine ämmaemand, kel kohus samuti süüd ei leidnud.
Ühtlasi pääsesid ämmaemandad hüvitise nõudest, mis oli 21 000 eurot. Hüvitis sünnitaja lese kasuks mõisteti välja patsiendiga tegelenud arstilt.
Arst mõisteti juba varem kohtus süüdi surma põhjustamises ametikohustuste täitmata jätmise tõttu ja teda karistati trahviga 75 päevamäära ulatuses, mis on 5250 eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome politsei rahastus on nii kokku tõmmatud, et politseinikud peavad uut terrorirünnakut äärmiselt tõenäoliseks. Politseinikud ütlesid Iltalehti küsitlusele vastates, et kui inimesed teaksid, kui hull on olukord tegelikult, siis nad magada ei saaks.
Ligi 94 protsenti vastanud politseinikest peavad uut terrorirünnakut väga tõenäoliseks. Üle poole vastanutest on arvamusel, et politsei ressurssidest ei jätku terrorirünnakute tõkestamiseks. Uus rünnak on vaid aja küsimus. Põhjus, miks asjad on hullud, on politsei rahastuse suur kokkutõmbamine.
Politseinike väitel on politsei rahastus nii kokku tõmmatud, et kui inimesed teaksid tegelikku olukorda, siis nad öösel magada ei saaks.
Eriti mures on politseinikud eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate radikaliseerumise pärast. Koguni 87 protsenti vastanutest peab selliseid inimesi ohtlikeks.
Andmed on pärit Iltalehti läbi viidud mammutküsitlusest politseinike seas, kus vastas kokku 1077 politseinikku. Kokku saadeti küsimustik 7152 politseinikule.
Politseinikud said küsimustikule lisada ka oma kommentaari. Üle 300 politseiniku tunnistasid avameelselt muu hulgas, et kardavad uut terrorirünnakut, aga midagi teha ei saa, kuna politsei rahastus on kokku tõmmatud. Kartus tuleb eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate radikaliseerumisest.
Lisaks teeb politseinikele muret see, kui kodanikud peavad neid rassistideks ja migrantide vastasteks. Olukord on viinud politseinike-vastase vägivallani.
Kõige suurem mure on ressursside, ehk raha puudus. Eriti on politseinikud mures ohuolukordade pärast, mis on ette tulnud väljaspool suuremaid keskusi. Kui näiteks terrorirünnak toimub Lapimaal, siis pole võimalik kusagilt abi saada. Rahvasaadikutele tuleks anda teada, kui kaugel politseipatrullid teineteisest on ja teinekord kulub tunde, enne kui üks patrull teisele appi jõuab.
Kuigi ressursside puudusest on räägitud juba aastaid, on see eriti välja tulnud seoses pagulaskriisiga. Politseinikud räägivad mõnuainete tarvitamisest, läbi põlemisest ja suutmatusest kuritegusid lõpuni uurida. Probleem oleks isegi siis, kui Soomes poleks ühtegi varjupaigataotlejat. Olukord on mõnes kohas nii hull, et politseinikud on töölt lahkunud. Inimesed jäävad haigeks ja põlevad tööl läbi. Ühest jaoskonnast läks korraga läbipõlemise tõttu puhkusele mitu uurijat ja osa neist läks üldse politseist minema. Politseinikud küsivad, millal see jant ükskord lõpeb.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lisaks ühe korra piletitele hakkas Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõte HSL müüma mobiiltelefoni kaudu ka ööpäevapileteid. Selleks, et saada soodushinnaga pilet, tuleb alla laadida mobiiliäpp HSL Mobiililippu. Äppi saab kasutada nii Androidi ja Windowsi kui iPhone’i telefonides ja selle allalaadimine on tasuta.
Pileti eest saab maksta nii pangakaardiga kui telefoniarve kaudu.
NordenBladet — Soome kaitseministeerium tahab suurendada vabatahtlikkuse rolli riigikaitsel ning luua kodukaitseüksused. Kodukaitse luuakse kas iseseisva organisatsioonina või kaitseväe koosseisus, vahendab Helsingin Sanomat.
Kodukaitse loomisel võetakse aluseks praegune kaitsekoolituse ühendus (MPK). Kaitseministri kokku kutsutud töörühm peab välja selgitama, kas liita kaitsekoolituse ühendus kaitseväega või jätkab see iseseisvana. Ühenduse eesmärk on pakkuda vabatahtlikku kaitsekoolitust. Ühenduselt võib osta koolitust ka kaitsevägi.
Seni on kaitseväes suhtutud vabatahtlikku kodukaitsesse leigelt, kuna sõjalise riigikaitse ülesanne on olnud ainult kaitseväel. Kodukaitseüksused aga võivad hakata meenutama kodusõja-aegseid kaitseühendusi.
Töörühmal on asjaga kiire. Esimene raport peab olema valmis juba septembri lõpuks. Töörühma kuuluvad kaitseväe ja kaitseministeeriumi esindajad.
Töörühma ülesanne on kaaluda kolme varianti: esimese järgi jätkuks kõik nagu seni, teise järgi saab MPK-st eraldi organisatsioon ja kolmanda järgi liidetakse ühendus kaitsejõududega. Kolmas variant on kõige radikaalsem: selle kohaselt saaks vabatahtlikest kaitsejõudude üksus.
Soome võtab kodukaitseüksuste loomisel eeskuju teistest Põhjamaadest. Rootsis, Norras ja Taanis on sellised üksused juba olemas.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
