NordenBladet — Rootsi kaitsejõudude staabiülem Michael Claesson peab võimalikuks, et Venemaa saadab järgmisena Kaliningradist migrante Rootsi.
Venemaa võiks tuua inimesi Kaliningradi ja saata nad paadiga Läänemerele, kommenteeris Claesson Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT teatel.

Soome Välispoliitika instituudi Venemaa uurija Jussi Lassila peab Claessoni esitatud stsenaariumit ebatõenäoliseks „õudusstsenaariumiks”, vahendab Yle.

Tema sõnul eeldaks see Venemaalt täiesti uutmoodi tegevust, mida pole nähtud isegi idapiiril.

Venemaa peaks sisuliselt inimesi Kaliningradi lennutama. Märkamatult oleks selda väga raske teha. Venemaa paljastaks kohe, kui halastamatult ta inimesi relvana kasutab, ütleb Lassila.

Venemaa on seni eitanud Soome valitsuse väiteid, mille järgi oli Venemaa tegevus Soome piiril novembris organiseeritud.

Venemaa väidab, et tema piirivalvurid pole lubanud dokumentideta inimesi piiritsooni siseneda.

Lassila peab Venemaa väidet silmakirjalikuks, sest näiteks venelasi ei lasta piiritsooni ilma mõjuva põhjuseta.

Küll aga toob ekspert välja, et Venemaa piirivalvurid tegutsevad Soome piiril väga diskreetselt, kui lühikese aja jooksul jõudsid piiritsooni sajad piiriületajad.
Kaliningradis ei oleks selline peen operatsioon piirkonna geograafilise asukoha tõttu edukas.

Potentsiaalsete piiriületajate vedamine Kaliningradist Rootsi oleks Lassila arvates eriline, sest Kaliningradist on lihtne minna EL-i riikidesse Poolasse ja Leetu.

Lisaks peaks Venemaa organiseerima Läänemerele smugeldajaid ja paate, et Kaliningradist inimesi Rootsi toimetada.

Kui Venemaa hübriidoperatsiooni eesmärk on survestada EL-i riike, võidakse samahästi saata migrante Balti riikide piiridele või Norrasse.

Kaliningrad on Venemaale sõjaliselt oluline, seda enam, et NATO on sel sügisel oma kohalolekut Läänemerel suurendanud. Kaliningradi ligi 150 km pikkune rannik on peaaegu täielikult Vene sõjaväe kasutuses.

Miks siis Rootsi usub, et Venemaa kasutab Kaliningradi oma hübriidoperatsioonis?
Lassila hinnangul võib Rootsi karta oma lõppjärgus oleva NATO liikmelisuse pärast. Sõjaväelise alliansi reeglite järgi ei saa sõjas olev riik NATO-ga liituda.

Rootsis kardetakse võib-olla, et Venemaa võib tekitada julgeolekupoliitikas häireseisundi. Vähemalt oleks see Venemaa huvides, nendib Lassila.

Rootsi NATO liikmeks saamise ajakava on endiselt ebaselge.

Rootsi välisminister Tobias Billström ütles kolmapäeval, et Türgi eeldab, et Rootsi saab NATO liikmeks kahe nädala jooksul.

Kui Venemaa üritaks mõjutada Rootsi NATO protsessi, valiks ta ilmselt lihtsamad vahendid kui inimeste lennutamine Kaliningradi.

Lassila sõnul võib selline „lihtne vahend” olla Läänemerel provokatsiooni tekitamine.
Novembri alguses avaldas Rootsi kaitseministeerium raporti, milles loetles tõenäolised julgeolekuohud.

Aruandes mainitakse turvaohtudena küberrünnakuid, mõjutamiskampaaniaid ja veealuse infrastruktuuri saboteerimist.

Kaitseministeeriumi dokumendis on kirjas, et Rootsi NATO-ga liitumisel väheneb Rootsi-vastase sõjalise rünnaku oht, kuid sõjalise liiduga liitumine suurendab hübriidoperatsioonide riski Rootsis.

Rootsi relvajõud on valmistunud hübriidoperatsiooniks Läänemerel, ütles Claesson neljapäeval SVT teatel.

Lassila hinnangul on Rootsi relvajõud ilmselt teadlikud pikaajalise kaitsevõime nõrgenemise tagajärgedest riigi armeele.

Rootsi kaotas üldise ajateenistuse 2010. aastal, kuid taastas selle osaliselt seitse aastat hiljem. Alates 2017. aastast on Rootsis kasutusel valikajateenistus. 2022. aastal teatas toonane peaminister Magdalena Andersson, et Rootsi hakkab oma armeed tugevdama.
Kui Venemaa praegu ründaks, ei peaks Rootsi vastu üle nädala, märkis Andersson.

Kaitseväe esindaja sõnavõttudest võib tõlgendada, et kaitsevägi soovib õudusstsenaariumi abil tuletada meelde relvajõududele eraldatud ressursside olulisust, märgib Lassila. Ta peab tõenäoliseks, et Claessoni avalduse aeg oli kalkuleeritud. Claesson tõi Kaliningradi ohu välja pärast seda, kui Soome teatas oma piiride sulgemisest.

NordenBladet — Esmaspäevaõhtune rünnak Rootsi jalgpallifännide vastu Brüsselis ei ole üksikjuhtum, hindab Soome džihadismiuurija Juha Saarinen.
See on seotud laiemate arengutega Euroopas, millest üks on erinevate džihadistlike tegevuskeskkondade areng ja kasv Euroopas eelmisel kümnendil, ütleb ta.

Teine on Koraani rüvetamisest põhjustatud džihaadiliikumise teravik, märgib Saarinen.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson nimetas Brüsselis toimunud tulistamist „terroriaktiks Rootsi vastu”. Rünnakus hukkus kaks Rootsi jalgpallifänni ja kolmas sai haavata, vahendab Iltalehti.

Rootsil ja laiemalt Euroopal võib olla suurem probleem. Saarineni sõnul võib see areng jätkuda vähemalt järgmise aasta pooleni. Rünnak rootslaste vastu võib innustada teisi samalaadseteks tegudeks, nagu Euroopas on tavaliselt olnud.

Rahvusvahelises meedias on Brüsseli rünnaku toimepanijat kirjeldatud kui äärmusorganisatsiooni ISIS toetajat. See on aga Saarineni sõnul liiga leebe väljend, kui 40-aastane kahtlusalune rootslasi tahtlikult tulistas.

Ma ei tunneta, et see oleks enam nii-öelda toetamine. Siin on toimunud areng toetustegevuselt aktiivsele ja eriti vägivaldsele tegevusele ISISe nimel, ütleb ta.
Võime rääkida terroristist, kes on otsinud inspiratsiooni ISISe ideoloogiast ja otsustanud selle rühmituse nimel terrorirünnaku läbi viia.

Teisipäeva õhtul väitis ISIS end olevat rünnaku taga, kuid kindlust selles pole. Organisatsioon on varem võtnud vastutuse tegude eest, millega tal ei ole olnud tõendatavat seost.

Saarinen märgib, et Rootsi võimud on teadaolevalt hoidnud ära terrorirünnakute plaanid ning ka mujal Euroopas on võimudel õnnestunud sarnased plaanid peatada.

„Brüsseli juhtum on esimene realiseerunud terrorirünnak, mis on seotud Rootsi sündmustega,” ütleb Saarinen.

Rootsi kaitsepolitsei Säpo hindas juba juulis, et riigi julgeoleku olukord on halvenenud. Augustis teatas Säpo, et Rootsi tõstis terrorismiohu taset ning Säpo juht Charlotte von Essen tunnistas, et see olukord „kestab kaua”.

Saarineni sõnul on ohuhinnangu tõusu taga relvastatud rühmituste teravim reaktsioon sel aastal Rootsis nähtud Koraani rüvetamise seeriale.

„See on muu hulgas kajastunud viisis, kuidas al-Qaeda, ISIS ja nende erinevad kohalikud harud on Rootsile praktiliselt sõja kuulutanud ja kutsunud oma toetajaid nende tajutavate islami solvangute eest kätte maksma,” ütleb ta.

Saarinen näeb Rootsi praegust olukorda seotuna pikemaajaliste arengutega. Mõju on avaldanud muu hulgas džihaadivälja kasv ja Rootsile suunatud desinformatsioonikampaania.

Pärast ISIS-e tõusu on Rootsis mitmekordistunud inimeste arv, kes on seotud džihadismiga. Lisaks on Rootsis Säpo hinnangul vähemalt kakssada varem Süürias ja Iraagis käinud inimest, kes on liitunud ISIS-ega ja saanud mingisuguse lahinguväljaõppe.

Seega on probleem suur. Olukorda on raskendanud Rootsile suunatud desinformatsioonikampaania, kus näiteks väidetakse, et Rootsi sotsiaalvõimud röövivad riigis elavate moslemiperede lapsi.

Räägime tegevustest, mis on olnud üsna organiseeritud, kuid sellegipoolest hästi võrgustunud. Pole olemas ühtset keskset üksust. Seda on jätkunud nii vähemalt paar aastat, ütleb Saarinen.

Saarineni sõnul on desinformatsioonikampaania käimas erinevates digitaalsetes tegevuskeskkondades ja eriti sotsiaalmeedias, näiteks rakendustes nagu Telegram ja Tiktok.

Saarinenil on raske kampaania eesmärke hinnata, sest kaasatud on palju erinevaid tegijaid. Tema sõnul saavad selles osaleda ka inimesed, kes usuvad siiralt narratiivi rootslastest, kes röövivad moslemilapsi.

Siis on kindlasti ka tegijaid, kes omalt poolt püüavad õhutada negatiivset suhtumist Rootsi ühiskonda, ütleb ta.

Soome politsei teatas, et aasta alguses kavatseti NATO-ga liitumise vastase protesti raames põletada Helsingis koraani. Pärast politsei sekkumist jäi kavandatud tegu tegemata.

Rootsile suunatud desinformatsioonikampaaniaga sarnaseid tegevusi on olnud ka Soomes, kuid Saarineni sõnul väiksemas mahus.

„Soomes on olnud viiteid sellisele tegevusele, kuid korraldus või sisutootmise maht pole kaugeltki samal tasemel,” ütleb ta.