NordenBladet — Soome transpordi- ja sideameti Traficomi küberturvakeskus hoiatab aktiivsete kelmuskampaaniate eest, mille käigus püütakse soomlasi meelitada võltsveebisaitidele.
Eelkõige hoiatab amet Traficomi ja Omakanta nimel saadetud sõnumite eest. Mõlemal juhul on kurjategijate eesmärk panna kirja saaja sõnumis olevale lingile klõpsama ja oma netipanga koodidega võltsitud saidile sisse logima, vahendab Iltalehti.
Kui teete seda, saavad kurjategijad kätte internetipanga koodid ja konto saab tühjendada.
Traficomi nimel olevad tekstisõnumid väidavad, et saaja juhiluba on peatatud tasumata tasude tõttu. Link, millele kästakse klõpsata, ei vii aga Traficomi õigetele lehtedele.
Tekstsõnumi saatja real näidatud traficom oy ei ole Soome transpordi- ja sideameti õige nimetus. Traficomi ehtsate tekstisõnumite saatjana on märgitud Traficom.
Omakanta nimel saadetud e-kirjades meelitatakse saajat sõnumis saadetud lingile klikkima.
Kuigi meilis oleval nupul on tekst Kanta.fi, ei vii link Omakantasse.
Võtke viivitamatult ühendust oma pangaga, kui olete oma pangaandmetega sisse loginud petturlikule veebilehele, sooritanud pettusega seoses makse, kurjategija on sisenenud teie internetipanka või hankinud teie maksekaardi andmed. Pärast seda teatage kuriteost politseile.
NordenBladet — Paremäärmuslik ja avalikult rassistlik organisatsioon Active Club Finland plaanib osaleda Helsingis iseseisvuspäeva paraadil Suomi Herää.
Organisatsioon teatab oma Telegrami lehel, et korraldab paraadil nn „musta bloki”, vahendab Iltalehti.
Helsingi on meie! Liituge rahvuslaste autonoomse ja avatud musta blokiga iseseisvuspäeva paraadil, kirjutab organisatsioon.
Dr Tommi Kotonen Jyväskylä ülikoolist ütleb, et sarnast hoogu nähti juba eelmise aasta paraadil. Kotoneni sõnul oli blokis külalisi teiste hulgas Prantsusmaalt.
Eelmisel aastal kokkupõrkeid ei olnud. Tema sõnul on selleks siiski võimalus.
Must blokk on protestitaktika, mida on kasutatud kogu maailmas.
Selle osalejaid seostatakse sageli vasakäärmuslastega nagu anarhism, anarhokommunism või globaliseerumisvastane liikumine. Muu hulgas on musta blokki sageli kasutanud vasakäärmuslik liikumine Antifa.
Võib arvata, et sama mõte on siin laenatud. Paremäärmuslastel on aga olnud autonoomseid liikumisi näiteks Saksamaal, nii et see pole olnud täielikult anarhistide teema. Soomes võib seda aga pidada erandlikuks, ütleb Kotonen.
Taktika põhiidee on, et protestijad kannavad musta värvi riideid, suusamaske, salle, päikeseprille või muid nägu katvaid ja kaitsevahendeid.
Eesmärk on varjata meeleavaldajate identiteeti nii politsei kui ka poliitiliselt eriilmeliste organisatsioonide eest, muutes osalejate eraldamise keeruliseks. Maskid on mõeldud ka kaitseks pipragaasi eest.
Võiks arvata, et nad kaitsevad meeleavaldust võimalike väliste sissetungijate eest, nendib Kotonen.
Esimest korda kasutati musta blokki Saksamaal 1980. aastatel, kui võimud üritasid skvottereid välja tõsta.
USA-s sai see taktika tuntuks 1999. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastaste protestide ajal. Sel ajal hävitas rühm musta bloki meeleavaldajaid Seattle’i kesklinnas suurte ettevõtete kontoreid.
Kotonen ütleb, et mustanahalised blokid on esindanud protestirühmituste radikaalsemat ja kokkupõrkeohtlikumat osa.
Musta blokki organiseeriv Active Club Finland kirjeldab end kui rahvuslike aktivistide rühma, kes tegutseb oma kohalikes klubides üle Soome. Organisatsioon värbab uusi liikmeid oma sotsiaalmeedia kanalites.
Active Club püüab luua „valge rassi teadvust” ning peab juute ja seksuaalvähemusi oma vaenlasteks. Liikumine on ka globaliseerumise vastu.
USA päritolu liikumine maandus Soomes aastal 2022. Aastaks 2024 on klubid loodud vähemalt Uusimaale, Turu piirkonda, Tamperesse, Oulusse ja Kokkolasse.
Osaleb paarkümmend inimest. Soomes pole see suur nähtus, kuid arvestades riigi mastaape, on see kasvanud mõistlikuks suuruseks, ütleb Kotonen.
USA väljaande Vice News andmetel on Active Clubi võrgustikul kokku vähemalt sada klubi üle Euroopa ja USA
Soome Active Clubi võrgustik sai tagasilöögi, kui Hyvinkääl põles maha seltskonna kasutuses olnud klubihoone.
Active Club Finlandi äsja avaldatud fotodel ja videotes kinnitavad selle musta riietatud liikmed varda külge kleebised, mis reklaamivad iseseisvuspäeva paraadi ja valgete ülemvõimu.
Neonatside korraldatud Suomi Herää rongkäik stardib Rautatientorilt tänasel iseseisvuspäeval kell 16. Osalejad marsivad läbi Mikonkatu, Aleksanterinkatu ja Mannerheimintie parlamendihoone juurde.
Kell 18.30 algaval tõrvikurongkäigul 612 osaleb ka vähemalt osa Suomi Herää paraadil osalejatest. Meeleavaldus on viimastel päevadel jõudnud uudistesse parlamendisaadiku Teemu Keskisarjani osalemise tõttu.
NordenBladet — Soome riigikaitse teabeplaneerimise ameti (MTS) 2024. aasta sügisese arvamusuuringu tulemused kuulutati välja täna kolmapäeval 4. detsembril 2024.
Küsitluse järgi arvab enam kui üheksa kümnest, et teised NATO liitlased annaksid Soomele vajadusel abi. Ka enam kui üheksa kümnest tunnevad, et Soome kohus on vajadusel liitlasriike aidata. Rohkem kui kaheksa kümnest suhtuvad Soome NATO liikmelisusesse positiivselt.
„Soomlastel on tugev toetus riigikaitsele, NATO ühisele kaitsele ja kaitsekoostööle. Soomlased usaldavad, et meid toetab maailma tugevaim kaitseliit, kuid me peame tootma ka ühist julgeolekut,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
Usaldus kaitsekoostöö ja kaitsepoliitika juhtimise suhtes on tugev
Soome kaitsekoostöösse suhtutakse väga positiivselt. Küsitluse järgi suhtub Soome sõjalisse koostöösse kõigi Põhjamaade ja Euroopa Liiduga positiivselt umbes üheksa vastanut kümnest. Suurbritannia ja USA puhul on vastav osakaal umbes kaheksa kümnest.
Soomlaste usaldus kaitsepoliitika juhtimise suhtes on püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa soomlast kümnest peavad kaitsepoliitikat hästi juhituks.
„Praegu tugevdame Soome julgeolekut läbi paljude sammaste. Riigikaitse, NATO ühiskaitse, kaitsekoostöö ning üldine kodumaa julgeolek ja varustuskindlus on meie julgeoleku aluseks,” ütles kaitseminister Häkkänen.
Valmisolek riiki kaitsta ja toetus ajateenistusele kõrgel tasemel
Ka kaitseminister Häkkänen on rahul, et soomlaste tahe oma riiki kaitsta on uuringu järgi püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa kümnest arvavad, et soomlased peavad end igas olukorras relvaga kaitsma.
„Selles julgeolekuolukorras on oluline, et meie riigikaitse alus saaks tugevat toetust. Soomlaste toetus ajateenistusele on kõrge ja tahe oma riiki kaitsta. Eelkõige oleme valmis oma riiki kaitsma ise. Selle tahteseisundi kasvatamine on kõigi põlvkondade ühine ülesanne,” ütles kaitseminister Häkkänen.
Üheksa kümnest toetab Ukrainat
Kaitseminister Häkkänen tõstab esile ka soomlaste väga tugevat toetust Ukraina toetamisele. Umbes üheksa kümnest pooldab Ukraina toetamise jätkamist vähemalt praegusel tasemel. See kehtib nii relvastatud kui ka rahalise toetuse kohta.
„Meie, soomlased, mõistame oma ajaloost Ukraina toetamise tähtsust. Kui naaber ründab väiksemat, siis tuleb abi anda. Ei tohi üksi jääda. Me ei aktsepteeri vägivalda ja sõjategusid teiste rahvaste vastu. Jätkame Ukraina toetamist vankumatult,” ütles kaitseminister Häkkänen.
NordenBladet — Üldist eluasemetoetust järgmisel aastal Soomes omaniku kasutuses olevate eluasemete eest enam ei maksta. Sotsiaalkindlustusameti Kela statistika näitab, et tänavu oktoobris makstakse seda 16 136 leibkonnale.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme keskmine eluasemetoetus on 235 eurot.
Oma eluaseme eest eluasemetoetust saavate inimeste arv on käesoleva, 2024. aasta jooksul juba selgelt vähenenud. Eelmise aasta lõpus oli neid ligi 2340 võrra rohkem kui praegu. Toona oli keskmine toetus 264 eurot ehk 29 eurot rohkem kui praegu, vahendab Taloussanomat.
Osa omanik-kasutajaid võis juba enne aastavahetust toetusõigusest ilma jääda, leiab Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.
Muutus toimus aprillis. Kui senini saajate arv kasvas ja jõudis enam kui 19 000 omanikust kasutajani, siis mais hakkas see arv vähenema.
Juba aprillis muutusid eluasemetoetuse kriteeriumid. Toona tõusis näiteks põhiomaosalus, mida mõjutavad leibkonna sissetulek ning täiskasvanute ja laste arv kokku. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus.
Samuti vähenes toetuse hüvitamise protsent, mis tähendab, et suurem osa eluasemekuludest tuli endal tasuda.
Muudatused on mõjutanud toetuse suurust, ütleb Jauhiainen.
Eluasemetoetust makstakse kõige rohkem Helsingi linnas elavatele omanikele. Toetuse saajaid on ligikaudu 2150 ja selge enamus neist elab üksi. Lastega peresid on ligi 600. Arvud on oktoobri seisuga.
Jauhiainen ütleb, et umbes pooled toetuse saajatest elavad kas Helsingis või veel neljas hoolekandepiirkonnas.
Helsingi järel on omanikest kasutajate eluasemetoetuse saajaid enim Pirkanmaa, Edela-Soome, Põhja-Pohjanmaa ja Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkondades. Igaühes neist on enam kui tuhat toetust saavat leibkonda.
Põhja-Pohjanmaal saavad enda korteris elavad lastega pered eluasemetoetust rohkem kui üksi elavad pered. Teistes ülalmainitud hoolekandepiirkondades on olukord vastupidine.
Kainuus ja Kesk-Pohjanmaal on oma eluaseme eest eluasemetoetuse saajad haruldus. Mõlemas hoolekandepiirkonnas on neid umbes 160.
Pärast aastavahetust omaniku kasutuses oleva korteri elamiskulude katteks enam eluasemetoetust ei maksta. Eelduseks on see, et elanikud saavad ise hakkama tasude, eluaseme ülalpidamiskulude ja laenu intresside maksmisega.
Muudatused ei kehti pensionäri eluasemetoetuse osas.
Kela annab oma kodulehel teada, millal eluaset tõlgendatakse omaniku eluasemena. Seda on eluase näiteks siis, kui leibkonnale kuulub vähemalt pool eluasemest või maksab eluasemekulud nagu omaniku kasutuses oleva eluaseme puhul.
Kui näiteks pärandvara osanik elab pärandvara sisse kuuluvas korteris ja vastutab korteri eluasemekulude eest nagu omanik, loetakse korter omaniku kasutuses olevaks ja sellele määratud üldine eluasemetoetus lõpeb.
NordenBladet — Soome tuntud tekstiilifirma Finlayson näib olevat pankroti äärel. Asjast teatab väljaanne Hufvudstadsbladet, mis on palunud eksperdil vaadata üle Finlaysoni omanikfirma Manna & Co viimased finantsaruanded.
Majanduskõrgkooli Hanken raamatupidamise dotsent Dennis Sundvik vaatas numbrid üle Prihti mudeli abil, mis arvutab pankrotitõenäosuse.
Prihti mudelis on kasumlikkuse, likviidsuse ja võlgnevuse näitajad ühendatud üheks numbriks. Pankrot on tõenäoline, kui number on alla -4,5. HBL andmetel on Finlaysoni number -7.02, mis tähendab, et number kuulutab pankrotti.
Iltalehti teatas aasta tagasi Manna & Co ettevõtte restruktureerimise taotlemisest. Samal ajal taotlesid ettevõtete ümberstruktureerimist ka Manna & Co-le kuuluvad Makia, Vallila ja Finlaysoni kaubamärgid. Manna märkis oma toonases teates, et muu hulgas on asja mõjutanud Ukraina sõda, tarbijate ostujõu nõrgenemine ja majanduse ebakindlus.
Prihti mudel ennustab pankrotti ka Vallilale ja emafirmale Manna & Co. Makia rõivabrändi väljavaade on teistest parem.
Manna & Co juhatuse esimees Risto Voutilainen eitas pankrotiohtu ja ütles, et majandusaruanded ei näita kogu tõde.
Tänu ettevõtete ümberstruktureerimisele on meil olnud aega oma ettevõtteid korrastada. Praegu on mul põhjust arvata, et ettevõtetega läheb hästi, sõnas ta.
Voutilaineni sõnul esitavad ettevõtted oma säästuprogrammid kohtule järgmise kuu jooksul.
