NordenBladet — Soome R-kioskites oli võimalik tasuda arveid, millel on viiteinfot sisaldav triipkood. Aastavahetusel aga teenus lõppeb, teatab R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen.
Kahjuks läheb finantsseadus karmimaks ja me ei saa koos partneriga arvete tasumise teenuse pakkumist jätkata, ütleb Rissanen.
Arveid saab veel aasta lõpuni tasuda kõikides R-kioskites üle riigi sularahas ning kioskites aktsepteeritud panga- ja krediitkaartidega. Teenustasu on 4,50 eurot, kirjutab Iltalehti.
Rissaneni sõnul on teenus pälvinud palju kiidusõnu. Seda on kasutatud eriti vanema põlvkonna seas, märgib ta.
R-kioski 2019. aastal avaldatud pressiteate kohaselt oli teenuse järele nõudlus väikelinnades, kus kohalik pangakontor on suletud.
Soomes on endiselt suur seltskond inimesi, kes ei oska või ei taha pankade digiteenuseid kasutada. Soovime neile pakkuda turvalist ja personaalset teenust arvete tasumiseks, ütles kategooriajuht Sanna Toijonen.
Tänaseks on suurem osa pangateenuseid kolinud internetti ja pangakontorite arv on üle riigi järsult vähenenud.
Arvemakseautomaatide ajastu lõppes Soomes aastal 2023. Viimasena loobus teenusest Nordea.
Makseteenus, kus arved viiakse ümbrikus pangale tasumiseks on suuremates pankades endiselt kasutusel.
NordenBladet — Euroopa Liit kiitis heaks Euroopa invakaardi ja puudega inimese parkimisloa direktiivi. EL võttis vastu ka direktiivi, millega laiendatakse invakaarti ja parkimisluba mitte ainult EL-i kodanikele, vaid ka liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele. Direktiivide eesmärk on hõlbustada puuetega inimeste reisimist EL-is.
Liikmesriikidel on kaks ja pool aastat aega oma siseriiklike õigusaktide ja süsteemide direktiividega vastavusse viimiseks. Direktiive hakatakse rakendama kolme ja poole aasta pärast.
Direktiivid tagavad võrdsed õigused erikohtlemisele
Euroopa invakaarti ja puuetega inimeste parkimisluba käsitlevad direktiivid tagavad puuetega inimeste võrdsed õigused eritingimustele või erikohtlemisele teatud teenustes ja tegevustes lühiajalisel viibimisel teises EL-i riigis.
Sellised õigused võivad hõlmata näiteks vähendatud sissepääsutasusid või abistava isiku tasuta sissepääsu kultuurisündmustele ning tasuta parkimist loa kasutajatele eraldi reserveeritud kohtades.
Kaardi ja loa väljastamise kriteeriumid on määratletud riiklikult. Erikohtlemine, millele invakaart ja parkimisluba annab õiguse, on samuti määratletud riiklikult või operaatori kohta. Puudekaart ei laiene sotsiaalkindlustusele.
Soomes on invakaart juba kasutusel
Soome on olnud üks kaheksast invakaardi pilootriigist ning toetas kaardi laiendamist kõikidesse EL-i liikmesriikidesse. Teeliiklusseadus sätestab Soomes kasutusel oleva parkimisloa ja selle väljastamise.
Järgmisena tuleb hinnata, milliseid muudatusi kehtivas süsteemis või milliseid uusi õigusakte võib direktiivi rakendamine nõuda.
NordenBladet — Soome piirivalve teatab, et on alates aprillist täheldanud pidevaid häireid satelliitpositsioneerimissüsteemides. Selle kõrval on esile kerkinud uus nähtus, kus naftatankerid võltsivad oma asukohaandmeid, et varjata oma visiite Venemaale.
Pekka Niittylä Soome lahe piirivalvest ütles Reutersile, et võimud on kümmekond korda märganud, et naftatankerid lülitavad Venemaad külastades oma AIS-süsteemid (automaatsed identifitseerimissüsteemid) välja, mistõttu laevad paiknevad valesti.
Põhjuseks kahtlustatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmist. Riigid, kes Venemaalt naftat ostavad, ei taha olla Venemaaga seotud.
GNSS-i (globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi) häired on seevastu kaasa toonud peaaegu ohtlikke olukordi, kus laevad on kursilt kõrvale kaldunud ja neil on oht madalikule sõita. Venemaa on eitanud, et on häirete taga.
Laiaulatusliku asukoha häire põhjuseks on kahtlustatud Venemaa püüdlusi kaitsta oma naftasadamaid ja rafineerimistehaseid Ukraina droonilöökide eest.
Sise-, teede- ja sideminister Lulu Ranne tegi eelmisel nädalal avalduse, milles seostas GPS-i ja GNSS-i häireid arvatava sabotaažiga. Kaitsepolitsei hinnangul pole sabotaažijuhtumite taga riiklikku osapoolt.
NordenBladet — Soomes Osuuspankki on saatnud oma klientidele teate internetipangas. OP pangal esinesid teisipäeval, 29. oktoobril ulatuslikud häired, mille tõttu võivad panga klientide maksekaartidel nüüd olla näha üleliigsed maksed, vahendab Iltalehti.
OP teenustes 29. oktoobri häire tõttu võivad deebetkaartidel olla näha täiendavad broneeringud, mille OP kustutab automaatselt reedel 1. novembril. Kliendid ei pea midagi ette võtma. Vabandame häirest tingitud ebamugavuste pärast, seisab teates.
OP panga teisipäevased probleemid puudutasid muu hulgas netipanga maksetehinguid ja maksekaartide kasutamist.
NordenBladet — Moslemikogukond on Vaasas viimase paari aastaga nii palju kasvanud, et ruum hakkab otsa saama.
Kõige tähtsam oleks saada piisavalt suur keskus, sest kogukond kasvab pidevalt. Vajame palvesaali, klassiruume ning ruumi kultuuri- ja peretegevusteks, ütleb kogukonna juht Abdur Rauf Hussein.
Tema sõnul on kasv tulnud valdavalt õpilaste arvelt, vahendab Yle.
Vaasas üürib moslemikogukond kolme tuba. Kahes saab kohtuda teistega ja palvetada viis korda päevas. Palosaari töömajja kogunevad kord nädalas sajad moslemid palvetamiseks ja kõnelemiseks.
Hussein räägib oma mošeest.
Reedeti üüritavat pinda ta mošeeks ei pea, kuna sellel puuduvad nõutud elemendid: korralik vaip ja ruum puhastamiseks enne palvet ning kõneleja poodium.
Linnalt on abi küsitud, kuid pakutud pinnad on olnud kas liiga väikesed või liiga kallid.
Aruteludest tekkis aga idee osta vana Vetokannase kirik ja muuta see mošeeks. Eesmärk on omanikuga kontaktis olla.
Eelistaksime kirikut osta, kui saame seda endale lubada, sõnab Hussein. Tema sõnul saab islamiusu huvides muuta kiriku mošeeks.
Pole probleemi. Peame seda lihtsalt veidi ümber ehitama, lisades ülalmainitud elemente, lisab ta.
Ka evangeelse luterliku kiriku seisukohalt pole asi keeruline. Kui tegemist on kirikuseaduse järgi kirikuga, peab kirikuvalitsus loobumise kinnitama.
See nõuab desakraliseerimisüritust, kus kogudus eemaldab kiriku kristlikest sümbolitest ja tänab koos veedetud aja eest.
Soomes on aga palju kogudusemaju, mis näevad välja nagu kirikud, aga ei ole seda. Nende müüki pole vaja kinnitada.
Selline on ka Vaasas asuv Vetokannase kirik, mis kogudusele isegi ei kuulu. Nii et seda saab vabalt kellelegi müüa.
Ametlike kirikute müük on üliharv, ütleb kirikuvalitsuse peaarhitekt Edla Mäkelä. Soomes on kogudusemaju müüdud ja tehtud näiteks vanadekodudeks, korteriteks või hotellideks, kuid see on siiski haruldane.
Soomes pole mošeeks muudetud ühtegi kirikut.
Vaasa soome- ja rootsikeelse evangeelse luterliku koguduse vikaarid liiguvad edasi küsimusega kiriku võimalikust müümisest mošeele.
Porvoo piiskopkonna piiskop Bo-Göran Åstrand on nõus tehingu võimalike haldusnõuete väljatoomisega, kuid ei võta selles küsimuses mingit põhimõttelist seisukohta.
Vaasa Vetokannase kirik hetkel müügis ei ole. Kirik kuulub rootsikeelsele sihtasutusele, kes on selle rendile andnud Vetokannase Kiriku Sõprade ühingule.
„Me oleksime väga kurvad, kui kirik müüdaks moslemitele,” ütleb Vetokannase Kiriku Sõprade ühingu esimees Olle Victorzon.
Kirikut omav sihtasutus ütleb, et kui praegune rendileping lõppeb, võidakse kirik uuesti müüki panna. Siis oleks kõigil põhimõtteliselt võrdsed võimalused, ütleb sihtasutuse esimees Max Kuula. Küll aga annaks ta üürnikule võimaluse enne osta.
Aasta alguses oli kogu riigis umbes 140 000 moslemit. Aastaga kasvas see arv 10 000 võrra.
Hinnang põhineb ülikooli teaduri, religiooni- ja islamiteaduse dotsendi Teemu Pauha arvutustel. Täpsed arvud puuduvad, sest inimesi ei registreerita Soomes usutunnistuse järgi.
Kui arv kasvab, muutub organiseerumine levinumaks. Pauha sõnul näitab see ka teatud tavade ülevõtmist.
Mõned uurijad ütlevad, et Euroopas võime näha islami kogukonnastumist või kirikustumist. Soomes on üsna selge, et mošeed võtavad omaks kristlike kogudustega sarnaseid tegutsemisviise ja sellega on muutumas üha tavalisemaks ka isikute kuulumine mošeesse.
Teistes moslemite enamusega piirkondades on mošeed sageli rõhutatult palvekohad.
Teemu Pauha soovitab pidada dialoogi moslemikogukonnaga. Isegi kui omavalitsusel pole kohustust ruume soetada või nende leidmisele kaasa aidata, tasuks heade rahvastiku suhete seisukohalt selliseid ettevõtmisi toetada.
