NordenBladet — Soomes on alates septembrist võimalik teha riigist Ukrainasse väljasaatmise otsuseid.
Soome migratsiooniamet (Migri) peatas selliste otsuste tegemise pärast seda, kui Venemaa algatas 2022. aasta veebruaris täiemahulise agressioonisõja, vahendab Yle.
Uus poliitika lähtub sellest, et Ukrainas on ka piirkondi, kus sõda ei käi ja kuhu saab inimesi tagasi saata, teatas Migri agentuurile STT.
Otsused, mis viivad riigist väljasaatmiseni, on tagasi- ja väljasaatmine. Praktikas on lävi Ukrainasse väljasaatmise otsuste tegemiseks Migri väitel väga kõrge.
NordenBladet — Soomlased on Euroopas kõige ülekaalulisemate rahvaste hulgas, selgub Eurostati värskest ülevaatest 2022. aasta andmete põhjal.
Soomlaste hulgas on ülekaalulisi 59,5 protsenti, soomlasi edestavad vaid maltalased, kelle hulgas on vastav protsent 62,0.
Soomlastele järgnevad lätlased (59,2), rumeenlased (58,9) ja leedukad (58,5).
Eestlaste hulgas on ülekaalulisi samuti palju – 56,4 protsenti, samas kui Rootsis vaid 52,7 protsenti.
Kõige vähem on ülekaalulisi Lõuna-Euroopas, Itaalias 41,3, Šveitsis 45,2 ja Prantsusmaal 45,4 protsenti.
Euroopa liidu keskmine on 50,6 protsenti.
Avafoto: Soomlased on Euroopas kõige ülekaalulisemate rahvaste hulgas (Unsplash)
NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis tähendab, et välismaal elavatele pensionäridele rahvapensioni enam ei maksta. Muudatus peaks jõustuma juba aastavahetusel.
Kela on juba saatnud pensionäridele kirja, milles teavitas neid ettevalmistamisel olevast muudatusest. Kuna seadusemuudatus on alles ettevalmistamisel ja see peaks jõustuma juba aastavahetusel, jääb Kelal muudatuse elluviimiseks väga vähe aega, vahendab Ilta-Sanomat.
Saatsime kirja selles etapis, kuna soovisime teavitada võimalikust tulevasest seadusemuudatusest, et pensionimaksete peatamine ei tuleks üllatusena, ütles Kela hüvitiste juht Päivi Kuivasniemi väljaandele Ilta-Sanomat.
Kui asi läheb valitsuse soovi kohaselt, peatatakse alates veebruarist välisriigi alalistele elanikele Soome rahvapensioni maksmine.
Pensioni maksmine katkeb enam kui 23 000 inimesel. Enamik neist elab Rootsis. Suuruselt järgmised grupid on Eestis, Saksamaal, Hispaanias ja Suurbritannias.
Makstavad summad jäävad valdavalt alla 200 euro kuus ning pensionisaajatest moodustavad enamuse üle 65-aastased naised.
Muudatus puudutab nii vanaduse kui ka töövõimetuse alusel EL-i ja ETA riikides ning Šveitsis ja Suurbritannias makstavat rahvapensioni, kuid mitte näiteks tööpensioni.
Soomel on sotsiaalkindlustuse leping Austraalia, Tšiili, Iisraeli, Kanada ja Ameerika Ühendriikidega, tänu millele jätkuvad maksed nendesse riikidesse.
NordenBladet — Soomes minnakse veerandtunni põhisele mõõtmisele ja hinnastamisele üle järgmise, 2025. aasta kevadel.
Eriti puudutab muudatus börsielektrit tarbivate soomlaste elu, mil börsielektri hinnakujundus läheb tunnihindadelt üle veerandtunni põhisele hinnastamisele, teatab Vattenfall.
Kui klient soovib oma tarbimist hinna järgi optimeerida, on oluline keskenduda üksikute veerandite asemel kindla perioodi keskmisele hinnale, ütleb Vattenfalli äriekspert Aino Tanhua pressiteates.
Näiteks: kui saun kolmeks tunniks sisse lülitada, on oluline ühe-kahe kallima veerandi asemel kolme tunni keskmine elektrihind, vahendab Iltalehti.
Tanhua hinnangul võib tulevikus Soomes näha veelgi ekstreemsemaid elektrihindu.
Võimalik, et veerandtunni hinnad on teatud hetkedel tõesti negatiivsed või kõrged. Seevastu elektri keskmine hind kuu või aasta tasemel ei erine praegusest kuigi palju. Lisaks võivad tipphinnad olla suunatud praegusest lühematele perioodidele, mil neid on edaspidi lihtsam vältida, märgib Tanhua.
Neil, kellel on fikseeritud hinnaga elektrileping, ei ole eesootav muudatus suur. Elektritarbimist kajastatakse edaspidi iga 15 minuti tagant ning veerandtunnihinnad on välja toodud erinevates tarbimise jälgimise teenustes.
Muudatuse põhjus on vajadus elektri tootmist ja tarbimist veelgi täpsemalt mõõta ja hinnata tuule- ja päikeseenergia kõikumisest tulenevalt.
Mõõtmine ja hinnakujundus võimaldavad seega paremat tarbimise kontrolli ja seeläbi stabiilsemat elektrivõrku Soomes, Põhjamaades ja kogu Euroopas. Muudatust nõuavad ka EL-i õigusaktid, märgib Tanhua pressiteates.
Kõik tarbijate tunnimõõteseadmed muudetakse veerandtunnipõhisteks, asendades vana arvesti uute kaugmõõteseadmetega 2028. aasta lõpuks.
Soomes hetkel kehtivaid börsi live elektrihindu näte NordenBladet.fi lehel.
NordenBladet — Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõstetakse 18 aastani. Samuti hakkab töövõimetushüvitiste süsteemi sisemine vanusepiir olema 18 aastat senise 16 aasta asemel. Lisaks pikeneb töövõimetuspensioni edasilükkamise võimalus.
Muudatuste eesmärk on tõsta toetuste vanuse alampiir 18 aastani, et vanusepiirid vastaksid noorte koolikohustuse seaduse järgsele koolikohustuse lõppemisele. Sama kaua jätkub ka vanemate ülalpidamiskohustus.
Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõuseb 16 aastalt 18 aastale. Invaliidsushüvitise saajad lähevad täisealistele inimestele mõeldud toetuste peale senise 16. eluaasta asemel 18-aastaselt. Alla 18-aastastele lastele makstakse lapse puudetoetust. Lisaks piiratakse senise olukorraga võrreldes töötu abiraha maksmisel sätestatud erandeid, mis teatud juhtudel võimaldavad maksta töötu abiraha ka alla 18-aastastele.
Muudatus ei mõjuta juba määratud hüvitisi. Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja rahvapensioni talituse rehabilitatsioonihüvitiste osas kehtivad muudatused üleminekumääruste alusel 2009. aastal ja hiljem sündinutele. Töötu abiraha osas kehtib muudatus 2008. aastal ja hiljem sündinutele. Invaliidsushüvitiste maksmist pikendatakse kuni järgmise seadusjärgse läbivaatamise või lõpetamiseni.
Teatud sissetulekupiiride ületamisel töövõimetuspensioni peatamist võimaldava seaduse kehtivusaeg pikeneb 2025. aasta lõpuni. Sel perioodil hinnatakse töötasu ja pensioni ühitamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamise võimalusi.
Eesmärk muuta toetuste süsteemi selgemaks ja vähendada koormust riigieelarvele
Seadusemuudatuste eesmärk on muuta hüvitiste süsteemi selgemaks ja suurendada toetuste süsteemi järjepidevust alaealiste õiguslikku seisundit määratlevate kesksete kohustuste ehk noorte koolikohustuse ja tema vanemate ülalpidamiskohustuse suhtes.
Muudatustega vastab regulatsioon paremini nii seadusjärgsele täisealisuse piirile kui ka väljakujunenud arusaamale täisealiseks saamise tähendusest. Muudatustega rakendatakse ka valitsuse programmis sätestatut, mille kohaselt valitsus kaotab kohustusliku hariduse pikendamisest tulenevad võimalikud kattumised kutsealase rehabilitatsiooni hüvitistes. Kavandatavad vanusepiiride muudatused soodustavad ka üldtoetuse rakendamist vastavalt valitsusprogrammile.
Muudatuste eesmärk on tasakaalustada ka riigieelarvet. Muudatused vähendavad hinnanguliselt riigieelarve kulusid alates 2027. aastast kokku ligikaudu 48,5 miljoni euro võrra. 2025. aastal vähenevad riigieelarve kulud hinnanguliselt kokku ligikaudu 6,9 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kokku ligikaudu 35,8 miljoni euro võrra, kuna muudatused jõustuvad etapiviisiliselt.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Puuetega inimeste toetuste seaduse muudatused jõustuvad aga 2027. aasta 1. jaanuaril. Soome president peaks seadused kinnitama neljapäeval, 5. detsembril 2024.
