NordenBladet – Oma silm on kuningas! Palju Soomes toidukaup maksab? Toome teieni oktoobris 2022 tehtud galerii kahest erinevast Soome toidupoest. Fotod on tehtud väljapool Helsingit asuvates poodides ning nagu piltidel näha, erinevad osade kaupade hinnad tugevalt ka poodide lõikes.
NordenBladet — Käibemaksu alandamine vähendab detsembrist aprillini Soome majapidamiste elektriarveid. Sõltuvalt tarbimisest ulatub sääst mõnest eurost sadade eurodeni. Soome valitsuse sügisel otsustatud elektri käibemaksusoodustus hakkab kehtima detsembri alguses, vahendab Helsingin Sanomat.
Maksumäär langeb 24 protsendilt 10 protsendile. Muudatus kehtib detsembri algusest aprilli lõpuni. Muudatuse põhjuseks on energiakriisist tingitud elektrihinna tõus. Mõnes majapidamises on elektri hind varasemaga võrreldes kordades tõusnud.
„Õigeaegsuse eesmärk on vähendada kulusid aasta kõige külmemal aastaajal, mil majapidamiste elektritarbimine on küttevajaduse tõttu kõige suurem,” seisis rahandusministeeriumi septembris avaldatud pressiteates.
Käibemaksusoodustus kehtib kõigile elektri ostjatele. See vähendab elektritasu, kuid mitte elektri ülekandetasu. Elektrifirmad võtavad alates detsembrist arvetel automaatselt arvesse alandatud käibemaksumäära.
Maksulangetus langeb kokku ajaga, mil paljude majapidamiste senine elektrileping kallineb. Näiteks energiafirma Helen teatas oktoobris, et tähtajatute elektrilepingute hinnad tõusevad detsembri alguses keskmiselt 60 protsenti.
Käibemaksu alandamine vähendab majapidamiste elektri koguarvet detsembrist aprillini sõltuvalt tarbimisest mõnest eurost sadade eurodeni. See vähendab riigi maksutulusid hinnanguliselt 290 miljoni euro võrra.
Valitsus otsustas sügisel ka kaks uut toetust inimestele, kelle elektriarve oluliselt kallineb. Need jõustuvad aasta alguses.
Üks neist on ajutine tulumaksu soodustus. Maksuameti andmetel saab elektri soodustust taotleda, kui elektrikulu perioodil jaanuar-aprill on kokku üle 2000 euro. Rahandusministeeriumi hinnangul puudutab elektrienergia soodustus ligikaudu 252 000 majapidamist.
Madala sissetulekuga inimesed, kes oma väikese sissetuleku tõttu ei suuda elektriarve alusel majapidamise soodustust täielikult ära kasutada, saavad seevastu taotleda elektritoetust sissetulekutoetuse näol kõrge elektriarve alusel.
NordenBladet — Selline ühekordne lastetoetus on Soomes erakordne. Seda pole teadaolevalt kunagi varem tehtud. Selle põhjuseks on olnud toidu, energia ja kütuse hinnatõus. Mõte on, et jõulude ajal toetatakse lastega peresid, ütles sotsiaalkindlusameti Kela toetuste ja teenuste planeerimise üksuse jurist Tiina Äijälä.
Lastega pered saavad järgmisel kuul kahekordse lastetoetuse. Täiendav lastetoetus makstakse soomlastele välja detsembri lõpus, 23. detsembril. Maksekuupäev on jõulupühade tõttu tavapärasest varasem, vahendab Ilta-Sanomat.
Kahe lapse eest makstav lastetoetus on 199,72 eurot kuus. Kahe vanema ja kahe lapsega leibkonnas on kahekordne lastetoetus seega detsembris 399,44 eurot ning ühe vanema ja kahe lapsega peres 652,64 eurot.
Lastetoetus on maksuvaba tulu, mida ei mõjuta varaline seis ega sissetulek.
Kela juristi Tiina Äijälä sõnul on täiendav lastetoetus tekitanud soomlastes küsimusi. Paljud inimesed tahavad teada, kas täiendav lastetoetus tähendab, et nad saavad kahekordse toetuse.
See on tõepoolest kahekordne lastetoetus, ütles Äijälä. Isegi kahe vanemaga peres, kus on üks laps, on lastetoetus ikkagi kahekordne. Ühe vanemaga peres makstakse kahekordselt nii laste- kui üksikvanematoetust.
Osa peresid saab juba praegu tuhandeid eurosid lastetoetusi ilma täiendava lastetoetuseta.
Näiteks 2022. aasta septembris maksis Kela viiele Soome perele lastetoetust 2177,40 eurot pere kohta. Tegemist oli kahe vanemaga peredega, kus oli vähemalt 13 last.
Detsembris makstakse paljudele üle tuhande euro suuruseid lastetoetusi.
Ühe vanema ja kolme lapsega leibkond saab detsembris 1046,82 eurot. Kela septembrikuu andmetel on neid peresid 9955.
Kahe vanemaga peres saavad neljalapselised pered ligi tuhat eurot. Nendel juhtudel makstakse lastetoetust detsembris 993,50 eurot.
Summa suureneb, kui peres on rohkem lapsi.
Oktoobris oli üle 500 euro saanud inimesi umbes 20 000. Kui seda kahekordselt maksta, saaksid nad kätte üle tuhande euro, ütleb Kela statistikaekspert Siru Keskinen.
Kela statistika järgi sai septembris kokku viis peret lastetoetust 2177 eurot. Kui pere suuruses muudatusi pole toimunud, on neil detsembris õigus saada selgelt üle 4000 euro.
Juristi Äijälä sõnul pole Kelale tulnud kaebusi, et lastetoetust liiga suureks peetakse. Äijälä tuletab meelde lastetoetuse põhimõtteid. See on ülalpidamistoetus, mis kuulub kõigile, olenemata sissetuleku tasemest.
Äijälä on kuulnud kriitikat, et hea sissetulekuga peredele ei tohiks lastetoetust maksta. Mõned on küsinud, kas täiendavast lastetoetusest on võimalik keelduda. Kahekordsest lastetoetusest keelduda ei saa, kuid lastetoetuse kaotamine on täiesti võimalik.
Äijälä sõnul on Kelalt küsitud, kas Soomest makstakse palju lastetoetust ka välisriikidesse. Mõnel juhul on see võimalik, kui ühel vanemal on õigus Soome sotsiaalkindlustusele. Tihti on põhjuseks olukord, kus laps elab välismaal, aga näiteks isa töötab Soomes. Täiendav lastetoetus läheb riigile maksma 112 miljonit eurot.
NordenBladet — Venemaa püüab nüüd kindlustada ainsat ala, kus tal on veel sõjaline ülekaal, vastukaaluks alandustele Ida-Euroopas ja sõjalise positsiooni langusele Läänemerel, ütles Soome erukindral Pekka Toveri.
See on Arktika piirkond. Venemaa põhja laevastik on tema tugevaim laevastik ja sellel on Koola poolsaarel Murmanski oblastis ulatuslik baaside võrgustik, vahendab Iltalehti.
Arktika piirkonnas on neil korraliku lahinguvõimega mere- ja õhujõud. Nad on püüdnud uuendada vanu nõukogudeaegseid baase ja ehitada uusi, rääkis Toveri.
Toveri mainis ka Vaikse ookeani laevastiku Vladivostokis, mis on Venemaa suuruselt teine laevastik. Just selle protsessi kaudu on Venemaa rajanud kliimamuutuse tõttu avaneva kirdekoridori äärde baaside võrgustiku. Selle eesmärk on muuhulgas tugevdada kohalolekut ja kontrollivõimet.
Nad on mitu aastat harjutanud, et põhjasuunda tugevdatakse ja sinna viiakse dessantvägesid ja muid jõude.
Arktika piirkonnas on jäälõhkujate tähtsus suur ja sellel põhineb Venemaa eelis. Venemaal on maailma suurim jäälõhkujate laevastik, mis võimaldab jäämasside liikumise ajal opereerida põhjapoolsetes piirkondades. Lääneriikidel sarnast võimekust ei ole.
See, kus lääneriigid saavad võistelda, on vee all. Lääne allveelaevad on veidi suuremad, paremini varustatud ja välja õpetatud.
Venemaa mereväe üleolekule Arktika piirkonnas lääneriikide suhtes on raske täpset hinnangut anda, kuid Toveri tuletab meelde, et ka Lääs pole hambutu. USA suudab piirkonda üle viia näiteks õhu- ja mereväed. Kui kaugele ja kui hästi, sõltub aastaajast ja ilmast.
Siiski on USA-l jõudu. Õhujõudude poolelt mainib Toveri Alaskat, kus USA-l on kakssada 5. põlvkonna stealth-hävitajat. Vaikse ookeani poolse piirkonna kohta tuletab ta meelde, et USA-l on seal täielik õhuülekaal. Ka Venemaa ülemvõim põhjas ei pruugi olla igavene.
Venemaal on Arktikas oma piirkonnas üleolek, aga kui ta hakkab midagi ründama, siis see üleolek sulab üsna kiiresti, sest Läänel on mere-, maa- ja õhujõudusid märkimisväärses koguses.
Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on ta pidanud viima lõunasse ka oma põhjaüksusi, kuid ilmselt mitte oma mere- ja õhujõude, vähemalt praegu.
Koola poolsaarelt on saadetud brigaadid, mille ülesandeks on kaitsta mereväge ja muud taristut selles piirkonnas. Enamasti on nad Ukraina lahingutes üsna palju hukkunud ja kõvasti räsitud.
Venemaa on oma Arktika piirkondi teadlikult militariseerinud üle 15 aasta. Nii et ülekaal on seal endiselt märkimisväärne, kuid see pole ka viimastel kuudel oluliselt suurenenud. Pigem vastupidi.
Põhja laevastikule reserveeritud kaugmaa raketid on kindlasti läinud ka Ukrainasse. Selles mõttes on nende arktiline võimekus vähenenud, märkis Toveri.
NordenBladet – Tallink Grupp lisab pühapäevast süstiklaevaga Star uusi väljumisi Tallinna-Helsingi liinil.
Seoses sellega tõuseb Tallinki igapäevaste väljumiste arv Eesti ja Soome pealinna vahel tööpäevadel 16 reisini.
Stari esimene väljumine uue graafiku järgi toimub pühapäeval kell 14.45 Tallinnast. Laev hakkab opereerima Tallinna Vanasadama ning Helsingi Läänesadama vahel. Stari väljumiste piletihinnad algavad 17 eurost, millele lisandub kütuselisatasu, jalgsi reisija kohta ning 21 eurost autopileti kohta.