Soomes kukkus sÔjalennuk alla

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome pĂ”hjaosas Rovaniemi lennujaama lĂ€hedal kukkus alla sĂ”jalennuk F/A-18 Hornet. ÕhujĂ”udude teatel kukkus lennuk alla kella 11 paiku hommikul. Piloot katapulteerus, vahendab Iltalehti.

Soome ÔhujÔudude info kohaselt on piloot kÀtte saadud.

PÀÀstekeskus sai teate Ônnetusest tÀna kolmapÀeval 7. mail veidi enne kella 11 hommikul.
PealtnĂ€gija sĂ”nul on lennujaama piirkond suletud ning sĂŒndmuskohal on kiirabi- ja politseiautod. Metsa tagant tĂ”useb suitsu.

Tundus, et Hornet laskus liiga madalale ega suutnud enam ĂŒles tĂ”usta. Hornet liikus tagaots ees ja lĂ€henes maapinnale. MĂ”ni sekund hiljem tĂ”usis puude tagant suitsu, kirjeldab ta.

Lapi ÔhuvÀgi viib tÀna Rovaniemi lÀhistel RovajÀrvi lasketiirus lÀbi Ôhk-maa laskeharjutusi.
Kaitseministeeriumil veel kell 11.15 asja kohta info puudus.

Ilmavoimien F/A-18 Hornet -hÀvittÀjÀ on joutunut lento-onnettomuuteen RovaniemellÀ 7.5. noin kello 11. Kone on syöksynyt maahan Rovaniemen lentokenttÀalueella. LentÀjÀ on pelastautunut heittoistuimella ja hÀnet on tavoitettu.
— Ilmavoimat (@FinnishAirForce) May 7, 2025

 

Trump pakub Soomele suurt diili

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — USA presidendilt Donald Trumpilt tuli Soome suunas positiivseid signaale. President mainis pĂ€rast kohtumist Soome presidendi Alexander Stubbiga sotsiaalmeedias, et Soome ja USA koostöö tugevdamine hĂ”lmab ka jÀÀmurdjate hankeid.

Trump ĂŒtles jaanuaris, et USA plaanib tellida umbes 40 jÀÀmurdjat. Trumpile vajalike jÀÀmurdjate tootmise Soome tulekut on kĂ”vasti spekuleeritud, vahendab Iltalehti.

USA sÔlmis eelmise, 2024. aasta juulis Soome ja Kanadaga ICE pakti, mille eesmÀrk on tugevdada riikide koostööd Arktika piirkonnas ja jÀÀmurdjate tootmises.

Kui USA telliks praegu Soomest hiiglaslikul hulgal jÀÀmurdjaid, oleks mÔju majandusele ja tööhÔivele mÀrkimisvÀÀrne.

Kuid ebakindlus tuleviku suhtes on kasvanud, kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilised tollimaksud. Kuidas see jÀÀmurdjaid mÔjutab, pole veel teada.

Praegu on veel liiga vara hinnata mĂ”ju tellimustele. Varasemad arutelud jÀÀmurdjate ja ICE pakti lepingu ĂŒle on aga olnud head signaalid, et Soome vastu tuntakse tĂ”elist huvi, kommenteeris laevaehitusfirma Helsingi laevatehase tegevjuht Kim Salmi.

Salmi sÔnul on Helsingi laevatehase töötajad valmis tööd alustama, kui USA nii otsustab.

Kuigi tegeliku jÀÀmurdja tellimiseni vÔib veel palju aega kuluda, oli see eelmisel 2024. aastal sÔlmitud ICE pakti vaimus taas paljulubav, kommenteeris Salmi e-posti teel.

JÀÀmurdeteenuseid pakkuva Arctia Ă€rijuht Paavo Kojonen on rahul Ameerika Ühendriikide jÀÀmurdjate vajadusega.

TÔde on see, et Soome on ehk ainuke koht maailmas, kus sellises koguses uut jÀÀmurdja varustust saaks ehitada, mÀrkis ta.

Kuigi Soomet tajutakse tööstuses sageli vĂ€ikese riigina, ollakse selles vallas maailma tipus. Oleks tĂ”esti tore, kui saaksime tööd ja tellimusi Soome. Arctia muidugi toetab seda igal vĂ”imalikul viisil, ĂŒtles Kojonen.

Kojoeni hinnangul vĂ”ib 40 jÀÀmurdja vĂ”imalik tellimine tĂ€hendada Soome laevatehastele suurepĂ€rast tööd 10–20 aastaks.

Helsingi ja Rauma laevatehased saaksid ilmselt hakkama 1-2 jÀÀmurdjaga aastas. Sellest lÀhtuvalt saab hakata arvutama, millise tööhÔiveolukorra see kaasa tooks, lisas ta.

Potentsiaalsed tootmiskohad Soomes vÔiksid olla nÀiteks Helsingi ja Rauma laevatehased. Aastane toodang vÔiks olla kuni mitu murdjat.

Laevatehased teevad neid paralleelselt. Sa ei tee ĂŒhte algusest lĂ”puni ja siis jĂ€rgmist algusest lĂ”puni. Ma saan aru, et selle tulemusel saab iga laevatehas toota vĂ€hemalt kaks laeva aastas, selgitas ta.

Salmi hinnangul vĂ”ib ĂŒhe jÀÀmurdja tellimus tuua Soome sadu miljoneid vĂ”i isegi miljard eurot, kui arvestada laeva ehitust Soomes.

USA on eriti huvitatud rasketest polaarjÀÀmurdjatest, mille maksumus on kĂ”rgem kui Soome ja LÀÀnemere jaoks ehitatud kergematel jÀÀmurdjatel, ĂŒtles Salmi.

Salmi sÔnul on vÀga vÀÀrtuslik, et Stubb edendab aktiivselt Soome laevaehituse oskuste tunnustamist maailmas.

Lisaks on Salmil hea meel, et Trump on ka Soome jÀÀmurdjate ehituse oskuste vastu huvi avaldanud.

„Teeme aktiivselt head koostööd Soome valitsusega, et Soome laevaehituse ainulaadset asjatundlikkust Ameerika Ühendriikides teataks,” ĂŒtles Salmi.
PÔhja-Ameerika tervikuna on meie jaoks oluline turg, kuna USA-l ja Kanadal on mÀrkimisvÀÀrne vajadus oma jÀÀlaevastiku uuendamiseks, lisas ta.

TööhĂ”ive mĂ”jusid Salmi veel hinnata ei oska enne, kui tegelik leping on sĂ”lmitud. KĂŒll aga saab Salmi sĂ”nul eeskujuks vĂ”tta just Helsingi laevatehase poolt Kanada valitsusele laekunud tellimuse.

See on Soome esimene jÀÀmurdja tellimus PÔhja-Ameerikasse.
Raske jÀÀmurdja Polar Max projekteerimise ja ehitamise etapis töötab Helsingi laevatehases vĂ€hemalt 850 inimest ning alltöövĂ”tjaid kogu Soome laevaehituse sektoris, ĂŒtles Salmi.

Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tÔsta ka oma ehitusvÔimsust, mÀrkis ta.

Helsingi laevatehases on ehitatud kuni pooled maailma jÀÀmurdjatest. JÀÀmurdja ehitamine ja projekteerimine vĂ”tab aega 2–3 aastat.
„NĂ€iteks raske jÀÀmurdja saame tarnida kolme aastaga ja sarja jĂ€rgmised laevad saame tarnida iga kaheksa kuu tagant,” rÀÀgib Salmi.

Meil ​​on suurepĂ€rane raamistik, oskusteave ja testitud kontseptsioonid, mille pĂ”hjal saame kohe asuda USA-le jÀÀmurdjat ehitama. Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tĂ”sta ka oma ehitusvĂ”imsust, mĂ€rgib ta.

Salmi sÔnul on Helsingi laevatehas ja selle omanik Kanada laevatehasefirma Davie Washingtonis aktiivselt kohal. EttevÔtted soovivad levitada infot Soome jÀÀmurdjate-alaste teadmiste kohta.

Seda tööd tehakse heas koostöös Soome valitsusega, sÔnab ta.

Üllatav avastus: Soome pensionĂ€rid on tĂ”sises ohus

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionĂ€ridel on arvel sÀÀstud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen vĂ€rskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.

Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- vÔi kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.

Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.

Meie hiljutise uuringu jĂ€rgi on pensionile jÀÀmisele eelnev finantsettevalmistus kĂŒmne aastaga oluliselt nĂ”rgenenud, ĂŒtleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.

SeetĂ”ttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud vĂ”i muud ootamatud vĂ€ljaminekud veelgi enamate pensionĂ€ride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mÔÔdukalt hea, on suund murettekitav. NĂŒĂŒd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel Ă”igel ajal valmistuda.

Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipÔlves ots otsaga kokku tulla vÔib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jÀtkab Vatanen.

Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud kĂŒsimusi nagu pensionĂ€ride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. KĂŒsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionĂ€ri.

Soomes möllab erakordne epideemia

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on ĂŒle viie aasta tugevaim gripihooaeg. Gripi seireperioodi alguseks loetakse 40. nĂ€dal ehk septembri ja oktoobri vahetus. Terviseameti nakkushaiguste registri andmetel on Soomes alates oktoobri algusest laboratoorsete analĂŒĂŒsidega kinnitatud ĂŒle 16 200 gripijuhtumi. AinuĂŒksi sel aastal on laboratoorsete analĂŒĂŒsidega kinnitatud ĂŒle 14 700 haigusjuhu, vahendab Ilta-Sanomat.

Viimati registreeriti suuremaid numbreid 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta septembrini, mil registreeriti 18 500 kinnitatud gripijuhtu.

Gripijuhtumeid on juba registreeritud rohkem kui kahel eelmisel hooajal, kuigi oleme alles 15. nĂ€dalal, ĂŒtleb terviseameti juhtivekspert Niina Ikonen.

Ikonen mÀrgib, et kÀesolev gripihooaeg erineb kahest eelmisest selle poolest, et epideemia kÔrgaeg on olnud alles veebruaris-mÀrtsis.

Kahel eelmisel hooajal saabus epideemia kĂ”rgaeg erakordselt vara, aastavahetuse paiku nĂ€dalatel 51 ja 52. Sel hooajal on epideemia haripunkt langenud veebruarisse-mĂ€rtsi, ĂŒtleb Ikonen.

Kahel viimasel hooajal langes ka tipp kiirelt, mis on selgelt nÀha ka nakkushaiguste registrile edastatud arvudel. 2023. aasta mÀrtsis teatati registrisse kokku 1227 ja 2024. aasta mÀrtsis 1005 gripijuhtumit. KÀesoleva 2025. aasta mÀrtsis teatati 6217 juhtumist.

Sel hooajal algas gripiepideemia aeglaselt, kuni veebruaris hakkas haigestumiste arv jĂ€rsult tĂ”usma. Veebruari keskpaigast mĂ€rtsi lĂ”puni on igal nĂ€dalal registreeritud ĂŒle tuhande haigusjuhtumi, ĂŒtleb Ikonen.

Ikoneni andmetel hakkas gripisituatsioon kerget langust nÀitama aprilli esimesel nÀdalal. Ikonen rÔhutab, et hinnang ei ole tÀiesti usaldusvÀÀrne, kuna nÀdalavahetuse tÔttu vÔivad teatatud juhtumid viibida.

Juhtude arv on hakanud veidi langema, kuid mitte vÀga jÀrsult. Gripi aktiivsus veidi vÀheneb, kuid on endiselt kÔrgel tasemel peaaegu kogu riigis, sÔnab ta.
Aprill on veel gripikuu, nii et Ikoneni hinnangul vĂ”ib see hooaeg jĂ”uda samade numbriteni kui hooajal 2018–19.

KÔigi aegade gripirekord aga ohus ei ole. 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini registreeriti Soomes koguni 38 000 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu.

See oli vĂ€ga karm epideemiaperiood. Sel ajal teatati igal nĂ€dalal 3500–3600 uuest haigusjuhtumist. Sel ajal oli palju nii A- kui ka B-gripiviiruste pĂ”hjustatud nakatumisi. EeskĂ€tt B-gripi epideemia oli erakordselt tugev, kuna A-gripi nakatumisi registreeriti vĂ€hem kui B-tĂŒĂŒpi. Tegemist oli vĂ€ga erandliku B-gripihooajaga, meenutab Ikonen.

Ikoneni andmetel pole selget pĂ”hjust, miks gripiepideemia on praegu tugevam, kui see on olnud pikka aega. Epideemia algus, kestus ja intensiivsus varieeruvad hooajaliselt. Lisaks on gripiviiruste erinevad A-gripi alatĂŒĂŒbid, mille levimus varieerub hooajaliselt.

Viirus ka muteerub, mis tÀhendab, et see mÔjutab ka seda, kui hÀsti kaitseb vaktsiin epideemia ajal ringlevate viiruste eest.

TĂ€navune epideemia on varasemate hooaegadega vĂ”rreldes pikemaajalisem ja selle langus toimub tĂ”enĂ€oliselt hiljem kevadel, ĂŒtleb Ikonen.

Ikonen tuletab meelde, et gripi – nagu ka kĂ”igi teiste hingamisteede nakkushaiguste – vastu vĂ”itlemisel on vĂ”tmeroll kodanike enda tegevusel: oluline on meeles pidada Ă”iget kĂ€te- ja köhahĂŒgieeni ning eelkĂ”ige jÀÀda haigena koju ning haigena mitte vĂ€lja minna, kui see pole vĂ€ltimatu.

 

Vene hĂ€kkerid rĂŒndavad Soomet

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Venemeelne hĂ€kkerirĂŒhmitus NoName057(16) vĂ€idab, et rĂŒndab praegu mitmeid Soome organisatsioone. RĂŒhm teatab sotsiaalmeedia vahendusel, et rĂŒnnakud pĂ”hjustasid „president Alexander Stubbi ĂŒleskutse president Donald Trumpile nĂ”uda Venemaalt 20. aprilliks tingimusteta relvarahu”.

RĂŒhmituse teatel on Stubb Ă€hvardanud ka sanktsioonide ja sĂ”jalise toetuse suurendamisega Ukrainale.

Soovitame russofoobsetel Soome vĂ”imudel oma entusiasmi ohjeldada – oleme nende rahustamiseks sulgenud mitu nende veebisaiti, kirjutab rĂŒhmitus.

RĂŒnnak on praegu suunatud Soome keskerakonna veebilehe vastu.

Lisaks vĂ€idab rĂŒhmitus, et on rĂŒnnanud Soome sotside, koonderakonna, pĂ”lissoomlaste ja roheliste veebisaite. SDP veebisait on praegu maas.

Grupp teatas varem, et sihtmÀrkideks on logistikafirma Kaukokiito, investeerimisettevÔte Panostaja, tööjÔu vÀrbamisfirma Eezy, investeerimisfirma Taaleri ja finantsgrupp Osuuspankki.

Finnish President Alexander Stubb has called on Trump to demand Russia demand a ceasefire from 20 April without conditions, threatening to increase sanctions and military support for Ukraine. Earlier he said that Ukraine should not repeat the fate of Finland, which “lost”
 pic.twitter.com/XLKu5wJ2lj
— NoName057(16) (@Noname05716) April 7, 2025
.

We continue the delivery of DDOS surges to Finland siteshttps://t.co/PjZyLTssSk
finland center ” – Political Party in Finlandhttps://t.co/QklFQWT8HW
Istin Finns portal authorization (dead by ping)https://t.co/QzIAavIqSo
National coalition – a legalist Finnish
 pic.twitter.com/DgNIku7TjA
— NoName057(16) (@Noname05716) April 8, 2025