Esmaspäev, november 3, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi Riksbank: USA võib jätkata Rootsi kulla ladustamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.

Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.

Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?

  • Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas. ​

  • Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab ​BullionStar Singapore.

  • Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.

  • Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis. ​

  • Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis. ​

  • Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab ​Newsweek.

​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. ​Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile. See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.

Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.

  • Läti: umbes 6,6 tonni kulda.

  • Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.

Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.

Kus täpselt kulda hoitakse?

Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab ​hirschsecure.com.

Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?

  1. Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral. ​

  2. Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid. ​

  3. Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest. ​

Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?

Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:​

  • Saksamaa:

    1. aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.

    ​

  • Holland:

    1. aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist.
      Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.​

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Aftonbladet tegi 3241 kooli hõlmava nimekirja. Vaata, kui head on teie valla koolid?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi ajaleht Aftonbladet koostas statistika Rootsi algkoolide kohta. Taasulisest artiklist on võimalik näha, kuidas teie lapse koolil läheb näiteks keskmiste hinnete, riiklike testide tulemuste ja õpetajakoolituse osas.

LOETELU:

Otsige 3241 kooli hulgast kogu Rootsis:
Keskmine punktisumma
Kvalifitseeritud õpetajate osakaal
Riigieksamite tulemused
Õpilaste klasside areng – aasta-aastalt

Artiklit saate lugeda SIIT

Rootsi: Volvo plaanib suuredada tootmist USA-s, ametiühingule tuli uudis ootamatult

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ühendriikides tuli Rootsi ametiühingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.

Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.

„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.

Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.

Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.

Volvo – Rootsi autotööstuse lipulaev

Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.

Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.

Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.

Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.

Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.

Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com

Börsile minek – tähtsamad faktid:

  • Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.

  • Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).

  • Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.

  • Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B

Kuidas on Volvo aktsial läinud?

Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:

  1. 2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.

  2. 2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:

    • tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),

    • toorainehindade tõus,

    • inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,

    • konkurents elektriautode turul.

  3. 2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.

  4. 2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.

Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: ICA kutsub kaupa tagastama – külmutatud krevetid võivad sisaldada vibriobaktereid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – ICA sõnul on oht, et krevetid sisaldavad vibriobaktereid, mis võivad tervisele ohtlikud olla.

Tagasikutsumine kehtib ilma kooreta külmutatud “Ica Vannameiräkor” krevettidele, mille paki suurus on 400 grammi ja mille kõlblikkusaeg on 17.07.2026.

“Võtame juhtumit tõsiselt ja uurime nüüd koos tarnijaga, kuidas see juhtuda võis ja kuidas tagame, et see ei korduks,” ütleb ICA Rootsi kvaliteedijuht Lena Sparring pressiteates.

Vibriobakteritega saastunud toore kala või karploomade söömine võib Rootsi rahvatervise agentuuri andmetel põhjustada mao- ja sooleinfektsioone.

Vibrio-bakter on bakterite perekond, kuhu kuuluvad mitmed liigid, millest osa võivad põhjustada inimestel tõsiseid haigusi. Neid baktereid leidub looduslikult soolases või riimveelises vees, ning need võivad saastada mereande, sealhulgas krevette, austreid, rannakarpe ja muid koorikloomi.

Peamised faktid Vibrio kohta:

  • Levimine: Vibrio bakterid paljunevad eriti hästi soojas vees, mistõttu nende esinemine suureneb suvekuudel ja soojemates piirkondades.

  • Ohtlikud liigid:

    • Vibrio vulnificus – võib põhjustada rasket nahainfektsiooni ja veremürgitust, eriti nõrga immuunsusega inimestel. Seda seostatakse sageli saastunud mereandide söömisega või avatud haava kaudu nakatumisega merevees.

    • Vibrio parahaemolyticus – põhjustab kõhulahtisust, oksendamist ja kõhuvalu pärast toore või alaküpsetatud mereandide, näiteks krevettide söömist.

    • Vibrio cholerae – põhjustab koolerat, kuid see on seotud eelkõige saastunud joogiveega, mitte krevettidega.

Vibrio sümptomid (söömise kaudu nakatumisel):

  • Iiveldus

  • Kõhulahtisus

  • Kõhukrambid

  • Palavik ja külmavärinad

  • Mõnel juhul haavade kaudu nakatumisel – nahapõletik, haavade halvenemine

Ennetus:

  • Küpseta mereannid põhjalikult – Vibrio bakterid hävivad kuumutamisel.

  • Väldi tooreid mereande, eriti kui sul on nõrk immuunsüsteem.

  • Pese käed ja tööpinnad pärast töötlemata mereandidega kokkupuutumist.

  • Väldi ujumist saastunud vetes avatud haavadega.

Vibrio-nakkused on haruldased, aga võivad olla tõsised, eriti teatud riskigruppide puhul. Krevettide puhul on oluline teada, kust need pärinevad ja kas need on korralikult kuumtöödeldud.

Avafoto: Unsplash

Rootsi fondihaldur Areim kaasas 450 miljonit eurot jätkusuutlike andmekeskuste loomiseks

By
Helena-Reet Aari
-
EcoDataCenter, mille omanik on Areim, on spetsialiseerunud jätkusuutlike andmekeskuste projekteerimisele, ehitamisele ja haldamisele.

NordenBladet – Rootsi investeerimisfirma Areim* on saanud 450 miljonit eurot rahastust, et toetada säästvate andmekeskuste projekteerimist ja ehitamist. See samm on osa laiemast algatusest vähendada andmekeskuste suurt süsinikuheidet, mis Morgan Stanley hinnangul ulatub aastaks 2030 2,5 miljardi tonnini CO₂ ekvivalendis.

Areimi ja selle tütarettevõtte EcoDataCenteri eesmärk on arendada keskkonnasõbralikke andmekeskusi, mis töötavad taastuvenergia ja uute tehnoloogiate abil, vähendades seeläbi ettevõtete süsiniku jalajälge ning suurendades energiatõhusust. EcoDataCenter avas oma esimese keskuse Falunis, Rootsis juba 2019. aastal ja on saanud kahe aasta jooksul kokku 1,2 miljardit eurot rahastust, et jätkata laienemist.

Leif Andersson, Areimi asutaja ja EcoDataCenteri esimees andis teada et raha pärines juhtivatelt rahvusvahelistelt investoritelt, kuid ei täpsustanud millistelt.

Mida see Rootsile ja laiemalt andmekeskuste turule tähendab?

✔ Plussid:

  • Rohelisem digitaalne infrastruktuur – Rootsi tugevneb kui jätkusuutlike andmekeskuste keskus, aidates vähendada sektori keskkonnamõju.
  • Majanduskasv ja töökohad – uued investeeringud loovad töökohti ja tehnoloogilist innovatsiooni Rootsi majanduses.
  • Energiatõhusus – taastuvenergia kasutamine võib aidata alandada energiakulusid ja muuta andmetöötluse keskkonnasõbralikumaks.

❌ Miinused:

  • Kõrged algkulud – säästvate andmekeskuste rajamine nõuab suurt alginvesteeringut.
  • Kasumi perspektiiv – kuigi andmekeskused on kasvav sektor, võib tasuvuse saavutamine võtta aastaid.
  • Energiatarve kasvab siiski – isegi kui keskused on rohelisemad, nõuab digimajanduse laienemine üha rohkem elektrit.

Eeskätt saavad sellest kasu tehnoloogiaettevõtted, pilveteenuste pakkujad ja suured andmetöötlejad, kes vajavad usaldusväärseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Rootsi positsioon Euroopa andmetöötluse ja digitaalse taristu keskusena tugevneb, pakkudes konkurentsieelist nii kohalikule majandusele kui ka rahvusvahelistele klientidele.

___________________________
* Areim on sõltumatu Põhjamaade fondijuht ja kinnisvaraomanik, kes pakub fondihaldus-, kinnisvaraarendus- ja nõustamisteenuseid. EcoDataCenter, mille omanik on Areim, on spetsialiseerunud jätkusuutlike andmekeskuste projekteerimisele, ehitamisele ja haldamisele. Tegu ei ole börsil noteeritud ettevõtetega.

Areim on asutatud Rootsis Stockholmis ning peakontor asub samuti Stockholmis (Regeringsgatan 30-32 B). Areimi kontorid asuvad ka Kopenhaagenis, Helsingis, Oslos ja Londonis.

Avafoto on illustreeriv: Lan-juhtmed suures andmekeskuses (NordenBladet digiarhiiv)

1234...60Page 3 of 60