NordenBladet — Soome mees polnud rahul Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL segase kaardiga Länsimetro uute bussiühenduste kohta ja koostas oma kaardi. Espoo elaniku, 37-aastase Elmo Alléni kaarti saad vaadata lingilt http://elmoallen.name/lansimetro/.
„Kuivõrd HSLi tavapärasest sinist spagetti meenutavast liinikaardist on väga raske aru saada, siis tegin parema,” kirjutas Allén sotsiaalmeedias selgituseks enda tehtud kaardile.
Alléni kaart oli eile, kolmapäeva õhtul nii nõutud, et leht läks korraks isegi umbe.
Allén ütles Iltalehtile, et tegi kaardi hobi korras jõulupuhkuse ajal. Kaardi tegemiseks kulus kümneid tunde.
Espoo mees on varemgi oma kaartide eest tunnustust pälvinud. Näiteks möödunud aastal võitis ta oma Helsingi tähtsamate bussiliinide kohta Soome kartograafiaseltsi auhinna ja oli ka visuaalse ajakirjanduse auhinna nominentide seas. Ka HSL on kasutanud Alléni tööd – tema kaardil põhineb praegune Helsingi metrooliinide kaart.
Alléni enda väitel aitab skemaatiline kaart hoomata ühistranspordi terviklikkust, olgu tegemist kohaliku inimese või turistiga.
NordenBladet — Soome ettevõtja Erkki Lappi teeb kõike tagurpidi: kasvatab pikki vuntse ja kikkhabet, kannab kaelas suurt kullast risti, sõidab Jaguariga, ajab äri ilma eelarve, keskastme juhtide ja kirjalike lepeteta, aga teenib sellele vaatamata miljoneid.
Lisaks muule ajab mees oma plastmassiäri metsade keskelt Lõuna-Savost ja elab igas mõttes pärapõrgus, ligi 1000 elanikuga Virtasalmi vallas. Tema firma Ekin Muovi on teinud aastaid koostööd kaitsejõududega, valmistades muu hulgas imitatsioonivahendeid. Lisaks sellele mõtleb mees muudkui välja uusi asju, mida on turul saatnud enneolematu edu.
Ettevõttes töötab kokku ligi 70 töötajat, kes valmistavad muu hulgas näiteks reisibusside keredetaile. Vähesed Helsingi bussides sõitjatest teavad, et bussipõrandad on tehtud just seal – Virtasalmis. Ettevõte valmistab suure osa plastdetailidest Scania tehastele Lahtis ja Poolas. Keredetailid moodustavad omakorda ligikaudu poole firma nelja miljoni eurosest aastakäibest.
Ettevõte on omapärane selle poolest, et seal pole ametis ühtegi müügimeest ega -naist. Tehakse seda, mida kliendid tellivad. Nii näiteks valmistab ettevõte Soome haiglatele vähiravi patsientide jaoks kiirguskindlaid lamamisaluseid. Esimesed alused toodi koos seadmetega USA-st, ent siis hakati neid kohapeal valmistama. Kohapeal valmistatud tooted on imporditavatest kümme korda odavamad. Soome tervishoiusüsteem hoidis kokku 600 000 eurot. Lisaks muule on kodumaal valmistatud tooted vastupidavamad, imporditud tooted kippusid kiiresti katki minema. Soomes testiti aluseid kolme 100 kilo kaaluva mehe abil ja nad pidasid vastu.
Firma Ekin Muovi on asutatud 1980ndatel aastatel. Enne seda töötas firma asutaja ja juht Erkki Lappi rahvaülikoolis õpetajana. Firmal on olnud mitmeid raskeid perioode, aga sellest on saadud üle tänu kohaliku omavalitsuse toetusele ja kohaliku panga järeleandlikule meelel. Pank näiteks nõustus kõige raskemal ajal laenutähtaja pikendamisega. Ilma selleta oleks firma arvatavasti juba tegevuse lõpetanud. Tänu toetusele on firma saanud oma profiili muuta ja keskenduda tugevdatud plastikule.
Järgmine suur tagasilöök tuli 2010ndatel aastatel, mil firma valmistas tuulikutele masinaruume, ent suur tellija Winwind läks pankrotti ja 1,2 miljonit eurot väärt tellimused lõppesid. Firma oli taas pankroti äärel, aga õnneks suudeti tänu vanale rasvale välja vedada.
Erkki Lappit võib äri valdkonnas pidada teisitimõtlejaks. Näiteks pole ta oma mitmekümne aasta pikkuse etevõtja-karjääri jooksul teinud ühtegi eelarvet. Samas ulatub firma käive nelja miljoni euroni ja on pidevalt kasvanud.
Teine asi mida Lappi kunagi ei tee on kirjalikud lepingud. Näiteks pangas on neid kogu aeg küsitud. Samas tunnistab Lappi, et teda hakkavad lepped ahistama, kuna need seovad liiga pikaks ajaks. Ta teeb, mida lubab. Mehe moto on ausus ja kõva töö. See on tal kodust kaasa saadud.
Ekin Muovi on perefirma, mida juhib 66-aastane Erkki, kes on hakanud ülesandeid vaikselt lastele üle andma. Mees tunnistab, et raha pole teda kunagi motiveerinud, vaid see, kui saab klientide jaoks töötava lahenduse leida.
Erkki peres elab kolm põlvkonda pead-jalad koos. Kogu pere teeb kõike koos ühe katuse all. Puhkusel ja reisidel käiakse samuti koos.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Inimesi üllatas Loviisa kirikusse üles pandud, verest ja eritistest nõretav sünnistseen. Inimeste reaktsioon tuli omakorda Loviisa kirikule üllatusena. Loviisa kirikusse pandi enne jõule üles kunstniku Pauliina Turakka Purhoneni tekstiilist valmistatud sünnistseen ja see on seal üleval kuni Kolmekuningapäevani, vahendab Ilta-Sanomat.
Ajalehe Loviisa Sanomat Facebooki grupis on aga lahti läinud elav diskussioon, milles inimesed arutavad, kas sellised teosed sobivad kirikusse.
Kompositsioonis on mees, naine, imik, emis ja lambatall, mis on valmistatud kangast. Mõnda inimest häirib tegelaste alastus.
Teose osad on emist süles hoidev mees, äsja sünnitanud naine, kelle süles olev laps on veel nabanööriga ühendatud. Naisel nõrgub jalge vahelt verd ja rindadest piima.
Meestegelase nimi on Antoniusja emis. Teos viitab püha Antoniuse legendile. Lambatalle imetav naine on Pietá, mis tähistab vagadust ja halastust.
Loviisa kiriku esindaja ütles, et selle kompositsiooniga ei soovitud kellelegi halba. Sama kunstniku teosed on ka varem olnud esindatud ja siis pole kellelgi olnud sellega probleeme. Praegune reaktsioon võib olla seotud sotsiaalmeedia kultuuriga, kus püütakse kõike maha teha.
Kiriku traditsioonide järgi ei ole alastus midagi ebatavalist. Kunstniku tegelaskujud on tõetruud ja ei jäta kedagi külmaks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome mees Rami Hiltunen jättis sinnapaika palgatöö juuksurina, kolis Lapimaale väiksesse suvemajja ning saab nüüd hakkama 1500 euroga aastas. Mees ehitas väikse suvemaja Ranual omale ümber koduks. Kuuse toob ta omast metsast. Samast metsast tehakse maja ja sauna kütmiseks vajaminevad puud, vahendab Iltalehti.
Poole hektari suuruses metsas saavad söönuks kaks lehma, pull ja mullikas. Neist loomadest saab peremees toiduks vajamineva piima ja liha. Lüpsab mees käsitsi, selleks pole masinaid vaja.
Mees ise räägib, et vanaema õpetas ta lüpsma, kui oli 8-aastane. See on samasugune oskus nagu jalgrattaga sõitmine: kui korra käpas, siis nii jääbki. Rami on ise samast lähedalt pärit. Tema vend peab samas lähedal samuti talu, aga seal on rohkem loomi ja lüpstakse masinatega.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes äratas tähelepanu 47-aastane töötu Martin-Éric Racine, kes pani aluse üle 50 000 hääle kogunud rahvaalgatusele, millega tahetakse muuta ära töötuid aktiivsemale tööotsimisele utsitav seadus. Racine jäi töötuks 9 aastat tagasi, mil maad tabas kriis ja ta jäi tehnoloogiafirmas ilma tööta. Mees lootis, et leiab kiiresti uue töö, aga läks teisiti. Nüüd on mees olnud 9 aastat töötu ja tema LinkedIn profiilis on kirjas: murtud süsteemide tsaar, kõikide alade spetsialist, paljudes asjades hea – saadaval.
Racine on käinud kõrgkoolis ja ta valdab nelja keelt, aga tal pole ülikooli diplomit, vahendab Iltalehti.
Mees räägib, et Soomes on selline olukord, et kui oled üle paari aasta olnud töötu, siis ei kõlba enam kuhugi.
Racine tunnistab, et kui jäi töötuks, siis ei hakanud ta kohe toetust saama, mistõttu tekkisid võlad. Tema sõnul peaks palk olema vähemalt 2600 eurot kuus, et ta toime tuleks.
Kui töötasu on alla 2600 euro, siis on ta olukorras, kus jääb ilma oma toetustest, aga võlgade katteks võetakse enamus rahast ära. Need, kes teenivad üle 5000 euro, jäävad ilma kõigist toetustest, aga võlakontor võtab ära enamiku rahast.
Racine elab Helsingi kesklinna piirkonnas Kruununhakas ühetoalises 22-ruutmeetrises korteris, mille üür on 800 eurot kuus. Aastas saab ta toetusi kokku ligi 16 000 eurot.
Kruununhaka korteri üür on sedavõrd kõrge, et talle makstakse lisaks eluasemetoetusele veel toimetulekutoetust. Kui eluasemetoetus oleks sedavõrd kõrge, et kataks kogu üüri, siis poleks toimetulekutoetust enam vaja ja ta saaks juhutöödest teenida 300 eurot kuus ilma toetusi kaotamata.
Racine pole Kruununhakast mujale kolinud, kuna tema arvates on 800-eurone üür küllalt soodne. Sellest odavamat korterit on Helsingis raske saada, lisaks takistavad töötus ja võlad teise korteri otsimist.
Lisaks ei kataks mehe 500-eurone toimetulekutoetus kuus ühistranspordi kuukaardi soetamist, mistõttu liigub ta kesklinnas jalgsi või jalgrattaga.
Racine on riigikaitsefanaatik, teeb trenni ja kõik nädalalõpud veedab väeosas abitöid tehes või mõnda oskust lihvides. Ta on reservväelane, jookseb, sõidab rattaga ja teeb seljakotirännakuid. Tema üks lemmikkohtadest on Helsingi tasuta saun Sompasauna.
Meest on kutsutud ka poliitikasse. Mõned aastat tagasi tegi talle ettepaneku viis eri erakonda, aga ta lõpuks keeldus. Samas pole ta maha matnud mõtet kandideerida parlamendivalimistel. Helsingis on ainult see häda, et selleks, et tavakodanik valituks saaks, oleks vaja ligi 100 000 euro suurust kampaaniaeelarvet ja suurt toetajate hulka.
Racine ise tunnistab, et töötaks meelsasti kusagil väljas, selle asemel, et teha kuskil kontoris tõlketööd arvuti taga. Ta sooviks leiba teenida rahuvalvajana või giidina Lapimaal. Kord pakuti talle Lapimaale giiditööd, aga selleks oleks olnud vaja juhiluba. Teisedki võimalikud tööandjad on rääkinud, et Lapimaal ilma autota hakkama ei saa, kuna seal on pikad vahemaad ja kehvad ühistranspordiühendused. Racine tahaks teha autojuhiloa, aga toetusi jagavad ametkonnad pole andnud selleks raha. Mehel endal lubade tegemiseks raha pole.
Mehe uusaastasooviks on see, et töötukassa esindused hakkaksid inimestele lähenema individuaalselt. Kui Racine oleks saanud käia rootsi keele ja autojuhi kursustel juba üheksa aastat tagasi, siis poleks ta nii kaua töötu olnud. Racine väitel on töötukassa esinduste puhul probleem selles, et neid juhitakse ülevalt alla ning teenust ei pakuta lähtuvalt inimeste vajadustest. Racine sõnul peaks mõtlema niipidi, et mida inimesel vaja oleks selleks, et ta leiaks omale meelepärase töö.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
