NordenBladet — Soomlasi rünnatakse praegu politsei nimel läbi viidava pettuselainega. Paljud on öelnud, et said tänase esmaspäeva, 12. augusti hommikul petusõnumeid. Sõnumites on kirjas, et adressaat peaks lingile vajutades lugema politseilt saadud sõnumit.
Sõnumid sisaldavad linki petturlikele veebisaitidele. Veebilehed on vähemalt neljal erineval aadressil:
Kui vanad on suletud, võib ilmuda rohkem veebilehti.
Link viib võltsitud Suomi.fi veebisaitidele, mis püüavad ohvri pangakoode. Leht tundub üsna ehtne, vahendab Ilta-Sanomat.
Petturite veebilehel on võimalik sisestada OP, Nordea, Danske Banki, Handelsbankeni, Ålandsbankeni, S-pankki, Aktia, Pop Banki, Säästöpankki ja OmaSP koode. Pettuse lehel puudub mobiil-ID ja ID-kaardi kasutamise võimalus.
Pangakoodide sisestamine võib kaasa tuua pangakonto üle kontrolli kaotamise, konto tühjendamise ja kannatanu nimele võetud laenud.
Tekstisõnumitel on vähemalt kolm erinevat saatjat: SUOMI, SUOMI.fi ja SUOMEN-fi.
SMS-saatja ehk SMS Sender ID-sid on võimalik kaitsta, kuid Suomi-nimesid ei ole registreeritud.
NordenBladet — Mõnda aega seisnes ukrainlastele antud abi nõustamises ettemaksuga telefonikaartide ning riiete ja toidu jagamises: nüüd vajavad inimesed üha enam psühho-emotsionaalset abi. Nii kirjeldab Helsingis Vallilas tegutseva Ukraina abikeskuse peakoordinaator Tanja Mustonen ukrainlaste abistamist Soomes, vahendab Yle.
Ukrainlaste abikeskus on tegutsenud ründesõja algusest peale. Selle tegevust juhib Soome ukrainlaste ühendus, kuid jagatavad kaubad ja toiduained tulevad annetustena eraisikutelt ja ettevõtetelt.
Osa keskuse külastajatest on Soome põgenenud juba rohkem kui kaks aastat tagasi pärast Venemaa ründesõja algust, osa hiljem.
Alguses on toetuse vajadus humanitaarne ja esmavajaduste rahuldamine, kuid aja möödudes ja esialgse kriisi venimisel tõusevad emotsioonid pinnale.
Inimesed vajavad rohkem psühholoogilist ja emotsionaalset abi ning üha enam infot igapäevaelu alustamise kohta Soomes, kirjeldab Mustonen.
Keskus aitab Kela paberite täitmisel, maksuasjades ja soome keele õppimisel. Isegi vabatahtlikud ei saa kõike teha, kuid nad püüavad aidata nii, nagu oskavad.
„Kui sõda jätkub, muutub ka see, millist abi vajatakse,” ütleb Mustonen.
Viimase aasta jooksul on üha rohkem ukrainlasi hakanud ka tõsiselt soome keelt õppima, ütleb Mustonen.
Tema sõnul on nad aru saanud, et nii kiiresti koju tagasi nad ei jõua kui esialgu arvasid, kui üldse.
Paljudel pole enam kodu, kuhu tagasi pöörduda. Nüüd loovad nad Soomes uut elu, sõnab ta.
Ukrainlased tulevad endiselt Soome ajutist kaitset otsima.
Ukrainast põgenejate arv ei ole nii suur kui kaks ja pool aastat tagasi, kui sõda algas, kuid viimastel kuudel on see arv hakanud kasvama.
Kahe ja poole aasta jooksul on Soomes ajutist kaitset taotlenud üle 70 000 ukrainlase.
Aasta alguses esitati 700–800 taotlust kuus, suvel on taotluste arv kasvanud. Mais esitati tuhatkond taotlust, juunis juba ligi kaks ja pool tuhat.
Soome migratsiooniameti hinnangul on suvise tõusu põhjuseks ka hooajatöölised, kes tulevad suveks Soome tööle ajutise kaitse loaga.
Ajutise kaitse loa menetlemise aeg on keskmiselt umbes nädal, hooajatöötaja loa menetlemise aeg on praegu umbes üks kuni kaks kuud, ütleb migratsiooniameti vastuvõtuteenuste osakonna juhataja Elina Nurmi.
Ajutise kaitse staatus ei piira Soomes töö tegemist.
Hetkel on ajutise kaitse staatust pikendatud 2026. aasta märtsini. Sellele järgneva perioodi kohta otsuseid veel ei ole. See on üleeuroopaline poliitiline otsus, ütleb Nurmi.
Tänu ukrainlaste tulekule on rahvastikuprognoosid mõnel pool Soomes positiivsed: näiteks Edela-Soomes on rahvastiku kasv just tänu neile kiirenenud.
Muutus võib olla püsivam. Siseministeerium viis 2023. aasta lõpus läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 50 protsenti ukrainlastest võimalikuks Soome jääda ka siis, kui Ukrainasse tagasipöördumine on võimalik.
Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas pole vaibumise märke näidanud, rünnakuid korraldatakse endiselt.
Juuli alguses ründas Venemaa lastehaiglat Kiievis ja mitmes teises Ukraina linnas.
Tanja Mustoneni sõnul on viimastel kuudel üha rohkem ukrainlasi pidanud riigis valitseva olukorra eest põgenema. Seda on nähtud Vallila abikeskuses.
Ta arvab, et see on tingitud sellest, et Venemaa on rünnanud paljusid linnu ja pommitanud infrastruktuuri. See on raskendanud näiteks elektri saamist ja elektrikatkestused võivad venida pikaks.
NordenBladet — Tööandja maksuvaba spordi- ja kultuurisoodustust kuritarvitatakse Soomes avalikult, edastab Helsingin Sanomat. Tööandja saab igal aastal pakkuda töötajale maksuvaba soodustust kokku 400 euro väärtuses, millega saab osta pileteid näiteks kultuuri- või spordiüritustele. Hüvitist raha vastu vahetada ei tohi. Kui soodustusega on ostetud näiteks piletid, ei tohi seda rahaks vahetada.
Soodustusega ostetud pileteid müüakse aga avalikult veebis. Näiteks veebilehel Tori.fi on müügil kinopiletite koodid ja kuulutustes on mõnikord otse kirjas, et piletid on ostetud kultuurisoodustusega.
Soodustus on isikupõhine. See on ka maksuvabastuse tingimus. Soodustust saab kasutada ainult töötaja, ütleb maksuameti juhtivinspektor Mariia Suominen.
Isikupõhisuse nõue kehtib ka seeriapiletitele. Suomineni sõnul ei tohiks olla võimalik, et soodustust saab kasutada seeriapiletite puhul, mille ostjat ei ole hiljem enam võimalik tuvastada.
Epassi Finlandi tegevjuhi Niklas Löfgreni sõnul on väärkasutamine minimeeritud, kuid Epassil pole vahendeid näiteks kontrollida, kes lõpuks seeriapiletit kasutab.
NordenBladet — Tarbimine oli juunis kõigis Põhjamaades nõrgem kui aasta varem, selgub pangagrupi Nordea maksekaartide statistikast. Nii nominaalväärtuses kui ka inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtuses on Soome olukord võrdluses kõige kehvem, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui Norras, Rootsis ja Taanis on nominaalkaardiostud juunis enam-vähem samal tasemel kui aasta varem, siis Soomes näitas tarbimine umbes neli protsenti langust.
Ka reaalselt mõõdetuna oli Soome lõpptulemus üle nelja protsendi miinuses.
Nominaalväärtus on raha arvväärtus, reaalväärtust mõõdetakse väärtuse muutusega pärast hinnatõusu, so inflatsiooni arvestades.
Nordea andmetel kahanesid kaupade kaardiostud pärast tugevamat maikuud. Samuti vähenesid juunis kõigis neljas riigis teenuste kaardiostud.
Suurtel turgudel oli juuni tavapärasest vaiksem. Neis kasvasid kaardiostud vaid Rootsis.
Toidukaupade ostmine vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes kõigis teistes riikides peale Taani.
Soomes ja Rootsis spordi- ja vabaajavarustuse ostmine vähenes, Taanis ja Norras aga kasvas.
Kevadel ehituspoodides nähtud ostuhullus juunis lõppes.
Ka tervishoiu kaardimaksed vähenesid juunis kõikides riikides peale Norra.
Somes jäid juuksuri- ja ilusalongide kaardimaksed eelmise aasta juunile reaalselt ligi kümme protsenti alla. Ka siin oli nõudluse langus Soomes omaette klassis.
Norra paistis teistest võrdlusriikidest selgelt silma selle poolest, et sealsetes restoranides olid kaardiostud võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Ülejäänud riikide nominaalhinnad jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele.
Kultuuriteenuste kaardiostud Taanis kasvasid jõudsalt, nominaalväärtuses mõõdetuna üle kümne protsendi. Soomes oli langus kõige järsem, 20 protsenti aastatagusest.
Muidu kasvasid kulutused meelelahutusteenustele kõigis neljas riigis.
Juunis tõusid kulud hotellidele. Eriti tugev oli nõudlus Norras, kuid võrdlusperioodiga võrreldes oli plussis ka Soome.
Kütuse osas kasvasid kaardiostud reaalselt ehk arvestades inflatsiooni vaid Rootsis. Nominaalselt tehti kütuse eest kaardioste vähem kõigis Põhjamaades.
Ühistranspordi piletiostud kasvasid reaalselt Soomes ja Norras. Need vähenesid Rootsis ja Taanis.
Nordea jälgib oma maksekaartide rahavoogusid, sest leiab, et need kajastavad peaaegu reaalajas tarbimise arengut erinevates riikides.
Erinevad muudatused makseviisides nagu otsearveldus, arvete saatmine või kauplemisviiside muudatused võivad põhjustada muudatusi statistikas, mis muudavad võrdlemise keeruliseks, märgib Nordea.
Statistika ei sisalda välismaal tehtud oste. Siia kuuluvad nii eramajapidamiste kui ka ettevõtete tehtud kaardiostud.
NordenBladet — Umbes 30 000 augusti alguses Soome maksutagastust ootavat inimest ähvardab raha kontole saamata jätmine, kuna kontonumbrit pole veel teatatud, teatab maksuamet. Teate saab teha OmaVeros ja tähtaeg on 29. juuli, vahendab Taloussanomat.
Kontonumbrid on puudu eelkõige noortel, ütleb maksuameti protseduuride juht Mari Kleemola.
Ligi kolmandik klientidest, kellel puudub kontonumber, on 21. sajandil sündinud noored. Eelmisel, 2023. aastal on nad esimest korda nii palju teeninud, et on maksnud palgalt makse ja saavad nüüd esimest korda maksutagastuse. Neil noortel pole varem olnud vajadust meile oma kontonumbrit teatada, ütleb Kleemola pressiteates.
Nüüd loodame, et ka noorte vanemad võtavad initsiatiivi, et järeltulijatele meelde tuletada kontonumbri teatamise vajadust. Nii väldivad noored maksutagastuse päeval pettumust.
Kui maksutagastuse kuupäev on 5. august, tuleb konto number OmaVerosse sisestada hiljemalt 29. juuliks. Septembris raha tagasi saajad peavad seda tegema 27. augustiks.
Kui kontonumber teatatakse hiljem, kulub raha laekumiseks umbes kuu, ütleb Kleemola.
Eelmisel aastal jäi maksutagastuse päevadel rahata ligi 25 000 inimest, sest maksuametil oli puudu kontonumber. Kui maksuametil kontonumbrit ei ole, makstakse maksutagastus maksekorraldusena Nordea panka.
Maksutagastuse päeval aga maksekorraldust ei saa, vaid selle lunastamiseks võib kuluda paar pangapäeva.
