Kolmapäev, aprill 2, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi loobub avatud migratsioonist: uus poliitika seab esikohale kontrolli ja integratsiooni

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi piirab sisserännet

NordenBladet — Rootsi on viimastel aastatel teinud järsu pöörde oma migratsioonipoliitikas, kehtestades kõige rangemad reeglid alates 1997. aastast. 2024. aasta esimese 11 kuu jooksul esitati vaid 8935 varjupaigataotlust, millest 4814 taotlejat lahkus vabatahtlikult. See on madalaim näitaja alates 1997. aastast.

Muutuse taga on 2022. aasta valimised, mille järel hakkas parempoolne valitsus, mida mõjutasid Rootsi Demokraadid, ellu viima karmi migratsioonikava.

Migratsiooniminister Johan Forssell on selle poliitika juht, rõhutades, et massilise sisserände tõttu on integratsioon muutunud võimatuks. Ta soovib naasta 1970. aastate eelse mudeli juurde, kus eelistatakse kvalifitseeritud külalistöötajaid ja varjupaigaõigus on rangelt piiratud.

Uued meetmed hõlmavad:

  • Perekondade taasühinemise piiramist ja elamislubade lihtsamat tühistamist.
  • Varjupaigaõiguste vähendamist EL-i miinimumtasemele.
  • Keele- ja integratsioonitestide kehtestamist Rootsi kodakondsuse saamiseks.
  • Dokumentideta migrantide väljasaatmise karmistamist, eriti kurjategijate puhul.

Rootsi oli pikka aega Euroopa kõige avatum varjupaigariik, kuid kuritegelike jõukude tegevus, relvastatud vägivalla ja pommirünnakute suurenemine viis rahulolematuse kasvuni. 2023. aastal oli Rootsil EL-i kõrgeim vägivallakuritegude määr elaniku kohta. Samal aastal lasti maha 40 inimest, mis on küll 35% vähem kui 2022. aastal, kuid endiselt kõrge.

Võimude meetmed kuritegevuse vähendamiseks:

  • 72% surmaga lõppenud tulistamistest lahendati (2022. aastal vaid 29%).
  • Kaameravalve ja droonide kasutamine kasvas hüppeliselt.
  • Rootsi politsei tõhustas tööd jõukude tegevuse piiramiseks.

Rootsi uus migratsioonipoliitika on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud, kuna väljaränne on esimest korda alates 1960. aastatest suurem kui sisseränne. Süürlased moodustavad endiselt suurima osa Rootsi pagulastest, kuid paljud neist võivad Assadi režiimi stabiliseerumise korral koju naasta.

Minister Forssell rõhutab, et Rootsi peab olema kontrollitud migratsiooniga riik, mitte „humanitaarne suurriik”. Uus poliitika seab prioriteediks kontrolli ja integratsiooni, loobudes varasemast avatud lähenemisest.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Rootsi saadab Soomele sõjalist abi seoses kaablikahju uurimisega

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Rootsi meedia teatel on Soome palunud Rootsilt abi seoses kaablite lõhkumisega. Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni sõnul pakutakse uurimisteks abi ilma küsimusi esitamata.

Rootsi saadab Soome uurimistööd toetama allveelaevade päästelaeva HMS Belos. Laev on varustatud täiustatud varustusega nagu allveesõidukid ja muu spetsiaalne sukeldumisvarustus.

„On iseenesestmõistetav, et Rootsi kaitsevägi toob oma unikaalse võimekusega oma kaardid lauale, et Soome saaks juhtunus selgust,” ütles peaminister Kristersson pressiteate vahendusel.

„Julgeolekupoliitiline olukord on tõsine ning me tahame tugevdada julgeolekut ja koostööd oma naabrite ja liitlastega,” ütles Kristersson.

Väljaande Expressen andmeil saatis Soome sel nädalal Rootsile päringu. HMS Belos on varem aidanud uurida Nord Streami gaasitorude sabotaaži.

Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles, et tal on hea meel, et laev saab Soomet aidata.

Soome võimud hõivasid esimesel jõulupühal naftatankeri Eagle S, mida kahtlustatakse Läänemerel kaabli lõhkumises. Meeskonnal ei ole lubatud laevalt lahkuda.

Rootsi makseteenuste gigant Klarna esitas taotluse USA börsile minekuks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi makseteenuste ettevõte Klarna Group Plc on esitanud USA-s esialgse avaliku pakkumise (IPO) taotluse, lõpetades sellega kuudepikkused spekulatsioonid ettevõtte börsile mineku plaanide üle.

Klarna, mis on tuntud oma “osta kohe, maksa hiljem” teenuse poolest, esitas konfidentsiaalse eelnõu registreerimisavalduse USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC). Ettevõte teatas, et aktsiate arvu ja hinnavahemikku pole veel kindlaks määratud ning IPO ajastus sõltub turutingimustest ja SEC ülevaatusest, vahendab Financial Times.

Klarna asutati 2005. aastal ning on kasvanud üheks Euroopa suurimaks finantstehnoloogia ettevõtteks, pakkudes makselahendusi enam kui 150 miljonile aktiivsele kasutajale üle 575 000 kaupmehe juures. Ettevõtte väärtus saavutas 2021. aastal 46 miljardit dollarit, kuid langes 2022. aastal 6,7 miljardi dollarini, peegeldades finantstehnoloogia sektori üldist langust.

Viimastel kuudel on Klarna keskendunud USA turu laienemisele, suurendades partnerlusi ja investeerides kunstlikku intelligentsusse, et vähendada kulusid ja parandada teenuseid. Ettevõtte tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et IPO on loogiline samm ettevõtte arengus, eriti arvestades USA turu olulisust Klarna jaoks.

Klarna IPO on oodatud sündmus finantstehnoloogia sektoris, eriti arvestades ettevõtte uuenduslikke lahendusi ja tugevat positsiooni turul. Börsile minek annab ettevõttele võimaluse kaasata täiendavat kapitali, et toetada edasist kasvu ja laienemist.

Klarna on seni olnud eraettevõte ega ole noteeritud ühelgi börsil. USA turg oleks esimene, kus Klarna plaanib oma aktsiad avalikult noteerida.

Aga miks USA-s mitte Rootsis?

Klarna on otsustanud oma esialgse avaliku pakkumise (IPO) läbi viia USA-s, mitte Rootsis. Selle põhjuseks on ettevõtte tugev keskendumine USA turule, kus asub suur osa nende klientidest ja investoritest, vahendab The Wall Street Journal (WSJ). Lisaks pakub USA börs tehnoloogiaettevõtetele sageli soodsamaid tingimusi ja kõrgemat likviidsust. Klarna tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et USA turg on ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, mistõttu on sealne börsile minek loogiline samm.

Kes on Sebastian Siemiatkowski?
Sebastian Siemiatkowski on Rootsi ettevõtja, kes on tuntud kui finantstehnoloogia ettevõtte Klarna kaasasutaja ja tegevjuht. Ta sündis 3. oktoobril 1981 Rootsis, kuid tema vanemad emigreerusid 1980. aastatel Poolast Uppsalasse. Siemiatkowski peab end teise põlvkonna immigrandiks.

Hariduse omandas ta Stockholmi Majanduskoolis, kus kohtus ka oma tulevaste äripartneritega. Enne Klarna asutamist töötas ta erinevates müügivaldkonna ametites, sealhulgas Djuice Uppsalas müügijuhina.

2005. aastal, olles 23-aastane, asutas Siemiatkowski koos Niklas Adalberthi ja Victor Jacobssoniga Klarna, mis on tänaseks kasvanud üheks juhtivaks finantstehnoloogia ettevõtteks maailmas.

Avafoto: Sebastian Siemiatkowski  (YouTube)

Vaata ka:

 

 

Rootsi Kemikaaliagentuur leidis 15 ettevõtte kosmeetikatoodetest keelatud aineid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi Kemikaaliagentuuri (Kemikalieinspektionens) kosmeetikaülevaates leiti keskkonnaohtlikke aineid 26 protsendis toodetes, kirjutatakse pressiteates.

Kokku kontrolliti 672 toodet ja trahv on esitatud 15 ettevõttele.

Rühm keelatud PFAS-aineid leiti peamiselt silma- ja huulepliiatsitest, tsüklilisi siloksaane D4 ja D5 aga juuksepalsamitest ja juuksemaskidest.

Mis juhtub, kui pesta juukseid vahendiga, mis sisaldab tsüklilisi siloksaane D4 ja D5?

Kui pesta juukseid palsamiga, mis sisaldab keelatud tsüklilisi siloksaane D4 ja D5, võib see põhjustada kahjulikke mõjusid nii tervisele kui ka keskkonnale.

Terviseriskid:
Tsüklilised siloksaanid D4 ja D5 (oktametüültsüklotetrasiloksaan ja dekametüültsüklopentasiloksaan) võivad teatud kontsentratsioonides kahjustada tervist. D4 võib põhjustada hormonaalseid häireid ja mõningaid reproduktiivtervise probleeme, kuna see on klassifitseeritud endokriinsüsteemi kahjustajana. D5 võib tekitada hingamisteede ja nahaärritusi.

Keskkonnamõjud:
D4 ja D5 siloksaanid on bioakumuleeruvad ja püsivad ained, mis tähendab, et nad ei lagune looduses kergesti ja võivad kuhjuda veekeskkondades ning toiduahelas. Need ühendid ohustavad veekeskkonna organisme ja võivad pikas perspektiivis kahjustada ökosüsteeme. Keelatud siloksaane sisaldavate toodete kasutamine aitab kaasa nende ainete sattumisele kanalisatsiooni kaudu loodusesse.

Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides on need ained keelatud või rangelt reguleeritud just nende kahjuliku mõju tõttu.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Valitsus soovib kaotada eluaegsete kuritegude aegumise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Täna hommikul pidas justiitsminister Gunnar Strömmer pressikonverentsi kuriteo aegumise seadusandluse kaasajastamise teemal. “Tahame, et edaspidi aeguks oluliselt vähem kuritegusid,” ütles justiitsminister.

Rootsi valitsus soovib kaotada aegumistähtajad eluaegsete karistustega kuritegude puhul.

Justiitsminister Gunnar Strömmer teatas, et eesmärk on vähendada oluliselt nende kuritegude arvu, mis aegumise tõttu karistuseta jäävad.

Plaanitakse, et tõsiste kuritegude puhul ei aeguks karistused enam üldse, mis aitaks tagada kuriteoohvrite õiguste kaitse ja vältida, et kurjategijad väldiksid karistust näiteks end välismaal varjates.

Lisaks soovitakse, et ükski vanglakaristus – sõltumata selle pikkusest – ei aeguks, mistõttu ei saaks keegi karistusest hoiduda.

Uus seadus on kavandatud jõustuma 1. aprillil järgmisel aastal.

Avafoto: Unsplash

123...57Page 2 of 57