NordenBladet — Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.
Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.
Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.
Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.
Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.
NordenBladet – Smygehukis, Rootsi kõige lõunapoolsemas punktis, on juba kuus aastat pĂĽsinud maailma ainulaadne ehitis – ussimĂĽĂĽr, mis hoiab rästikud (Rootsi ainus mĂĽrgimadu) eemal populaarsetest jalutus- ja rannaaladest. MĂĽĂĽr valmis Trelleborgi omavalitsuse tellimusel tänu bioloog Thomas Madseni ideele.
Kuidas müür töötab?
Pikkus: 190 meetrit
Materjal: roostevärvi metallplaat
Kõrgus: 30 cm
Eritunnus: Müüri ülaosa on kaldu väljapoole, mis takistab rästikutel ronimist – nad ei suuda kaldu olevat serva ületada. Foto on illustreeriv: Müüri ülaosa kaldenurk muudab rästikutele füüsiliselt võimatuks sellest üle ronida, suunates nad tagasi oma looduslikule elualale. (NordenBladet)
Müür kulgeb alates merest läbi rannaniitude kuni maantee nr 9 ääreni. See füüsiline tõke on kavandatud nii, et roomajad ei pääseks populaarsetele aladele, kus liiguvad inimesed ja eriti lapsed. Samas ei kahjusta see müür loomi ega nende elukeskkonda – see lihtsalt suunab nad ümber.
Projekti maksumus oli umbes 400 000 Rootsi krooni.Bioloog Thomas Madsen, kes on rästikupopulatsiooni uurinud alates 1980. aastatest, jälgib müüri mõju rästikutele ja nende käitumisele. ​
Kevadine madude ärkamine
Kevadel, kui rästikud talveunest ärkavad, liiguvad nad oma harjumuspärastesse piirkondadesse. Kui mõni madu on juhtumisi talvitunud „valel pool“ müüri, siis viivad spetsialistid nad ettevaatlikult tagasi looduskaitsealale, kus neil on ohutu olla ja kus nad ei häiri inimesi.
Teadusuuringud ja loodushoid
Smygehuki rästikud on muutunud ka oluliseks osaks teadusuuringutest, aidates paremini mõista nende käitumist, liikumismustreid ja kohanemist linnalähedaste elupaikadega.
Miks see mĂĽĂĽr on ainulaadne?
See on maailmas ainulaadne pĂĽsiv ehitis, mis on spetsiaalselt loodud roomajate ohutuks suunamiseks.
Tavaliselt kasutatakse madude eemal hoidmiseks ajutisi plastbarjääre, näiteks ehitusplatsidel või loodusteaduslikes projektides.
Smygehukis on aga loodud kestlik ja visuaalselt maastikku sulanduv lahendus, mis on saanud rahvusvahelist tähelepanu.
NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ăśhendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.
Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.
Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?
Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas. ​
Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab ​BullionStar Singapore.
Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.
Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis. ​
Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis. ​
Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab ​Newsweek.
​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. ​Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile.See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.
Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.
Läti: umbes 6,6 tonni kulda.
Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.
Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.
Kus täpselt kulda hoitakse?
Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab ​hirschsecure.com.
Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?
Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral. ​
Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid. ​
Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest. ​
Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?
Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:​
Saksamaa:
aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.
​
Holland:
aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist. Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.​
NordenBladet – Rootsi ajaleht Aftonbladet koostas statistika Rootsi algkoolide kohta. Taasulisest artiklist on võimalik näha, kuidas teie lapse koolil läheb näiteks keskmiste hinnete, riiklike testide tulemuste ja õpetajakoolituse osas.
LOETELU:
Otsige 3241 kooli hulgast kogu Rootsis:
Keskmine punktisumma
Kvalifitseeritud õpetajate osakaal
Riigieksamite tulemused
Õpilaste klasside areng – aasta-aastalt
NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ăśhendriikides tuli Rootsi ametiĂĽhingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.
Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.
„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.
Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.
Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.
Volvo – Rootsi autotööstuse lipulaev
Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.
Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.
Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.
Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.
Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.
Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com
Börsile minek – tähtsamad faktid:
Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.
Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).
Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.
Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B
Kuidas on Volvo aktsial läinud?
Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:
2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.
2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:
tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),
toorainehindade tõus,
inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,
konkurents elektriautode turul.
2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.
2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.
Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.
Foto on illustreeriv: 
