NordenBladet — Soome valmistub sõjaks Venemaaga ning ostab Rootsilt allveelaevade hävitamiseks mõeldud kergtorpeedosid, mida Soomes pole kasutatud aastakümneid. Soome merevägi soetab oma ründevõimeliste Hamina-klassi raketikaatrite ja tulevaste Pohjanmaa-klassi universaalkorvettide jaoks praegusest palju võimekamad vahendid allveelaevade avastamiseks ja tõrjumiseks, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome parandab oma veealust võitlusvõimekust, kuigi allveelaevade arv on Läänemerel tugevasti vähenenud võrreldes Külma sõja aegse perioodiga. Näiteks Venemaa Läänemere laevastikus on kasutusel vaid kaks allveelaeva.

Soome kaitsejõud on aga valmistumas selleks, et Venemaa suurendab allveelaevade arvu Läänemerel.

Soome mereväge ootavad 2020ndatel aastatel ees suured muutused. Esiteks eemaldatakse kasutusest vanad laevad ja nende asemele tulevad uued. Suurim puudus on aga veealuses võitlusvõimekuses, kuna puudu on torpeedod. Lisaks puuduvad veealuse jälgimise seadmed.

Torpeedod pole Soome jaoks mingi uus asi. Näiteks kasutati neid 1960ndatel aastatel, mil Soome oli välja töötamas enda elektrilist torpeedot. Seda ei saadud aga valmis ja arendustöö lõpetati 1970ndatel aastatel. Praegused laevad on võimelised allveelaevu hävitama süvaveepommide ja -raketiheitjatega. Lisaks puuduvad sõjalaevadel süvavee-kajaloodid. Selliste kajaloodide puudus tuli ilmsiks 2015. aasta kevadel, mil Helsingi lähedusest avastati veealuste mikrofonide ehk hüdrofonide abil tundmatu objekt, aga seda polnud võimalik üles leida. Objekt kadus, kui vette visati süvaveepomme.

Detsembrikuus andis kaitseministeerium teada, et Hamina-klassi raketikaatritele ostetakse Rootsist kaasaegsed torpeedod. Sellega võetakse teatud risk, kuna Rootsi Saabi poolt välja töötatud torpeedod on nii uued, et nende arendustöö on alles pooleli. Torpeedod saabuvad Soome aastatel 2023-2025.

Rootsi soetab omale samad torpeedod, mis paigaldatakse Rootsi allveelaevadele ja Visby-klassi korvettidele. Ühine torpeedohange on üks näide Soome-Rootsi tihedast kaitsealasest koostööst. Esialgu saab Soome omale Rootsilt vanemaid torpeedosid, mida on võimalik kasutada nii koolituseks kui jooksvateks vajadusteks. Hiljem vahetatakse need välja uuemate vastu.

Esialgu paigutatakse torpeedod Hamina-klassi reketikaatritele, aga edaspidi valmivad uued Pohjanmaa-klassi suured korvetid (projekt Laivue 2020), kuhu on kavas paigaldada uued torpeedod. Samuti on kavas Hamina laevadele paigaldada süvavee-kajaloodid. Pohjanmaa-klassi laevad valmivad aastatel 2019-2024.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome 21 lennujaama püstitasid 2017. aastal reisijate rekordi – 22,7 miljonit reisijat. Sellest Helsingi lennujaama kaudu reisis esimest korda üle 19 miljoni reisija. Lapimaa lennujaamade kaudu lendas üle miljoni reisija.

Reisijate arv kasvas detsembris 10,8 protsenti ja aastas tervikuna 9,2 protsenti. Kasvu taga on Finnairi väga edukas tegevus, Soome areng ja Helsingi lennujaama üha tähtsam roll Aasia-lendude sõlmpunktina, edastab Soome lennujaamu haldav ettevõte Finavia.

Lisaks Helsingi lennujaamale arenevad väga kiiresti rahvusvahelised lennujaamad Lapimaal. Soome suuruselt teine lennujaam Oulus aga kannatas seoses remondiga.

Kõige enam reisijaid saabus Soome 2017. aastal lennukiga Saksamaalt, Rootsist, Hispaaniast ja Suurbritanniast. Euroopa Liidu reisijad moodustasid 71,4 protsenti kõigist reisijatest. Kõige suurem kasv oli Helsingi lennujaamal aga seoses Jaapanist, Hiinast, Venemaalt ja Hong Kongist saabuvate lendudega. Kui Euroopa lendude kasv oli 10 protsendi ringis, siis mujalt lennud kasvasid 20 protsenti. Näiteks Jaapanist saabus rohkem reisijaid kui Hollandist, Prantsusmaalt ja Itaaliast ning Hiinast saabus lennukiga poole rohkem reisijaid kui Venemaalt.

Helsingi lennujaamast on saanud oluline sõlmpunkt Aasia lendudele. Näiteks möödunud aastal olid 17,6 protsenti reisijatest transiitreisijad.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Eakas Soome mees anti kohtu alla selle eest, et ta vedas suures koguses alkoholi Eestist Soome eesmärgiga see edasi müüa. Kohtuprotsessi ajal mees suri. Mehele oli määratud karistuseks 11-kuuline tingimisi vanglakaristus, mille mees edasi kaebas. Ent 80-aastane mees ei jõudnudki otsust ära oodata – enne ta suri, vahendab Iltalehti.

Mehelt oli konfiskeeritud 895 liitrit eri kanguses alkoholi, mis läks riigi tuludesse. Kokku süüdistati meest aastatel 2012-2013 enam kui 2000  liitri alkoholi Eestist Soome vedamises edasimüümise eesmärgil.

Mees oli jätnud maksmata makse üle 31 000 euro ulatuses. Alkoholi müügist oli mees saanud tulu ligi 2400 euro ulatuses. Lisaks oli mees toonud Soome 2540 pudelit Saunalahti etikettidega viina, mis tegelikult polnud Saunalahti viin.

Mehelt nõuti välja kohtukulud ligi 5000 euro ulatuses, kahju hüvitised 4500 euro ulatuses ja Soome riigile ning tollile ligi 14 000 eurot. Mees kaebas otsuse edasi, aga suri enne lõpliku otsuse saabumist.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Keskkonnasäästlikud autod pääsevad Helsingi ümbruse Länsiväylä bussiradadel sõitma. Säästlikkus tähendab seda, et süsinikoksiidi näitaja on alla 80 grammi kilomeetri kohta, vahendab MTV.

Bussiradadel läks lahedamaks pärast Länsimetro avamist. Ökoautod saavad bussiradadel sõita nii Helsingi kui Hanko suunal. Bussiradadel saavad nüüdsest lisaks bussidele sõita ökoautod, taksod, kaubikud ja veoautod ning kaubajaotusautod.

Alla 80-grammise näitaja alla lähevad elektriautod, väiksemad hübriidautod ja laetavad hübriidautod. Bussiraja puhul peab juht teadma oma auto näitajaid, neid saab kontrollida registriandmetest.

Politsei kontrollib, et bussiradadel ei sõidaks muid autosid.

Esialgu on tegemist katseprojektiga, mille käigus vaadatakse, kui palju autosid bussiradadele ilmub. Samuti pole teada, kui populaarseks ökoautod Soomes saavad.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Käesoleval aastal jõustuvad Soomes uued pensionile jäämise vanusepiirid. Tulevikus on pensionile jäämise alampiir 65 eluaastat. Pensionireform jõustus Soomes möödunud aastal. Suuremad muutused ongi vanusepiiri kerkimine ja eri pensionivariandid, vahendab Iltalehti.

Vanusepiir tõuseb

Vanaduspensioni alampiiri hakatakse tõstma käesolevast aastast. Tõus toimub järk-järgult ja alampiiri tõstetakse igal aastal 3 kuu võrra. Esimene vanusegrupp, kelle alampiir tõuseb on 1955. aastal sündinud. Nemad saavad pensionile jääda vähemalt 63 aasta ja 3 kuu vanusena. Järgmise vanuserühma pensionile jäämise iga on 63 aastat ja 6 kuud.

Pensionile jäämise iga tõstetakse kuni 65 eluaasta ja 6 kuuni. Aastaks 2029 on 1962-64 sündinutel pensionile jäämise alampiir 65 eluaastat.

Järgmiste põlvede pensionile jäämise puhul arvestatakse üldist eluiga. Alates aastast 2030 kerkib pensionile jäämise vanusepiir igal aastal kahe kuu võrra.

Kuivõrd eluea prognoosid pole veel päris selged, siis ei osata veel hinnata 1965. aastal ja pärast seda sündinute pensionile jäämise iga. On tõenäoline, et vanusepiir tõuseb üle 65 eluaasta.

Karjääripension ja varajane vanaduspension

Teine suurem muudatus puudutab erinevaid pensionivariante. Käesoleval aastal on esimest korda võimalik saada karjääripensioni. See on mõeldud vähemalt 63-aastastele rasket tööd teinud inimestele. Sellele pensionile on õigus, kui võime tööd teha on vähenenud ja seljataga on pikk raske töö karjäär. Tööalase karjääri pikkus peab olema vähemalt 38 aastat.

Karjääripensioni saamiseks peab töö olema olnud füüsiliselt raske või koormava tööasendiga, vaimselt kurnav töö või ohtlik töö.

Esimesed karjääripensionid makstakse välja alates käesoleva aasta veeburarist. Pensioni võidakse määrata 1955. aastal ja hiljem sündinutele.

Reformiga seoses kaotati osaajaline pension ning selle asemele tuli varajane vanaduspension. Osaajaline pension lõpetati ära, kuna see ei pikendanud enam tööstaaži. Varajane pension seevastu annab võimaluse saada osalist pensioni enne ametlikku pensioniiga.

Vanaduspensioni võib hakatakse osaliselt saama alates 61. eluaastast. Osaline pension vähendab hiljem põhipensioni suurust.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT