Neljapäev, november 21, 2024

ROOTSI UUDISED

Rootsi makseteenuste gigant Klarna esitas taotluse USA börsile minekuks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi makseteenuste ettevõte Klarna Group Plc on esitanud USA-s esialgse avaliku pakkumise (IPO) taotluse, lõpetades sellega kuudepikkused spekulatsioonid ettevõtte börsile mineku plaanide üle.

Klarna, mis on tuntud oma “osta kohe, maksa hiljem” teenuse poolest, esitas konfidentsiaalse eelnõu registreerimisavalduse USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC). Ettevõte teatas, et aktsiate arvu ja hinnavahemikku pole veel kindlaks määratud ning IPO ajastus sõltub turutingimustest ja SEC ülevaatusest, vahendab Financial Times.

Klarna asutati 2005. aastal ning on kasvanud üheks Euroopa suurimaks finantstehnoloogia ettevõtteks, pakkudes makselahendusi enam kui 150 miljonile aktiivsele kasutajale üle 575 000 kaupmehe juures. Ettevõtte väärtus saavutas 2021. aastal 46 miljardit dollarit, kuid langes 2022. aastal 6,7 miljardi dollarini, peegeldades finantstehnoloogia sektori üldist langust.

Viimastel kuudel on Klarna keskendunud USA turu laienemisele, suurendades partnerlusi ja investeerides kunstlikku intelligentsusse, et vähendada kulusid ja parandada teenuseid. Ettevõtte tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et IPO on loogiline samm ettevõtte arengus, eriti arvestades USA turu olulisust Klarna jaoks.

Klarna IPO on oodatud sündmus finantstehnoloogia sektoris, eriti arvestades ettevõtte uuenduslikke lahendusi ja tugevat positsiooni turul. Börsile minek annab ettevõttele võimaluse kaasata täiendavat kapitali, et toetada edasist kasvu ja laienemist.

Klarna on seni olnud eraettevõte ega ole noteeritud ühelgi börsil. USA turg oleks esimene, kus Klarna plaanib oma aktsiad avalikult noteerida.

Aga miks USA-s mitte Rootsis?

Klarna on otsustanud oma esialgse avaliku pakkumise (IPO) läbi viia USA-s, mitte Rootsis. Selle põhjuseks on ettevõtte tugev keskendumine USA turule, kus asub suur osa nende klientidest ja investoritest, vahendab The Wall Street Journal (WSJ). Lisaks pakub USA börs tehnoloogiaettevõtetele sageli soodsamaid tingimusi ja kõrgemat likviidsust. Klarna tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et USA turg on ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, mistõttu on sealne börsile minek loogiline samm.

Kes on Sebastian Siemiatkowski?
Sebastian Siemiatkowski on Rootsi ettevõtja, kes on tuntud kui finantstehnoloogia ettevõtte Klarna kaasasutaja ja tegevjuht. Ta sündis 3. oktoobril 1981 Rootsis, kuid tema vanemad emigreerusid 1980. aastatel Poolast Uppsalasse. Siemiatkowski peab end teise põlvkonna immigrandiks.

Hariduse omandas ta Stockholmi Majanduskoolis, kus kohtus ka oma tulevaste äripartneritega. Enne Klarna asutamist töötas ta erinevates müügivaldkonna ametites, sealhulgas Djuice Uppsalas müügijuhina.

2005. aastal, olles 23-aastane, asutas Siemiatkowski koos Niklas Adalberthi ja Victor Jacobssoniga Klarna, mis on tänaseks kasvanud üheks juhtivaks finantstehnoloogia ettevõtteks maailmas.

Avafoto: Sebastian Siemiatkowski  (YouTube)

Vaata ka:

 

 

Rootsi Kemikaaliagentuur leidis 15 ettevõtte kosmeetikatoodetest keelatud aineid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi Kemikaaliagentuuri (Kemikalieinspektionens) kosmeetikaülevaates leiti keskkonnaohtlikke aineid 26 protsendis toodetes, kirjutatakse pressiteates.

Kokku kontrolliti 672 toodet ja trahv on esitatud 15 ettevõttele.

Rühm keelatud PFAS-aineid leiti peamiselt silma- ja huulepliiatsitest, tsüklilisi siloksaane D4 ja D5 aga juuksepalsamitest ja juuksemaskidest.

Mis juhtub, kui pesta juukseid vahendiga, mis sisaldab tsüklilisi siloksaane D4 ja D5?

Kui pesta juukseid palsamiga, mis sisaldab keelatud tsüklilisi siloksaane D4 ja D5, võib see põhjustada kahjulikke mõjusid nii tervisele kui ka keskkonnale.

Terviseriskid:
Tsüklilised siloksaanid D4 ja D5 (oktametüültsüklotetrasiloksaan ja dekametüültsüklopentasiloksaan) võivad teatud kontsentratsioonides kahjustada tervist. D4 võib põhjustada hormonaalseid häireid ja mõningaid reproduktiivtervise probleeme, kuna see on klassifitseeritud endokriinsüsteemi kahjustajana. D5 võib tekitada hingamisteede ja nahaärritusi.

Keskkonnamõjud:
D4 ja D5 siloksaanid on bioakumuleeruvad ja püsivad ained, mis tähendab, et nad ei lagune looduses kergesti ja võivad kuhjuda veekeskkondades ning toiduahelas. Need ühendid ohustavad veekeskkonna organisme ja võivad pikas perspektiivis kahjustada ökosüsteeme. Keelatud siloksaane sisaldavate toodete kasutamine aitab kaasa nende ainete sattumisele kanalisatsiooni kaudu loodusesse.

Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides on need ained keelatud või rangelt reguleeritud just nende kahjuliku mõju tõttu.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Valitsus soovib kaotada eluaegsete kuritegude aegumise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Täna hommikul pidas justiitsminister Gunnar Strömmer pressikonverentsi kuriteo aegumise seadusandluse kaasajastamise teemal. “Tahame, et edaspidi aeguks oluliselt vähem kuritegusid,” ütles justiitsminister.

Rootsi valitsus soovib kaotada aegumistähtajad eluaegsete karistustega kuritegude puhul.

Justiitsminister Gunnar Strömmer teatas, et eesmärk on vähendada oluliselt nende kuritegude arvu, mis aegumise tõttu karistuseta jäävad.

Plaanitakse, et tõsiste kuritegude puhul ei aeguks karistused enam üldse, mis aitaks tagada kuriteoohvrite õiguste kaitse ja vältida, et kurjategijad väldiksid karistust näiteks end välismaal varjates.

Lisaks soovitakse, et ükski vanglakaristus – sõltumata selle pikkusest – ei aeguks, mistõttu ei saaks keegi karistusest hoiduda.

Uus seadus on kavandatud jõustuma 1. aprillil järgmisel aastal.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Mobiilmaksete rakenduses Swish on ajutised tööhäired

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Swishil esineb tehnilisi probleeme, mis mõjutavad osa makseid. Probleemide allikas on Riksbankeni hallatav maksesüsteem Rix, mille tõrgete tõttu on Swishi maksed aeglustunud. Riksbankeni pressiesindaja kinnitas, et probleemid puudutavad hetkel ainult Swishi, kuna nende maksed toimuvad läbi Riksbankeni süsteemi. Praegu puudub hinnang, millal probleemid võiksid lahendatud saada.

Swish on Rootsis populaarne mobiilimaksete rakendus, mis võimaldab kasutajatel kiirelt ja lihtsalt raha ülekandeid teha. Seda kasutatakse laialdaselt nii eraisikute vaheliste maksete tegemiseks kui ka kaupade ja teenuste eest tasumiseks ettevõtetele. Swishi kasutamiseks on vajalik Rootsi pangakonto ja pangas registreeritud mobiilinumber. Makseteenus töötab koos Riksbankeni maksesüsteemiga ning ülekandeid saab teha reaalajas. Rakenduse turvalisuse tagamiseks kasutatakse isikutuvastust, näiteks läbi Mobile BankID süsteemi, mis on Rootsis levinud digitaalne autentimismeetod.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Riigiprokuratuur lõpetab eeluurimise seoses loomade julma kohtlemisega Furuviki loomaaias

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – 2022. aasta detsembris põgenesid Rootsis Furuviki loomaaias viis šimpansi oma aedikust. Loomaaia teatel kujutasid šimpansid ohtu inimeste turvalisusele, mistõttu otsustati nad maha lasta. Kokku tapeti neli šimpansi, viies sai vigastada.

Juhtum pälvis laialdast kriitikat loomakaitsjate ja avalikkuse poolt, kes leidsid, et loomaaiapoolne reageering oli liialdatud ning šimpansite tapmine ei olnud õigustatud. Kriitikud rõhutasid, et loomaaed oleks pidanud kasutama rahustavaid vahendeid või teisi meetodeid loomade kinnipüüdmiseks, selle asemel et neid tappa.

Pärast juhtumit algatati uurimine, et selgitada välja, kas loomaaiapoolne tegevus vastas kehtivatele seadustele ja eeskirjadele.

Rootsi prokuratuur lõpetas täna Furuviki loomaaia loomapiinamise juhtumi uurimise, mis algatati pärast seda, kui ligi kaks aastat tagasi tapeti seal neli šimpansi. Üks šimpans sai tulistamise käigus vigastada ja kannatas, mistõttu kahtlustati loomapiinamist. Asepeaprokurör Micael Dahlbergi sõnul ei saa tõendada, et tulistamine oleks toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mis oleks karistatav.

Kuna ahvide põgenemise olukord oli hädaolukord, sai loomaaed Rootsi Põllumajandusametilt loa ahve kaugtulistada.

“Tavaliselt ei tohi ahve kaugelt tappa, kuid pargile anti luba distantsilt tulistada, kui leiti, et ahve on raske muul ohutul viisil tappa. Kuna luba oli, ei saa ma ümber lükata, et tegemist oli hädaolukorraga,” ütleb peaprokuröri asetäitja Micael Dahlberg. Seega loeti olukorda hädaolukorraks, mille puhul seadus lubab kaugelt hukkamist, ning uurimist ei olnud alust jätkata.

Loomakaitsjad väljendasid pettumust uurimise lõpetamise üle, rõhutades vajadust karmistada loomaaedade regulatsioone ja tagada, et sarnased juhtumid tulevikus ei korduks. Nad kutsusid üles parandama loomade pidamistingimusi ja suurendama loomaaedade vastutust oma asukate heaolu eest.

Avafoto: 2024. aasta novembris teatas Rootsi prokuratuur, et lõpetab loomapiinamise uurimise, kuna ei leitud piisavalt tõendeid, mis viitaksid tahtlikule või raske hooletuse tõttu toime pandud loomapiinamisele. Prokuratuuri sõnul oli loomaaiapoolne tegevus hädaolukorras õigustatud ning neil oli luba loomade kaugelt tulistamiseks. (Unsplash)

 

 

 

Avafoto: Unsplash

123...56Page 1 of 56