NordenBladet — 12 kuu euribori määr langes täna neljapäeval 31. okroobril taas tänavu uue madalaima tasemeni 2,547 protsendini. See on 12 kuu Euribori intressimäära madalaim tase umbes kahe aasta jooksul.
Nordea peaanalüütik Jan von Gerich usub, et intressimäärade langus parandab Soome tarbimise väljavaateid „tõeliselt ja suhteliselt lühikese hilinemisega”, vahendab Iltalehti.
Ainuüksi see ei too kaasa tarbimisbuumi. Meil on ju siin ka majanduslikud vastutuuled. Maailmamajanduse väljavaated on ebakindlad ja käibemaks just tõusis ning fiskaalpoliitika karmistub. Aga selles üldpildis on see intressiväljavaade kindlasti Soomele abiks, sõnab von Gerich.
Neljapäeval teatati euroala oktoobri inflatsiooni nn välktrendist. Selle järgi tõusid tarbijahinnad oktoobris täpselt kaks protsenti. Seda oli veidi rohkem, kui oli majandusteadlaste ootus 1,9 protsenti.
Von Gerichi hinnangul võib tänu uutele numbritele reedel näha Euribori määrades väikest hüpet ülespoole. Suures pildis Euribori määrad aga ei tõuse. Jutt käib euribori vibratsioonist, kui turg prognoosib, kuidas hakkavad viimased majandusnäitajad Euroopa Keskpanga intressipoliitikat mõjutama.
Laiemas pildis on intressimäärade suund endiselt allapoole.
Euroopa Keskpanga juhatus koguneb järgmisele intressimäärade koosolekule detsembris. Viimasel ajal on turul spekuleeritud, kas EKP langetab oma järgmist põhiintressi ehk hoiuseintressi 0,25 või 0,50 protsendipunkti võrra praeguselt 3,25 protsendilt.
Viiteintressiga määravad keskpangad pankadele raha hinna, näiteks laenudeks.
Hiljuti on EKP intressimäärade kärpimise tempot kiirendanud ja avanud ukse ka suuremaks intressikärpeks, sest majandusnäitajad on üllatanud lõpptulemust. Nüüd see enam nii ei ole, kuid tänavune oktoobrikuu inflatsiooninäitaja oli oodatust veidi kõrgem, ütleb von Gerich ja lisab, et ka eile avaldatud euroala SKT näitajad olid oodatust paremad.
Aasta kolmandas kvartalis, juulis-septembris, kasvas euroala sisemajanduse koguprodukt võrreldes aprilli-juuniga 0,4 protsenti, kui ootus oli vaid 0,2 protsenti.
Kui üldine inflatsioon on peaaegu EKP kahe protsendi sihttasemel ja majandus kasvab oodatust paremini, tähendab see koos, et EKP ei kiirusta rahapoliitika lõdvendamisega nii palju kui siis, kui inflatsioon ja majandus jõudsamalt langevad.
Ei saa öelda, et need numbrid EKP intressikärpeid peataks, aga jah, kindlasti jätkatakse nende langetamist detsembris, kuid see vähendab nüüd suurema languse tõenäosust ehk poole protsendipunkti võrra, ütleb von Gerich.
Ta rõhutab, et intressilangetus detsembris on siiski selgelt tõenäolisem variant kui see, et intressimäära üldse ei alandata. Selleks, et EKP julgeks intressimäära 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendipunkti võrra langetada, peaksid enne detsembrit avaldatavad majandusandmed von Gerichi hinnangul olema „oluliselt pehmed”, st nõrgad.
Euroopa kasvunumbrites teeb muret eelkõige Saksamaa olukord. Riigi juhtivad prognoosiinstituudid hindasid septembris oma ühisprognoosis, et Saksamaa majandus kahaneb sel aastal 0,1 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 0,8 protsenti.
Von Gerich peab Saksamaa majanduslanguse ohtu märkimisväärseks. Eriti hull on olukord tööstuses, sõnab ta.
Saksamaa on Soome jaoks oluline ekspordimaa, mistõttu riigi tööstuse madal tase avaldab mõju ka Soome tööstusettevõtetele.
12 kk:n euribor reagoi pienellä viiveellä korkonäkymiin ja valahti vielä tänään uusiin pohjalukemiin. Huomenna on todennäköisesti luvassa korjaus ylöspäin, kun euroalueen BKT- ja inflaatioluvut ovat pienentäneet suuremman EKP:n koronlaskun mahdollisuutta joulukuun kokouksessa. pic.twitter.com/cyPSOu3yix
— Jan von Gerich (@JanVonGerich) October 31, 2024
