NordenBladet — Rootsis sattus kriitikatule alla infovoldik, mis on suunatud lapsega abielus olevatele migrantidele. Vastuseisu tekitas voldiku ametlik toon, mis käsitles abielu lapsega nagu see oleks mingi tavaline asi nagu õppetoetus või vaktsineerimine.
Voldik pealkirjaga „Teave sulle, kes sa oled abielus lapsega” on suunatud nendele sisserändajatele, kes ei pruugi teada, et Rootsis on keelatud seksuaalne läbikäimine alla 15-aastaste noortega.
Kohe voldiku alguses oli kirjas, et Rootsis on keelatud abielud alla 18-aastastega. Välja on toodud ka põhjus, miks see nii on: noortelt oodatakse, et nad käiksid koolis, tegeleksid oma huvialadega ja väldiksid rasestumist teismeeas.
„Kuivõrd alla 15-aastastel lastel on absoluutne kaitse seksuaalse läbikäimise eest, pole mõeldav, et elate koos, kui partner on alla 15-aastane. See on nii isegi siis, kui teil on juba ühised lapsed.”
Rootsi opositsioonipoliitikud imestavad, et voldikus pole toodud märget nende isikute vangipaneku kohta, kes on abielus alla 15-aastasega.
Kriitika tõttu korjas Rootsi sotsiaalasutus Socialstyrelsen neljapäeval voldiku käibelt ära.
Nüüd on tekkinud juba vastuseisule vastuseis, kuna paljud inimesed ei saa aru, miks ei võiks sisserännanutele Rootsi tavasid ausalt selgitada.
För glättigt och för svensk-byråkratiskt. Som om det vore CSN eller vaccination. Det är något som skaver. Och var är ordet fängelse? https://t.co/hNqO7IEUHt #svpol
NordenBladet —Maailma ühe rikkaima inimese, möölifirma IKEA looja Ingvar Kampradi testament on üllatavalt lihtne – kirjutatud trükitähtedega käsitsi ruudulisele paberile.
Mina, Ingvar Feodor Kamprad, sündinud 30. märtsil 1926 aastal otsustan, et järgnev on minu lõplik testament. Otsestele pärijatele, poegadele Peter, Jonas ja Matias Kampradile ja adopteeritud tütrele Annika Kihlbomile jätan nende osa, algab testament.
Asjad, millel on väärtust, jagatakse võimalikult võrdselt poegade vahel nende enda soovide kohaselt ning Annika saab oma osa võimaluse korral sularahas.
Aasta 2014. 1. oktoobril kinnitatud testamendi lõpus on öeldud, et ülejäänud osa läheb Norrlandi maakonnale.
Surres oli Kamprad Bloombergi andmetel maailma rikkuselt 8. inimene.
Heaoluriigi teooria
Heaoluriigi teooria kohaselt garanteerib riik kodanikele poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi, ühendades turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi eesmärgiks on kaasatuse ja solidaarsuse suurendamine.
Gøsta Esping-Andersen jaotab heaoluriigid kolmeks: konservatiivne, liberaalne, sotsiaal-demokraatlik. Heaoluriigide jagumine tüüpideks on tehtud vastavalt riigi teenuste avalikule pakkumistele (decommodification), ühiskonna klassijaotusele ning avaliku ja erasektori osakaalule. Decommodification, on autori järgi olukord, kus teenus on antud nagu õiguse, mida inimene saab tarbida ilma turu toetumiseta. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ajaloolised tingimused on protestantlik traditsioon kombinatsioonis individualismi ja solidaarsusega, tööliste ja talurahva koostöö, vasakparteide domineerimine, keskklassi hiline kujunemine. Põhjamaise mudeli eelisteks on universaalsus, laialdane populaarsus, kõrge toetuste tase, kõrge tööhõive, sotsiaalsete vastuolude vähendamine. Puudusteks aga äärmiselt kompleksne rakendada, kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud, riigi ja valitsuse domineerimine, konkurentsi- ja eelarveraskused.
Soome näide
Soome heaolumudel on sotsiaaldemokraatlik. 1960. aastatel algas Soomes suur sotsiaalreform. Paranes avalike teenuste maht ja kvaliteet. Rõhutati, et tervisele, tööle ja toimetulekule on õigus igal inimesel, sõltumata tema sünnipärast või sotsiaalsest päritolust. Selles ühiskondlikus kontekstis nähti haridust heaoluriigi sotsiaalse turvamehhanismi osana. Ühelt poolt peeti haridust majandusliku ja vaimse heaolu saavutamise vahendiks, teisalt aga inimõiguseks, mis tuli tagada kõikide sotsiaalsete klasside lastele. Hariduslikku võrdsust peeti soome rahvusliku tervenemise keskseks teguriks. Enam ei küsitud, kui palju uuendused maksma lähevad, vaid kui palju riigil nende elluviimiseks raha on. Soomes määras heaoluriigi sisu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia.
Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis on rahvas rohkem nõus kõrgete maksudega kui üldse teistes riikides. Kuid hüvede süsteem satub raskustesse iga kord, kui tööpuudus suureneb. Nii juhtuski Soomes. Süsteemi eesmärgiks on tagada kõigile võrdsed sotsiaalsed õigused kapitalistliku majanduse tingimustes, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu turu ebakõlasid. Seejuures on kindlustussummad seotud sissetulekutega, kuid olenemata sissetulekute suurusest kuuluvad kõik inimesed siiski ühtse süsteemi alla. Sissetulekute ümberjaotamine ei toimu mitte ainult üle ühe inimese elutsükli, vaid ka hõivatutelt töötutele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Sotsiaal-domokraatlik mudel keskendub võrdsuse väärtustele ja individuaalsusele. Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis kulutused sotsiaalsele turvalisusele on suured. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inemesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Asi pole niivõrd selles, et mõned hoolekande poolt antavad hüved tekitavad sõltuvuskäitumist, kui selles, et inimesed lihtslat kasutavad pakutavaid võimalusi kavalalt ära. Näiteks tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud toetused võivad siis, kui neid kasutatakse töötamisest loobumise kattevarjuna, tegelikult töötute hulka suurendada.
Majandusteadlane Assar Lindbeck väidab, et dilemma seisneb selles, et Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused ja mõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavad progressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteem toimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavad efektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljud maksavad liikmemaksu.
NordenBladet – Koolitusel arendatakse, uuendatakse ja värskendatakse tuletöödega tegelevate töötajate tuletööde alaseid oskusi. Tuletööde ohutuskursuse arvestatult sooritanud töötaja peab tähtsaks tuletööõnnetuste ennetamist, teab vastutust, tunneb tuletöid keskselt reguleerivat seadusandlust, määrusi ja eeskirju. Ta mõistab tuletööde eelneva planeerimise ja tuletööloa tähtsust ning oskab teha tuletöid ohutult.
Tuletöö on töö, mille tegemisel tekib sädemeid või selleks kasutatakse leeki või muud kuumust ning tekib tulekahjuoht. Kursus viiakse läbi eesti keeles.
Sihtrühm:
Tuletöödega tegelevad töölised, laevaehitajad, elektrikud, keevitajad jt.
NB! Vastavalt Eesti tuleohutuse seadusele Põhjamaa tuletöökaarti aktsepteeritakse Eestis tuletöötunnistusena.
Kursuse sisu:
1. Mis on tuletöö. Tuletöökohad.
2. Tuletöökeskonna ohud ja nende ennetamine.
3. Seadustest tulenevad kohustused ja vastutus.
4. Töövahendid ja -meetodid. Gaasiballoonide käsitlemine ja kasutamine.
5. Tegevus õnnetuse puhul.
6. Tuletööluba.
Koolitaja:
Tanel Liiker (Tallinnas, Tartus ja Pärnus)
Soome Tööturvalisuskeskuse tunnustatud koolitaja, tööohutusspetsialist.
Omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Lektor alates 2011.
Tavo Pikkmets (Vantaas) omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Koolituse hind sisaldab õppematerjale ja toitlustust.
——
Tondi Koolituskeskus
Tondi Koolituskeskus pakub erinevaid Soomes ja Põhjamaades tunnustatud tööhutuse koolitusi nii Eestis, Lätis kui ka Soomes. Tondi Koolituskeskuses pakutavad tööturvalisuskoolitused on sageli eelduseks Soome ettevõttesse tööle kandideerimisel.
Milliseid tööohutuskoolitusi pakume?
Soome tööohutus/ tööturvalisuskaart (roheline kaart)
Põhjamaade tuletöökaart (sinine kaart)
Soome elektritööohutuskaart
Soome teetöölise ohutukaart
Rootsi tellingupaigaldaja kaart
Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötaja tööohutuskaart
Soome tööle seminar – Soome ehitusteenuste maksutamine ja osutamise reeglid
Miks valida just Tondi Koolituskeskus?
Tasuta parkimine Tallinna kesklinnas (Pärnu maantee 142)
Pädevad ja hea huumorisoonega lektorid
Tasuta lõuna
Tilaajavastuu.fi ja Veronumero.fi ametlikud esindajad Baltimaades
Suurimad koolitajad Eestis, koolitused toimuvad Eestis, Soomes ja Lätis (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Vantaal ja Riias)
Koolitusi viime läbi eesti, vene ja soome keeles
Võimalik tellida koolitusi kliendile sobivasse kohta
Koolitusteni!
Teie Tondi Koolituskeskus
Firma nimi: Kustutaja OÜ Aadress: Pärnu mnt 142 Tallinn 11317 Koduleht:http://www.koolitamine.ee Telefon: +372 56 44 054 E-post: info@koolitamine.ee
NordenBladet —Rootsi hakkab vaikselt omaks võtma islami õigust, kuna maale on tulnud palju islamiusulisi. Äsja vabastas Solna maakohus karistusest naist löönud islamusulise mehe, kuna ta on paremast perest kui naine. Üks vandekohtunikest oli seda meelt, et Rootsi peaks arvestama islami seadustega.
37-aastast meest süüdistati selles, et ta tiris naist 2015. aasta aprillis juustest, lõi naist kingaga näkku ja loopis naisele peale mööbliesemeid. Sellele vaatamata vabastas kohus mehe karistusest, kuna ta on paremast perest kui naine. Kohtuotsuse põhjal ei saa naist usaldada, kuna ta on kehvemast perest. Ühtlasi äratas vandekohtunikes kahtlust see, et naine ei nutnud ja ta teatas vägivallast politseile, aga mitte oma sugulastele, vahendab Aftonbladet.
Mees ja naine olid abiellunud šaria seaduse järgi ligi 7 aastat tagasi.
Üks vandekohtunikest Ebdisam Aldebe, kes oli ka mehe süütuse poolt ütles juba 2006. aastal, et Rootsi peaks tegema pagulaste suhtes mööndusi kohtupidamises ning arvestama islami seadusega näiteks päranduse- ja pereasjades. Toona pakkus ta välja, et Rootsi peaks seadusi mugandama islami seaduse järgi.
Šaria seaduse järgi on näiteks naisel pärimise puhul vähem õigusi kui mehel. Pärimise puhul pärib mees kaks kolmandikku ja naine ühe kolmandiku ning mees peab oma osast ka naist ülal pidama, samas kui naine võib oma osa endale jätta.
Prokurör oli kohtu sellisest otsusest šokis ja teatas juba samal päeval, et kaebab otsuse edasi ringkonnakohtusse. Prokuröri Josefine Dahlqvisti väitel ei arvestatud otsuse tegemisel Rootsis kehtivate seadustega. Tema sõnul põhineb otsus vaid oletustel.
Rootsi Keskerakonna esimees Annie Lööf kirjutas Twitteris, et tal tõusevad otsuse peale ihukarvad püsti. Pärast otsuse tegemist teatas Keskerakond, et viskas oma ridadest välja nii Aldebe kui teise vandekohtuniku Hassan Franssoni, kes olid kohtuotsuse taga. Fransson teatas selle peale Facebookis, et lahkub erakonnast ja paneb maha ka vandekohtuniku ameti. Aldebe ei soovinud midagi kommenteerida.
Aldebe oli olnud Rootsi Keskerakonna kandidaat 2014. aasta parlamendivalimistel. Erakonna sekretär Michael Arthursson ütles, et Aldebe oleks pidanud juba varem erakonnast kõrvale jätma.
