Rootsi: Jõugujuhi tulistamine Fagersjös suurendas pingeid Lõuna-Stockholmis

By
NordenBladet.ee
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Laupäeval, 7. märtsil 2026 sai Rootsi politsei kell 17.22 teate valjudest paukudest Fagersjö piirkonnas Lõuna-Stockholmis. Sündmuskohalt leiti kuulihaavaga mees, kes toimetati kiirabiga haiglasse. Pühapäeva hommikuks hindas politsei tema seisundi endiselt raskeks. Juhtumit uuritakse mõrvakatsena ning seni ei ole kedagi vahistatud. Politsei teatel ei ole juhtunust praegu otsest ohtu avalikkusele.

Aftonbladeti andmetel on kannatanu umbes 25-aastane mees, keda peetakse üheks Lõuna-Stockholmi kuritegeliku võrgustiku juhtfiguuriks. Sveriges Radio P4 Stockholm rõhutas siiski, et politsei ei kommenteeri avalikult, kes tulistamises kannatada saanud isik on. Praegu keskendutakse sündmuste käigu, võimaliku motiivi ja toimepanija väljaselgitamisele. Politsei jätkab ülekuulamisi, tehnilist uurimist ning valvekaamerate salvestiste läbivaatamist, samal ajal on piirkonnas rakendatud ka turvatunnet suurendavaid meetmeid.

Fagersjö, kus tulistamine aset leidis, on Stockholmi lõunaosas asuv linnaosa, mis kuulub Farsta halduspiirkonda. Seetõttu viidatakse Rootsi meedias sageli just Fagersjö–Farsta piirkonnale kui samale laiemale geograafilisele alale. Tegemist on eeskätt elamupiirkonnaga Stockholmi lõunaosas.

Juhtumi laiem taust viitab sellele, et Lõuna-Stockholm on viimastel aastatel olnud relvavägivalla suhtes haavatav. Rootsi kuritegevuse ennetamise nõukogu Brå märkis 2024. aastal, et erinevalt Malmöst ja Göteborgist ei olnud Stockholmis tulirelvavägivald varasemate aastatega võrreldes taandunud, vaid oli 2020. aastatel püsinud kõrgel tasemel. Farsta piirkond on varemgi sattunud raskete vägivallajuhtumite keskmesse: 2023. aasta juunis toimunud tulistamises Farsta keskuse juures hukkus kaks inimest ja neli sai vigastada, ning 2024. aasta märtsis sai Fagersjös korterelamu plahvatuses viis inimest kergemaid vigastusi.

Täiendava taustainfona on oluline märkida, et Sveriges Radio P3 Krim kirjeldas 2024. aasta oktoobris politsei teooriat, mille järgi seostati mitut Stockholmi tulistamist konfliktiga kahe Farsta piirkonnast pärit kuritegeliku rühmituse vahel: Farsta-Fagersjö võrgustiku ja niinimetatud Peppari võrgustiku vahel. Toona kirjeldati konflikti kui varasemast ühest grupist välja kasvanud vägivaldset sisemist lõhet. Ametivõimud ei ole praegust Fagersjö tulistamist ametlikult sama konfliktiga sidunud, kuid politsei kartus võimalike kättemaksurünnakute ees viitab, et juhtumit peetakse kõrgendatud riskiga sündmuseks.

Rootsi: Boliden peatab Lapimaa vase- ja niklikaevanduse laiendustööd

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Rootsi kaevanduskontsern Boliden lükkas edasi plaanitud miljardi euro suuruse investeeringu Põhja-Soomes asuvasse Kevitsa kaevandusse. Otsuse peamiseks põhjuseks on Soome valitsuse samm tõsta metallimaagi kaevandamismaksu enam kui neli korda.

Soome valitsuse hiljutine otsus tõsta metallimaakide kaevandamismaks seniselt 0,6 protsendilt 2,5 protsendini on seadnud kahtluse alla mastaapsed investeeringud riigi kaevandussektorisse. Maksustamise aluseks on metalli maksustatav väärtus, mis tuletatakse rahvusvahelistest turuhindadest.

Mõju tööhõivele ja tegevusmahule

Bolideni tütarettevõte Boliden Kevitsa teatas, et on alustanud muudatusläbirääkimisi, mis puudutavad Lapimaal Sodankyläst põhja pool asuvat karjääri. Need läbirääkimised võivad mõjutada kuni 285 töötajat. Ettevõte selgitas, et ettevalmistused võimalikeks muudatusteks põhitegevuses on otsene tagajärg riikliku maksukoormuse järsule kasvule.

Kevitsa kaevandus on üks Euroopa suurimaid vase- ja niklitootjaid, omades kriitilist rolli piirkonna varustuskindluses. Bolideni juhtkond väljendas sügavat muret valitsuse poliitika osas, märkides, et kapitalimahukas mäetööstus vajab stabiilseid ja konkurentsivõimelisi pikaajalisi tingimusi.

Miljardiline investeering ootel

Maksutõusu tõttu on Boliden otsustanud peatada ettevalmistused ühe miljardi euro suuruseks investeeringuks, mille eesmärk oli pikendada Kevitsa kaevanduse eluiga ja tegevust pärast 2034. aastat. Ettevõtte hinnangul avaldab projektide külmutamine negatiivset mõju ka piirkonna alltöövõtjatele.

Boliden Kevitsa peadirektor Tom Söderman märkis, et Soome valitud suund loob kaevandustööstusele märkimisväärseid väljakutseid ajal, mil Euroopa peaks hoopis soodustama strateegiliste metallide omamaist tootmist.

Majanduslik taust:

Boliden AB on avalikult noteeritud ettevõte, mille aktsiate esmane ja peamine kauplemiskoht on Nasdaq Stockholmi börs, kus see kuulub suurima turuväärtusega ettevõtete ehk Large Cap segmenti. Aktsia kaupleb sümboli BOL all ning on oluline osa OMX Stockholm 30 indeksist, mis koondab Rootsi börsi kolmekümmet kõige likviidsemat ja mõjukamat aktsiat. Kuigi ettevõte oli varem noteeritud ka Toronto börsil, on ta nüüdseks oma kauplemistegevuse koondanud Stockholmi, pakkudes investoritele läbipaistvat ülevaadet oma finantstulemustest ja tegevusmahust läbi Rootsi regulatiivse raamistiku.

  • Bolideni kasum (2025): 9,4 miljardit Rootsi krooni (u 879 miljonit eurot).

  • Puhaskasumi marginaal: ligikaudu 10%.

  • Maksutõus: 0,6% pealt 2,5% peale (neljakordne kasv).

Rootsi: Eskilstuna veretöö – Restoranis hukkus 25-aastane mees

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Rootsi politsei on käivitanud mõrvauurimise Eskilstunas Nyforsi linnaosas, kus esmaspäeva õhtul rünnati siseruumides 25-aastast meest, kes hiljem haiglas suri.

Juhtunu asjaolud

Esmaspäeval, 23. veebruaril kella 17.00 paiku sai politsei väljakutse Eskilstuna Nyforsi piirkonda Tunavalleni staadioni lähedusse. Sündmuskohal tuvastati raskete vigastustega 25-aastane mees. Ohvrile anti kohapeal esmaabi ja ta toimetati kiiresti haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa.

Politsei kinnitusel toimus rünnak restoranis ning sündmuskoht on uurimistoiminguteks suletud. Praeguse seisuga ei ole kedagi kahtlustatavana kinni peetud, kuid politsei on kinnitanud, et vahetut ohtu üldsusele ei ole.

Politsei tegevused sündmuskohal:

Piirkonna eraldamine: Sündmuskoht on ümber piiratud tehniliseks uurimiseks ja asitõendite kogumiseks.

Tunnistajate küsitlus: Korrakaitsjad otsivad pealtnägijaid ja kontrollivad piirkonna valvekaamerate salvestisi.

Vihjete kogumine: Politsei palub kõigil, kes viibisid kella 17 paiku Nyforsi piirkonnas ja märkasid midagi kahtlast, helistada numbril 114 14.

Rootsi kuritegevuse dünaamika: Kas olukord on halvenemas?

Kuigi Eskilstuna juhtum tekitab ühiskonnas taas ärevust, näitavad Rootsi Kuriteoennetuse Nõukogu (Brå) ja politseiameti värskemad statistilised andmed vastandlikke suundi.

Positiivsed trendid statistikas

Vastupidiselt levinud arvamusele on mitmed vägivallanäitajad viimastel aastatel liikunud langustrendis:

Surmaga lõppenud vägivald: 2024. aastal registreeriti Rootsis 92 hukkunuga vägivallajuhtumit, mis on märgatav langus võrreldes 2023. aastaga (121 juhtumit).

Relvastatud rünnakud: Reutersi ja Rootsi politsei koondandmete kohaselt on tulistamiste arv 2025. aastaks langenud enam kui poole võrra võrreldes 2022. aasta haripunktiga.

Varavastased kuriteod: Röövimiste arv vähenes 2024. aastal ligi 26%.

Püsivad väljakutsed

Hoolimata üldisest langusest püsib jõuguvägivallaga seotud riskitase kõrge. Kuigi tulistamiste koguarv on vähenenud, on rünnakute “efektiivsus” ehk hukkunute osakaal ühe tulistamise kohta püsinud murettekitavalt stabiilsena. 2025. ja 2026. aasta alguse fookus on Rootsis nihkunud füüsilistelt tänavakuritegudelt üha enam keerukate pettuste ja küberkuritegevuse poole, mis on hetkel üks kiiremini kasvavaid valdkondi.

TOIMETUSE MÄRKUS: ESKILSTUNA MÕRVA MOTIIVID ON SELGITAMISEL. POLITSEI UURIB, KAS TEGU OLI ISOLEERITUD INTSIDENDIGA VÕI ON SEE SEOTUD PIIRKONDLIKE KONFLIKTIDEGA.

Riigikaitse kui kodanikukohus: Kuidas ja miks muutsid Norra ja Rootsi ajateenistuse naistele kohustuslikuks + Eesti Naiskodukaitse

By
Helena-Reet Aari
-
ajateenistus norras ja rootsis

NordenBladet – Traditsiooniline arusaam ajateenistusest kui “meeste koolist” on Skandinaavias suuresti minevik. Norra ja Rootsi on ühed vähesed riigid maailmas (kõrvuti Iisraeliga), kes on kehtestanud sooneutraalse ajateenistuse. See tähendab, et riigikaitses osalemine ei ole enam soopõhine kohustus, vaid kodanikupõhine vastutus, mis laieneb võrdselt nii meestele kui naistele.

See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse projekt, vaid strateegiline sõjaline otsus. Alljärgnevalt analüüsime, kuidas süsteem toimib, mis viis selliste otsusteni ja millised on tulemused.

1. Norra: NATO esimene teerajaja

Norra tegi ajalugu, olles esimene NATO riik ja esimene Euroopa riik, kes kehtestas rahuajal naistele kohustusliku ajateenistuse.

  • Ajalugu ja seadusandlus: Norra parlament (Stortinget) võttis vastava otsuse vastu 2013. aastal suure häälteenamusega. Seadus jõustus täielikult 2015. aastal (hõlmates 1997. aastal ja hiljem sündinud naisi). Enne seda oli naistel võimalik teenida vabatahtlikult (alates 1976. aastast).

  • Põhjendus: Norra lähenemine oli unikaalne. Nad ei põhjendanud seda vajadusega suurendada sõdurite arvu, vaid vajadusega tõsta sõdurite kvaliteeti. Kaitseväe loogika oli lihtne: kui värvata ainult mehi, välistatakse automaatselt 50% potentsiaalsest andekusest. Laiendades kohustust naistele, kahekordistus talentide bassein, millest valida parimaid.

  • Tänane reaalsus: Norras on ajateenistus muutunud väga prestiižseks. Kuna kutsutute hulk on suurem kui reaalselt teenistusse võetavate arv, on tegemist konkurentsitiheda valikuga. Praegu moodustavad naised Norra ajateenijatest ligikaudu 30–35%.

2. Rootsi: Julgeolekuolukorra dikteeritud naasmine

Rootsi teekond oli heitlikum, kuid jõudis sama tulemuseni pragmaatilistel põhjustel.

  • Ajateenistuse peatamine ja taastamine: Pärast külma sõja lõppu uskus Rootsi püsivasse rahusse ja otsustas 2010. aastal ajateenistuse asendada palgaarmeega. See reform aga ebaõnnestus, sest vabatahtlikke ei leitud piisavalt. Murdepunktiks sai 2014. aasta, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis järsult ohuhinnangut ka Läänemere piirkonnas. Rootsi mõistis, et muutunud ja ohtlikumas julgeolekuolukorras ei suuda väikesearvuline palgaarmee riiki enam kaitsta, mistõttu tuli ajateenistus taastada.

  • 2017. aasta otsus: Rootsi valitsus otsustas 2017. aastal taastada ajateenistuse, kuid uuel kujul – sooneutraalsena. See jõustus 2018. aastal.

  • Filosoofia: Rootsi mudel lähtub totaalkaitse (Totalförsvaret) printsiibist. Kaasaegne sõda ei vaja ainult füüsilist jõudu, vaid ka tehnilist taiplikkust, analüüsivõimet ja logistilist planeerimist – omadusi, mis ei sõltu soost.

3. Kuidas süsteem tegelikult töötab? (“Valikuline kohustus”)

Paljudel on eksiarvamus, et “kohustuslik” tähendab massilist mobiliseerimist, kus iga 18-aastane tüdruk ja poiss viiakse vägisi kasarmusse. Nii Norras kui Rootsis toimib nn valikuline ajateenistus.

  1. Kutse ja ankeet: Kõik kodanikud (mehed ja naised), kes saavad teatud aastal 18-aastaseks, saavad kutse ja peavad täitma põhjaliku veebiankeedi oma tervise, motivatsiooni ja oskuste kohta.

  2. Sõelumine: Kaitsevägi valib ankeetide põhjal välja kandidaadid, kes kutsutakse füüsilistele ja psühholoogilistele katsetele (Mönstring).

  3. Teenistusse määramine: Sõelast pääsevad läbi vaid parimad ja motiveeritumad.

    • Näide: Kui aastakäigus on 60 000 noort, siis reaalsesse teenistusse võetakse neist võib-olla vaid 5 000 – 10 000.

  4. Tagajärg: Kuna teenistusse pääseb väike protsent, nähakse ajateenistuse läbimist CV-s tugeva kvaliteedimärgina, mis näitab distsipliini ja võimekust. Naised, kes teenistusse lähevad, teevad seda sageli kõrge motivatsiooniga.

4. Elu kasarmus: Segatoad ja ühine varustus

Üks suuremaid müüte oli hirm, et naiste lisandumine tekitab distsipliiniprobleeme või seksuaalset ahistamist. Uuringud (nt Norra Kaitseuuringute Instituut) on näidanud vastupidist – nn segatubade (unisex-kasarmud) efekt.

  • Degenderiseerimine: Kui mehed ja naised elavad ja töötavad koos samas rühmas (ja magavad samades tubades), kaob kiiresti seksuaalne pinge. Nad muutuvad üksteise jaoks eelkõige relvavendadeks ja meeskonnakaaslasteks. “Müstika” kaob, asendudes professionaalse kamraadlusega.

  • Varustus: Mõlemad riigid on investeerinud palju varustuse kohandamisse (nt kehakujuga sobivad kuulivestid ja seljakotid), tunnistades bioloogilisi erinevusi, kuid mitte tehes järeleandmisi füüsilistes nõuetes lahinguolukorras.

5. Miks see mudel on edukas?

Eksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks sooneutraalne ajateenistus Skandinaavias toimib:

  1. Operatiivne tõhusus: Segameeskonnad lahendavad keerulisi ülesandeid paremini. Nad on vähem altid grupimõtlemisele ja agressiivsele riskikäitumisele kui puhtalt meessoost üksused.

  2. Ühiskondlik sidusus: Ajateenistus on ühiskonna läbilõige. Kui seal teenivad nii mehed kui naised, peegeldab armee paremini ühiskonda, mida ta kaitseb. See suurendab rahva kaitsetahet.

  3. Võrdõiguslikkus kui kohustus: Skandinaavia feminism on liikunud õigustelt kohustustele. Kui naised tahavad võrdset ligipääsu tippjuhtimisse ja võrdset palka, peavad nad jagama ka riigikaitse rasket koormat.

Norra ja Rootsi on tõestanud, et sooneutraalne ajateenistus ei ole “sotsiaalteaduste eksperiment”, vaid efektiivne viis riigikaitse tugevdamiseks. See süsteem ei sunni püssi alla iga naist, vaid võimaldab riigil valida oma kaitsjateks parimad ja motiveeritumad kodanikud, sõltumata sellest, mis on kirjas nende passis soo lahtris.

Olukord Eestis: Vabatahtlikkuse ja traditsiooni hübriid

Erinevalt Norrast ja Rootsist kehtib Eestis endiselt traditsioonilisem lähenemine: ajateenistus on kohustuslik vaid meestele, kuid naistele on see avatud vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et riik ei kohusta naisi püssi kandma, kuid tervitab ja soosib neid, kes seda ise soovivad. Huvitav eripära Eesti süsteemis on “90 päeva reegel”: naistel on võimalus esimese kolme kuu jooksul teenistusest loobuda, kui see neile ei sobi. Pärast seda perioodi muutuvad nad aga meestega juriidiliselt võrdseks – nad arvatakse reservi ja neid võidakse mobilisatsiooni korral lahingusse kutsuda täpselt samadel alustel. Viimastel aastatel on huvi hüppeliselt kasvanud ning igal aastal läbib ajateenistuse üha rohkem naisi, kellest paljud jätkavad karjääri tegevväelastena.

Siiski on Eestil varuks oma “salaarelv”, mis Põhjamaade mudelist eristub – Naiskodukaitse. Kui Skandinaavias integreeritakse naised otse kaitseväe regulaarstruktuuri, siis Eestis on tohutu roll vabatahtlikul organisatsioonil, kuhu kuulub ligi 4000 naist. Naiskodukaitse ei dubleeri sõdurioskusi, vaid keskendub laiapõhjalisele riigikaitsele: evakuatsioonirühmade juhtimisele, välitoitlustamisele, meditsiinile ja tagalatoetusele. See on Eesti unikaalne vastus sooneutraalsele kaitsele – Eesti ei sunni kõiki naisi kaevikusse, vaid pakub paindlikku ja massilist võimalust panustada riigikaitsesse tsiviilelu kõrvalt, olles kriisiolukorras sama kriitilise tähtsusega kui eesliinil võitlejad.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Latte-pappa fenomen: Kuidas Põhjamaad muutsid isaduse loomulikuks eluosaks

By
NordenBladet.ee
-
latte-pappa

NordenBladet – Latte-pappa ehk sotsiaalne eksperiment, mis muutis Põhjamaade peremudelit jäädavalt. See on lugu sellekst, kuidas pilkenimi muutus sotsiaalseks standardiks. Kes on latte-pappa ja miks maailm teda kadestab?

Kui jalutada tööpäeva hommikul Stockholmi trendikas Södermalmi linnaosas või Oslo Grünerløkkas, avaneb pilt, mis enamikus maailma paikades on haruldane: kohvikud on täis noori mehi, kes lükkavad kalleid lapsevankreid, joovad caffè latte’t ja arutavad omavahel mähkmete või unerežiimide üle. Need ei ole töötud ega puhkepäeva nautijad. Need on latte-pappad – sümbol Skandinaavia edukast perepoliitikast ja radikaalsest kultuurilisest nihkest.

See, mis algas pilkava terminina, on tänaseks muutunud tavaliseks sotsiaalseks normiks, mis defineerib ümber kaasaegse isaduse. Isa lapsevankriga ei ole midagi haruldasemat kui ema lapsevankriga.

1. Fenomeni sünd ja tähendus

Termin “latte-pappa” tekkis Rootsis 2000. aastate alguses. Algselt kasutati seda kergelt iroonilises võtmes, kirjeldamaks meediatöötajaid ja hipster-isasid, kes veetsid oma pikki vanemapuhkuseid kallites kohvikutes aega surnuks lüües.

Tänaseks on termin kaotanud oma pilkava varjundi. Sellest on saanud Põhjamaade heaoluühiskonna norm, mis tähistab isa, kes on lapsekasvatamisse kaasatud võrdselt emaga juba imiku east alates. See ei ole enam “lapsehoidmine” (mis eeldab, et põhitöö teeb keegi teine), vaid täisväärtuslik vanemlus – sooline võrdõiguslikkus.

2. Poliitiline arhitektuur: “Kasuta või kaota”

Latte-pappa ei tekkinud tühjale kohale. See on otsene tulemus aastakümneid kestnud sotsiaaltehnoloogiast ja poliitilistest otsustest, mille eesmärk oli murda traditsioonilisi soorolle.

Ajaloolised verstapostid:

  • Rootsi, 1974: Esimene riik maailmas, mis asendas “emapuhkuse” sooneutraalse “vanemapuhkusega”.

  • Norra, 1993: Võeti kasutusele “Isade kvoot” (Fedrekvote). See oli revolutsiooniline põhimõte: teatud osa vanemapuhkusest on broneeritud eksklusiivselt isale. Kui isa seda välja ei võta, läheb see aeg (ja raha) pere jaoks kaotsi. Ema ei saa seda aega endale võtta.

  • Rootsi, 1995: Järgnes oma “isakuuga”, mida hiljem pikendati.

Praegune seis (2024+):

Tänapäeval on süsteemid disainitud nii, et need sunnivad mehi koju jääma, kui nad ei taha peret majanduslikult kahjustada.

  • Rootsi: Vanematele on ette nähtud 480 päeva tasustatud puhkust. Sellest 90 päeva on n-ö “isade kvoot”.

  • Island: Süsteem on veelgi radikaalsem – 4 kuud emale, 4 kuud isale ja 4 kuud jagamiseks.

  • Soome: 2022. aasta reformiga said mõlemad vanemad võrdse arvu, 160 tasustatud puhkusepäeva.

3. Statistika: Numbrid, mis purustavad müüte

Kas see poliitika tegelikult töötab või on see vaid väike eliidi lõbu? Statistika näitab selget massilist omaksvõttu.

  • Osalusmäär: Rootsis ja Norras kasutab ligikaudu 90% isadest oma õigust vanemapuhkusele. See ei ole enam valik, vaid sotsiaalne ootus.

  • Päevade jaotus: Rootsi sotsiaalkindlustusameti (Försäkringskassan) andmetel võtavad isad välja ligikaudu 30% kõigist makstud vanemapuhkuse päevadest. Kuigi see pole veel 50/50, on see maailma mastaabis ülikõrge (võrdluseks: paljudes riikides on see näitaja alla 5%).

  • Mõju lahutustele: Uuringud on näidanud, et paarid, kus isa võtab aktiivselt vanemapuhkust, lahutavad väiksema tõenäosusega, kuna kodune koormus on võrdsemalt jaotatud.

4. Kultuuriline nihe ja sotsiaalne surve

Kõige huvitavam aspekt latte-pappa fenomeni juures on see, kuidas seadused muutsid kultuuri.

  • Tööandja vaade: Skandinaavias on tekkinud olukord, kus tööandja vaatab viltu pigem sellele mehele, kes ei lähe vanemapuhkusele. See tekitab küsimusi: “Kas ta ei hooli oma perest?”, “Kas ta on vanamoodne?”, “Kas tal on kodus probleeme?”.

  • Karjääri planeerimine: Kuna nii noored mehed kui ka naised “kaovad” tööturult lapse saades mõneks kuuks, on vähenenud noorte naiste diskrimineerimine värbamisel. Risk, et töötaja jääb lapsega koju, on nüüd sooneutraalsem.

  • Maskuliinsus: Põhjamaades ei vähenda lapsevankri lükkamine mehe staatust. Vastupidi, see signaliseerib kompetentsust, emotsionaalset intelligentsust ja modernsust. See on staatuse sümbol.

kes on latte-pappa skandinaavias ja põhjamaades Latte-pappa fenomen on enamat kui vaid trendikas termin – see on Skandinaavia linnapildi uus üsna loomulik osa. See tähistab isasid, kes on vahetanud kontorilaua lapsevankri ja kohvikumelu vastu, sümboliseerides ühiskonda, kus hooliv isadus on auasi ja lastekasvatamine kahe vanema ühine teekond. Ometi peidab mõiste tänini endas natuke ka peent irooniat, vihjates, et avalik jalutuskäik käruga ei taga alati koduste kohustuste võrdset jagunemist suletud uste taga. (NordenBladet)

5. Miks just “Latte”? Sotsialiseerumise vajadus

Miks me näeme neid isasid just kohvikutes? Vastus on lihtne ja inimlik. Aastakümneid oli väikelastega kodus olemine naiste pärusmaa, mis tekitas naistele suunatud tugigrupid, beebikoolid ja sotsiaalsed võrgustikud.

Kui mehed hakkasid massiliselt koju jääma, avastasid nad end sotsiaalses isolatsioonis. Nad ei sobinud alati “emmede gruppidesse”. Kohvikud muutusid neutraalseks pinnaks, kus kohtuda teiste isadega, jagada kogemusi ja säilitada side täiskasvanute maailmaga. Kohvikukultuur on seega otsene vastus isade vajadusele sotsiaalse võrgustiku järele lapsepuhkuse ajal.

Kokkuvõte: Eeskuju maailmale?

Latte-pappa ei ole pelgalt nunnu pilt Instagramis. See on tõestusmaterjal, et riiklik poliitika suudab muuta sügavaid soolisi stereotüüpe. Skandinaavia kogemus näitab, et kui luua süsteem, kus isadus on majanduslikult toetatud ja sotsiaalselt normeeritud, võtavad mehed selle rolli rõõmuga vastu.

Tulemuseks on ühiskond, kus lapsed saavad lähedasema suhte isaga, naised saavad kiiremini naasta tööturule ja mehed kogevad lapsekasvatamise rõõme (ja raskusi) vahetult, mitte kõrvaltvaatajana.

Avafoto: NordenBladet

123...63Page 2 of 63