Laupäev, aprill 19, 2025

ROOTSI UUDISED

Eluasemete hinnad on pööranud Rootsis langusse, ja sama võib juhtuda Soomes

NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.

Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.

Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.

Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.

Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.

Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.

Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.

Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.

Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.

Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.

Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.

Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.

Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.

Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.

Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.

Avafoto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)

Rootsi keskendub Põhjamaade koostöö eesistumisel kaasamisele, innovatsioonile ja turvalisusele

NordenBladet — Igal aastal juhib Põhjamaade valitsuste koostööd üks riik – 2018. aastal on selleks Rootsi. Rootsi eesistumise tegevuskava, mis sel aastal moodustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöö põhialuse, põhineb kaasamisel, innovatsioonil ja turvalisusel. Korduv teema kogu tegevuskavas on digitaliseerimine.

Kaasavad Põhjamaad
See valdkond leidis tee eesistumisprogrammi arvukate proovikivide tõttu, millega kõik Põhjamaad ühtemoodi silmitsi seisavad. Programmi põhipunktid on digitaalsed kaugtervishoiu lahendused, noorte sotsiaalne kaasatus ja tööturupoliitika, mille eesmärk on luua senisest paremad võimalused tööturule asumiseks.

Kestlikud ja uuenduslikud Põhjamaad
Selles valdkonnas keskendutakse põhjamaisele innovatsioonile kui kestliku sotsiaalse muutuse tõukejõule. Rootsi soovib suurendada koostööd biomajanduse, säästva ehituse ja kliimasäästlike transpordilahenduste valdkonnas.

Turvalised ja avatud Põhjamaad
Rootsi soovib tõstatada laiemaid turvalisuse teemasid, mis puudutavad Põhjamaid. Riigid hakkavad vahetama teadmisi selle kohta, kuidas on kõige parem võidelda radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja inimkaubandusega

Eesistumise tegevuskava sisaldab ka Põhjamaade peaministrite viit ühisalgatust („Nordic Solutions to Global Challenges”). Nende algatuste eesmärk on jagada Põhjamaade lahendusi ja kogemusi, mis võiksid aidata saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, nagu on sätestatud tegevuskavas aastani 2030.

Tutvu Rootsi eesistumisprogrammiga lähemalt siin.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Norden.org

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Laupäeval suri 91 eluaasta vanuses IKEA looja Ingvar Kamprad

NordenBladet — Laupäeval, 27. jaanuaril suri Rootsis  Smålandil 91 eluaasta vanuses üks 20. sajandi suuremaid ettevõtjaid, Rootsi mööbliettevõtte IKEA looja Ingvar Kamprad.

4-lapse isa Kamprad oli surma hetkel Eroopa rikkuselt teine mees, jäädes alla vaid Amancio Ortega´le.

 

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Apple’i asutaja Steve Wozniak Nordic Business Forum´il: Olin keskkoolis ja ülikoolis asotsiaalne erak

NordenBladet — Wozniak asutas praegu maailma juhtivaks tehnoloogiaettevõtteks kasvanud firma Apple koos oma sõbra Steve Jobsiga 1976. aastal. Kolmapäeval rääkis ta oma noorusest ja firma asutamisest Stockholmis soomlaste poolt korraldatud üritusel Nordic Business Forum. Wozniak tunnistas, et nohiklikkus toob edu, aga raha ei saa kunagi muutuda tähtsamaks kui lõbu ja kirg, vahendab Helsingin Sanomat.

Wozniak tunnistas, et oli täielik asotsiaalne erak nii keskkoolis kui ülikoolis enne Apple’i asutamist. Ta oli arg ja kartis inimestega rääkida. Tal oli vaid tema elektroonika.

Wozniak huvitus arvutitest siis, kui kellelgi polnud veel aimu, et sellest saab igapäevane tarbekaup. Kui ta ütles isale, et tahab omale arvutit, vastas isa, et see maksab samapalju kui nende maja.

Üks mõte, mis Wozniaki esinemisest välja tuli, oli see, et tehnoloogiamaailm on ettearvamatu. Seetõttu on täna väga raske ennustada, millist haridust tuleviku populaarsete seadmete leiutajad ja valmistajad vajavad. Näiteks Wozniak sai ülikoolis tihti oma õppejõudude poolt pragada, kuna nende arvates olid tema arvutite ideed liiga kulukad.

Wozniak ise ei osanud toona samuti arvata, et tema välja mõeldud asjadel võiks kunagi olla mingi väärtus. Isegi selle peale ei mõeldud, et arvutiinsener võiks kunagi olla mingi elukutse. Insenerid tegelesid toona telerite ja muu taolisega. Raha pole olnud kunagi see, mis meest on motiveerinud.

Läbimurre tuli siis, kui Wozniak mõtles välja, kuidas ühtede ja nullide jada muutub arvuti ekraanil värvilisteks kujunditeks. Ta kutsus sõbra Steve Jobsi enda poole vaatama ja mõlemad said aru, et see tähendas midagi suurt. Nad värisesid üle keha.

Wozniaki sõnul motiveeris teda see, mis oleks lahe, ja isegi mitte tingimata kasulik. Ta oli alati armastanud mänge mängida. Ta tajus juba siis, et inimesed ei osta omale koju arvuteid selleks, et raamatupidamise aruandeid täita.

Praegu tuntakse Apple’it põhiliselt iPhone’ide järgi, mis viisid kümmekond aastat tagasi Nokia langusse. Apple’i telefonid said kohe populaarseks kui äärmiselt kasutajasõbralikud. Just see – kasutajasõbralikkus on olnud Apple’i põhiline soov algusest peale.

Wozniak ütles, et nad panid ühte ruumi arvuti ja inimese, kes ei teadnud arvutitest midagi. Ning siis hakkasid vaatama, mis saama hakkab. Näiteks testiti, kumb on hiire puhul parem: kas üks või kaks nuppu. Üks nupp võitis.

Praeguse aja kohta ütleb Wozniak, et ta uppub õnne ja ainus asi, mis teda ärritab, on seadmed, mida on raske kasutada. Näiteks iPhone X-i kohta ütles ta, et Apple’i seadmetel on alati üks nupp tähendanud mingit funktsiooni, aga nüüd on ühele nupule antud mitu funktsiooni.

Nordic Business Forumi asutasid soomlastest sõbrad Jyri Lindén ja Hans-Peter Siefen 2009. aastal Jyväskylä ülikoolis ja esimesel korral osales üritusel 80 inimest. Nüüd on sellest saanud üks Euroopa suurimaid majanduskonverentse.

 

 

Avafoto: Steve Wozniak (väljavõte Youtube´ist)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ajakirjanikud küsitlesid Rootsi politseinikke: neil on vägivallast kõrini + VIDEO!

NordenBladet  — Politseiniku kodumaja tulistati Västeråsis, politseiauto lasti õhku Malmös ja politseinike pihta tulistati aastavahetusel rakette mitmel pool Rootsis – need on vaid mõned näited Rootsi politseinike argipäevast.

Politseinike-vastane vägivald on Rootsis kestnud juba pikemat aega. Rootsis levis kulutulena video möödunud aastavahetusest, kus politseinike pihta tulistati Malmö kesklinnas rakette, mistõttu politseinikud olid sunnitud lahkuma. Käesoleval aastal oli olukord täpselt samasugune.

Rootsis on septembris valimised ja juba praegu on selge, et turvalisus kujuneb seal peateemaks. Rootslased on väsinud vägivallast – ainuüksi viimase mõne nädala jooksul on Malmös olnud neli suurt grupivägistamise juhtumit, vahendab Helsingin Sanomat.

Samal ajal on tõusnud Rootsis aruteluteemaks politseivastane vägivald. Västeråsis tulistati politseiniku kodumaja automaatrelvast. Malmös lasti enne uut aastat õhku politseimaja ette pargitud politseiauto. Rootsi politseinikel on saanud juba vägivallast villand. Politseinikud on järjest enam otsustajates pettunud.

Politseinike jaoks on eriline murekoht äärelinna noored. Nimelt kogunevad immigrandi taustaga noored kampadesse ja teevad mida heaks arvavad.

Samal ajal migrantidega on Rootsis järjest enam levinud tulirelvad. Veel kümmekond aastat tagasi oli olukord hoopis teistsugune. Nüüd korjatakse pidevalt ära nii tulirelvi kui granaate. Politseinikud räägivad, et olid valmis selleks, et nende pihta tulistatakse granaate, aga polnud valmis selleks, et nende autosid õhku lastakse.

Järjest on suurenenud ähvardused politseinikele. Näiteks on politseinikel tavaline kuulda, et nad peavad edasipidi olema koduteel ettevaatlikud.

Osa politseijaoskondi on vägivalla ja ähvarduste tõttu üldse kinni pandud. Näiteks Rinkeby ja Husby lähedal asuv Kista kaubanduskeskuse politseijaoskond on suletud. Otsus sulgemise kohta tehti suvel. Avalikkusele põhjendati sulgemist töötajate puuduse ja vananenud ruumidega. Politseijuhid lubasid, et turvalisus tagatakse piirkonnas muul moel, aga kohalikke elanikke see ei rahuldanud.

Kohalikud elanikud on alustanud ise vägivalla-vastast võitlust. Näiteks Husbys on kohalikud kaupmehed meelt avaldanud turvatunde ja politseinike puudumise pärast. Paljud aastakümneid selles piirkonnas tegutsenud ärid on vägivalla tõttu kinni pandud. Ärid pannakse kinni, sest kliendid enam ohtlikke piirkondi ei külasta. Lisaks on suurenenud sissemurdmised ja vargused. Kohapeal politseinikke pole ja eemalt tulemise peale kulub mitu tundi. Toime pandud kuriteod jäetakse lihtsalt uurimata. Paljud kurjategijad on alaealised ja politseil pole õigust neid kinni pidada.

Teisalt on jälle palju selliseid immigrandi taustaga noori, keda vägivald ei huvita, kes käivad koolis ja tahavad Rootsi ühiskonda panustada.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT