Laupäev, detsember 20, 2025

SOOME UUDISED

Soome läheb üle kodanike paberivabale teenindamisele

NordenBladet — Soomes sai valmis riigiportaali suomi.fi uus versioon, mille kaudu on võimalik kõik oma asjad ühe sisselogimise ja ühe meiliaadressi abil korda ajada.

Erinevalt Eestist, kus isikut tuvastatakse riikliku ID-kaardi või mobiil-ID abil, kasutatakse Soomes riigiportaali sisselogimiseks valdavalt pangatunnuseid või mobiilset isikutuvastust. Soomes taotlevad digiallkirjastamist võimaldavat ID-kaarti vaid need, kel on seda reaalselt oma igapäevastes tegemistes vaja.

Lisaks arvutile on võimalik Soome uues riigiveebis asju ajada spetsiaalse mobiiltelefoni äpi kaudu. Eestis selline võimalus puudub.

Sügiseks valmib Soomes ka kõigi kodanike jaoks virtuaalne postkast, kuhu koondatakse kodanike ja riigiasutuste vaheline kirjavahetus. Põhimõte on see, et inimene saaks kõik asjad ühest kohast kätte ja ühes kohas asjad aetud, mitte ei pea erinevate veebikeskkondade vahel liikuma. Praegu on riigil ligi 700 erinevat veebikeskkonda kodanikega suhtlemiseks.

Kuivõrd Soomes on ligi 400 000 inimest, kes arvutit ei kasuta, ei tehta virtuaalset postkasti kohustuslikuks. Üleminek toimub järk-järgult. Eesmärk on jõuda niikaugele, et inimesed saaksid oma asjad aetud ühes kohas ja et asi oleks kõigi jaoks lihtne. Alates sügisest saavad volitada teise isiku internetis oma asju ajama need, kes sellega ise hakkama ei saa.

Tulekul on palju uusi teenuseid nagu riiklik tulude register. Valitsus planeerib ka veebihääletuse võimalust kõigil valimistel, aga suurte turvaohtude tõttu lähenetakse sellele teemale esialgu väga ettevaatlikult.

Soomes on sellist ühest kohast asjaajamist oodatud juba kümmekond aastat. Käesolev valitsus eesotsas peaminister Juha Sipiläga on võtnud selle arenduse oma südameasjaks, vahendab Helsingin Sanomat.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes läheb üha enam moodi üksi elamine

NordenBladet — Kui varem tähistasid inimesed kooselusid, siis nüüd läheb üha enam moodi üksi elamine ja üksiolemise tähistamine. Noor soomlanna tähistab üksiolemise 10. aastapäeva.

Üksikuks jäämine on ühiskonnas üha enam soositud ning inimene ei pea tingimata abielluma ja lapsi saama. Soomes abiellutakse aasta-aastalt üha vähem, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aastal sõlmiti Soomes 24 464 abielu, aga abieluranda sõudmine on iga aastaga vähenenud alates 2008. aastast.

Pulmad pole paarisuhtes ainus sündmus, mida tähistada. Lisaks on kihlumine, katsikud ja muud tähtpäevad, mis on seotud pere loomisega.

Ent ka üksiolemist saab tähistada. Näiteks 28-aastane Tampere naine Lilli Pukka tähistab tänavu üksiolemise 10. aastapäeva. See tähendab, et naine on elanud kogu oma täiskasvanuea üksi. Ta räägib, et on tutvunud inimesega, kellega tahab elu lõpuni koos elada ning miks mitte seda tähistada. Ta korraldab septembris omale Mina-peo, millega tähistab kümmet aastat kooselu iseendaga.

Soome rahvastikuliidu peresuhetekeskuse juhataja ja peresotsioloog Heli Vaaranen märgib, et üksielavate inimeste selline tegevus on arusaadav, kuna paaris elavatel inimestel on nii palju tähtpäevi. Tekib küsimus, miks peab üks osa inimesi sellisest võimalusest loobuma.

Soomes elab üha rohkem inimesi üksi või vahetab pidevalt partnerit. Üksiolemine on üha rohkem levinud ning paarisuhe ei tähenda enam tingimata abielu ja laste saamist.

Vaaraneni sõnul pole selles midagi imelikku, et üksi elavad inimesed tähistavad soolaleiba, sünnipäevi, tööalaseid saavutusi või kooli lõpetamist. Tavaliselt on üksikute inimeste tähistamised seotud nende isiklike saavutustega.

Lilli Pukka aga leiab, et tähistada võiks ka midagi muud peale saavutuste. Ta tahaks tähistada seda, on ennast oma elus leidnud ja on sellisena oma eluga rahul. Ta leiab, et kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et tuttavaks saada oma elus kõige olulisema inimesega. Ta on jõudnud arusaamiseni, et tema identiteet ei pea olema seotud kellegi teisega ja ta ei pea end määratlema läbi abielulise suhte.

Üksiolemise tähistamine ongi mõeldud sellise eluviisi tunnustamiseks: üksik inimene ei pea olema õnnetu, kui kedagi enda kõrvale ei leia ning ta ei pea end määratlema läbi paarisuhte puudumise.

Eesmärk on tuua esile, et ka üksik inimene võib olla täiuslik ja rahul oma eluga ning tal ei pea seepärast olema midagi viga.

Üksielamise kohta on olemas ka termin – singlism. Üksielamist võidakse vaadata kui ülbust, aga Lilli Pukka kinnitab, et tema eesmärk pole abielus inimesi kuidagi naeruvääristada. Tema väitel on üksiolemine tema teadlik valik ning see ei tähenda, et ta ei võiks kunagi abielus elada. Nüüd aga leiab ta, et on aeg tähistada kooselu iseendaga.

Mina-peole on oodatud lähemad tuttavad, kelle hulgas on nii üksikuid kui paare. Kutsutud on pidanud seda väga vahvaks ideeks. Erilisi kingisoove Pukkal ei ole, ta on õnnelik, kui inimesed kohale tulevad. Soovi korral või annetada raha reisikassasse.

Pärast Mina-pidu kavatseb Pukka minna Mina-reisile. Sellise võimaluse pakkus oma blogis välja kujuteldavast elukaaslasest raamatu kirjutanud Henriikka Rönkkönen. Mina-reisiks peetakse sellist reisi, kuhu võib ja peabki minema üksi, et nautida parimat võimalikku seltskonda. Pukka soov on minna kas Ahvenanmaale Taffeli-tehasesse või Argentiina veinitallu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingis läheb bussisõit odavamaks

NordenBladet — Helsingis läheb ühistransport järgmisest aastast oluliselt odavamaks, kuna mobiilipileti hind lastakse sooduspileti tasemele ja öine juurdehindlus kaob ära. Samas tahetakse tõsta piletita sõidu eest makse senise 80 euro pealt 100 euro peale, vahendab Helsingin Sanomat.

Mobiilipileti hind langeb 2,9 eurolt 2,2 eurole. Helsingi piirkonna nn seutulippu hind langeb 5 euro pealt 4,2 eurole. Uued hinnad kehtivad alates 2018. aasta algusest.

Kuupiletite, sooduspiletite ja eelmüügist ostetud ühekordsete piletite hind ei muutu.

Öine juurdehindlus kaotatakse ära, kuna see ei toonud erilist tulu, kuna inimesed kasutasid kuupileteid. Samas kasutavad paljud inimesed ööbusse tööle sõitmiseks, mistõttu on nende kõrgem maksustamine ebaõiglane.

Kuupiletite kasutajatel kadus öine juurdehindlus juba 2013. aastal.

Mobiilipiletite kasutamine on hüppeliselt kasvanud ja see moodustab valdava osa piletite müügist 2020. aastaks. Kuupileti ostmine mobiili kaudu saab võimalikuks tuleva aasta keskel.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomest on saamas Euroopa suurim uraanitootja

NordenBladet — Seoses uraanivarude ammendumisega võib Soomest kujuneda Euroopa suurim uraanitootja. Soomes alustatakse uraani kaevandamisega Terrafame kaevanduses Põhja-Soomes Kainuu maakonnas Sotkamos, vahendab Yle.

Uraanitoodang pole küll suur, aga see aitab varustada Euroopa ettevõtteid uraaniga. Terrafame taotleb luba 250 tonni uraani tootmiseks aastas, kõigi Soome tuumaelektrijaamade nõudlus on 400 tonni aastas.

Sotkamo kaevanduse toodang ei läheks siiski otse Soome jaamadesse, vaid läbi rahvusvahelise vahendaja, kellega Terrafame sõlmib lepingu.

Terrafame maagist võib kujuneda Euroopa oma uraaniallikas 50-60 aastaks ja see omab tähtsust läbirääkimistel teiste tootjatega.

Uraani tootmist kavatsetakse alustada Soomes 2019. aasta lõpus.

Kaevandusest saadav pulbriline uraanoksiid ei kõlba kohe tuumaelektrijaamade kütuseks, vaid see tuleb kusagil ümber töödelda.

Lisaks Soomele toodetakse Euroopas mingil määral uraani veel vaid Tšehhi vabariigis ja Rumeenias. 2016. aastal toodeti Tšehhis kokku 138 tonni uraani. Planeeritavad uraanikaevandused on Euroopas veel Gröönimaal, Slovakkias ja Hispaanias.

Soome enda elektrist 27 protsenti tuleb praegu tuumajaamadest. Tulevikus kerkib tuumaenergia osakaal Soomes üle 40 protsendi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kogu maailm hämmingus: soomlastele meeldib makse maksta

NordenBladet — Kogu maailm on hämmingus, sest 79 protsenti ehk valdav enamus soomlastest maksab meeleldi makse. Eriti hämmastav on veel see, et vaid viimase nelja aastaga on poolehoid maksude maksmisele kasvanud Soomes kümne protsendipunkti võrra, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomlaste maksusõbralikkust põhjendatakse kahe asjaga: esiteks on maksude maksmine muudetud võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks. Teine põhjus on avaliku elu tegelaste suurenenud poolehoid maksude maksmisele. Näiteks Supercelli müügiga miljoneid teeninud Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja otsustasid teenitud tulult kõik maksud ilusti ära maksta.

Paananen on hiljem korduvalt rääkinud, et on Soomelt nii palju saanud, et ta ei pea paljuks Soomele tagasi anda. Ta ütles, et on Soomes üles kasvanud ja hariduse saanud ning on õiglane, et annab nüüd Soomele tagasi.

Pärast Sepercelli müüki oli Paananeni soov, et ettevõte jääks Soome, mis omakorda tõi Soomele 700 miljonit eurot maksutulu.

Paananen on pannud soomlased teistmoodi mõtlema. Varem pole Soome rikkaimad inimesed nii maksusõbralikud olnud.

Maksuameti küsitluse järgi peab tervelt 96 protsenti soomlastest maksude maksmist oluliseks, kuna ainult maksudega on võimalik ülal pidada heaoluühiskonda. Makude vältimine on Soomes üha ebapopulaarsem. Vastanutest 46 protsenti peab maksude vältimist taunimisväärseks, 2015. aastal oli vastav number 33 protsenti.

Maksuteemaline küsitlus viidi Soomes läbi 2017. aasta augustist oktoobrini ja selles osales 1100 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Maksuamet on Soomes selliseid küsitlusi korraldanud iga kahe aasta tagant, viimane oli 2015. aastal.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT