NordenBladet — USA president Donald Trump teatas eile kolmapäeval 2. aprillil oma seni ulatuslikumast tollimaksude paketist, mille ta oli kuulutanud „vabanemise päevaks”.

Muuhulgas kehtestas Trump 10-protsendilised imporditollid kõikidele USA-sse imporditavatele toodetele. Lisaks kehtestaks ta täiendavad tollimaksud EL-ile ja kümnetele riikidele üle maailma, sealhulgas USA lähimatele kaubanduspartneritele, vahendab Iltalehti.

Trump kehtestas EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu.

„Me oleme kaubandussõjas, sellest pole pääsu,” ütleb Soome tööstuse keskliidu (Elinkeinoelämän keskusliitto) rahvusvahelise kaubanduse ja kaubanduspoliitika juht Timo Vuori.

Võib öelda, et kaubandussõda on välja kuulutatud ja sellel on kindlasti lühiajalised negatiivsed mõjud majandusele. See kehtib ka Soome, meie ekspordi ja majanduse kohta, märkis ta.

USA on Soome tähtsaim ekspordiriik, kuna Soome ekspordi koguväärtus USA-sse on viimase nelja aastaga kahekordistunud. Praegu läheb umbes 10 protsenti Soome kaubaekspordist USA-sse.

Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Juhana Brotherus reageeris Trumpi teatele sotsiaalmeedias teravalt.

„Tolliloterii nagu halb unenägu. 20% tolli EL-i jaoks. Sinna läheb Soome jooksva aasta majanduskasv, kui seda tõesti üleüldse on,” kirjutas ta.

„Lühiajalisest perspektiivist hullem on läänemaailma liidri USA sisemine kokkuvarisemine, kust vaevalt enam pikaks ajaks tagasiteed on,” lisas ta.

See mõjutab ka soomlaste rahalist olukorda. Vuori sõnul mõjutab Trumpi algatatud kaubandussõda vähemalt lühiajaliselt soomlaste rahakotti inflatsiooni ja negatiivsete majandusmõjude näol.

„Jah, siin on kõigil põhjust muretsemiseks,” ütles ta ja tuletas meelde, et USA ja EL-i keskmised tollimaksud olid varem üle nelja protsendi.

Kui tariifid tõusevad nüüd 20 protsendini ja mõne riigi puhul kõrgemaks, tekivad rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu suuremad kulud, mis nihkuvad kiiresti hindade ja seeläbi inflatsioonini.

Vuori lisab, et see tekitab paljudele operaatoritele rahalisi väljakutseid. Kui imporditollid jäävad kehtima pikemaks ajaks, peavad ettevõtted USA turul edu saavutamiseks varem või hiljem oma äri kohandama.

Siis tuleb kas Soomest või kusagilt mujalt tootmine USA-sse üle viia, nagu Trump soovib, kui ettevõte seda mõistlikuks peab, selgitas ta.

Eriti pikemas perspektiivis on Vuori sõnul suur võimalus, et töökohti hakatakse erinevate riikide vahel liigutama, nagu Trump soovib. Sellega seoses Vuori veel väga tumedaid pilvi taevasse ei maali, kuid ta ärgitab vaatama, kuidas see kaubandussõja esimene faas välja kukub.

Vaatame, kas see on selline raske kahuripauk, millega üritatakse neid riike läbirääkimiste laua taha sundida, kes Trumpi sõnul USA-d rahvusvahelises kaubanduses kiusavad, ütles ta.

Vuori tuletas meelde, et isegi kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu, on liidul siiski vahendeid vastumeetmete rakendamiseks.

EL-il on ka võime USA-ga tariife ja kaubandustõkkeid alandada, nii et mäng pole veel täielikult kaotatud, kuigi hommik on veidi segane, ütleb ta.

Vuori sõnul on Soome suutnud teatud aspektides valmistuda Trumpi õhutatud kaubandussõjaks. Soome valmisolekuga seoses tõstab ta esile Euroopa Komisjoni väljatöötatud kaubanduspoliitika vahendeid, millega saab Trumpile vastata.

Vuori tuletas meelde, et ka EL-i vastumeetmed pole päris probleemideta, kuna tekitavad ise impordi osas negatiivseid mõjusid.

„Muidugi on Soome ettevõtted oma kohalolekut USA turul suurendanud, näiteks sealset tootmist suurendades, aga see on nüüd nii, et see ei ole ainult Soome ja USA vaheline asi,” ütles ta.

Ka kõikidele teistele riikidele kehtivad tollimaksud, millel on loomulikult negatiivsed mõjud nii otseselt kui kaudselt tarne- ja väärtusahelatele.
Vaatamata kõigele näeb Vuori Trumpi teates ka väikest võimalust.

Üks positiivne asi, mille leidsin, on see, et EL-i maksud ei ole kõige kõrgemad. Näiteks Hiinal, Šveitsil ja mõnel teisel riigil on kõrgemad tollimaksud, ütles ta.
USA turul nõrgeneb EL-i riikide ja Soome ettevõtete konkurentsipositsioon võrreldes Ameerika ettevõtete ja madalamate maksudega riikidega nagu Suurbritannia.

Aga siis said mitmed meiega konkureerivad riigid karmimad maksud ja selles osas olukord meie vaatenurgast ei halvene, sõnas ta.

Teine positiivne asi, mida Vuori näeb, on see, et teatud tööstusharudes ja toodetes saab tolle ja vastutolle alati alandada või täielikult kaotada, kui USA ja EL jõuavad kaubandusläbirääkimistel mingisugusele kokkuleppele.

Tema sõnul oleneb kõik Brüsseli ja Washingtoni tahteseisundist, kuid tee läbirääkimiste laua taha ning EL-i ja USA vaheliste tehingute sõlmimiseni on igal juhul sillutatud.

Iseasi on see, mida Trump tahab. USA eelmine president Joe Biden kasutas rohkem präänikut, kuid Trump eelistab USA lähedasi liitlasi ja partnerriike piitsaga lüüa.
Võib juhtuda, et Trump tahab ka selles osas võtta karmi positsiooni ja hoida makse ühtlasena kogu ametiaja jooksul, leiab Vuori.

Trump on korduvalt ekslikult viidanud imporditollidele kui maksule, mida teised riigid USA-le maksavad. See pole tõsi, sest lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni USA tarbijad.

Näiteks Trumpi eelmine asepresident Mike Pence kritiseeris teravalt Trumpi „vabastuspäeva” ja iseloomustas imporditariife „põhimõtteliselt maksuna Ameerika tarbijatele”.

Paljud on kahtlustanud, et Trump lihtsalt ei mõista imporditolle ning nende mõju ja tagajärgi. Isegi Vuori ei mõista Trumpi tegevust lõpuni.

Siin on palju küsimärke, et kust pärineb see mõtlemine, mil Trump endale lubab, imestab ta.

Vuori peab Trumpi tollipoliitikat vanamoodsaks, sest eesmärk on viia tootmine ühest riigist teise. See põhineb vähemalt mõnes mõttes ideel, et toodet valmistataks algusest lõpuni ühes riigis.

Fakt on see, et ühes riigis valmistatakse algusest lõpuni üha vähem tooteid, vaid see on arvukate globaalsete väärtusahelate summa, ütleb ta.

Nii on toote hind muudetud mõistlikuks ja toote kvaliteet võimalikult kõrgeks, kuna on suudetud ära kasutada parimat tehnoloogiat erinevatest maailma paikadest, lisab ta.
Teisipäeval ühendasid Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea jõud, teatades, et nad reageerivad ühiselt Trumpi tollidele. Seda on iseloomustatud kui ebatõenäolist liitu, mis on Trumpi kaubanduspoliitika otsene tulemus.

Briti väljaanne Telegraph kuulutas Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahelise liidu USA 40 aasta šokeerivaimaks majanduslikuks lüüasaamiseks. Telegraph tõi välja, et Trumpi tegevus ähvardab USA vaesumist ja isoleerimist.

Tegemist võib olla nähtusega, kus teised riigid püüavad omavahelist kaubavahetust suurendada ja siis väheneb USA tähtsus kaubanduspartnerina, hindab Vuori.
USA positsioon iseenesest on aga parem kui paljudel teistel riikidel, sest väliskaubanduse tähtsus on Vuori sõnul vaid kümme protsenti USA sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas ja Soomes on vastav näitaja 40 protsendi ringis.

Nii et USA enda turu dünaamika mingil tasandil aitab ja toetab Trumpi teatud mõttes. Muidugi pakub USA tulevikus huvi ka välisinvestoritele ja -ettevõtetele, ütleb ta.

Aga samas võib juhtuda, et teiste riikide kaubavood suurenevad ja USA-le võivad olla negatiivsed mõjud, lisab ta.