NordenBladet — Välistada ei saa Venemaa relvastatud rünnakut Rootsi või liitlaste vastu, hoiatas Rootsi valitsus äsja avaldatud julgeolekustrateegias, mis nimetab Moskvat lähiaastate suurimaks ohuks.
Rootsi on tugevdanud oma riiklikku julgeolekupoliitikat murede tõttu, mille tõttu tema armee kõrgeim juht hoiatas rootslasi, et nad peavad „sõjaks vaimselt valmistuma”, vahendab Daily Mail.
Rootsi uus riiklik julgeolekustrateegia ulatub 2030. aastani.
NATO on hoiatanud, et vajab Vene ohu vastu lisaks 350 000 sõdurit.
Vladimir Putini vägede ebaseaduslik sissetung Ukrainasse 2022. aastal ajendas Skandinaavia riike liituma NATO-ga, lõpetades enam kui kaks sajandit kestnud neutraalsuse.
Venemaa ohu tõsidus sõltub sellest, mis Ukraina sõjas edasi saab, ütles kaitseminister Pal Jonson pressibriifingul.
Venemaa lävi sõjalise jõu kasutamiseks on „madal”, ütles ta ja lisas, et Moskva on „valmis võtma suuri poliitilisi ja sõjalisi riske”.
Kuigi Stockholm oli alliansiga partnerlust jaganud 30 aastat, liitus see ametlikult alles 7. märtsil – kaks aastat pärast seda, kui tema sõjalise mitteühinemise poliitika muutus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Oma uues strateegias märkis Rootsi ka, et ta „on astunud samme oma strateegiliste varade kaitsmiseks”, eriti riigi põhjaosas.
Eelmisel, 2023. aastal teatas Rootsi kaevanduskontsern, et on avastanud Rootsi Arktikas Euroopa suurima teadaoleva haruldaste muldmetallide leiukoha.
Rootsi on üks EL-i suurimaid kaevandusriike, moodustades enam kui 90 protsenti bloki rauamaagi toodangust.
Rootsi liitumist NATO-ga tervitati kui tohutut sammu edasi bloki idatiiva tugevdamisel.
Rootsi väed liitusid suurimate NATO õppustega pärast külma sõja lõppu mõne tunni jooksul pärast seda, kui Rootsi sai alliansi osaks.
Suurte sõjamängude raames on riigi territooriumil võõrustatud ka Suurbritannia ja USA sõdureid.
Strateegiliselt toob Rootsi oma pikast Läänemere rannikust sisse Gotlandi saare, millel võiks olla keskne kaitseroll.
Vahetult teisel pool merd Venemaal on elutähtis eelpost – Kaliningradi eksklaav, kus Balti riiki peetakse sõja puhkemise korral eesliiniks.
Tänavuse, 2024. aasta jaanuaris hoiatas Rootsi tsiviilkaitseminister, et tema riiki ähvardab sõda.
Carl-Oskar Bohlin kutsus kodanikke üles ühinema vabatahtlike kaitseorganisatsioonidega, et valmistuda võimalikuks relvakonfliktiks.
„Rootsis võib sõda tulla… Maailm seisab silmitsi suuremate julgeoleku riskidega kui kunagi varem pärast Teise maailmasõja lõppu,” ütles minister toona.
NordenBladet — „Ma ei plaani enam tagasi tulla. Siin on nii tore.” Nii räägib Helsingist Stockholmi kolinud Jenny. Eelmisel sügisel lahkus ta kodulinnast, sest viimastel aastatel hakkas õhkkond süngeks muutuma. Kõigepealt tuli koroonaviiruse pandeemia oma piirangutega ja kui maailm lõpuks avanes, hakkasid paljud sõbrad valmistuma Soomest ära kolimiseks, vahendab Helsingin Sanomat.
„Hakkasin mõtlema, et peaksin siit [Helsingist] kuhugi pääsema,” sõnab ta.
Uueks koduriigiks valis ta Rootsi, kuna ta sai võimaluse minna tööle oma tööandja Stockholmi kontorisse. Jenny töötab investorite kommunikatsiooninõustajana kommunikatsioonibüroos Miltton.
Paljud asjad tunduvad Stockholmis paremini olevat kui Helsingis. Töösse ei suhtuta alati sama tõsiselt.
„Ma ei ütle, et meil siin palju tööd ei tehta, aga Soomes on ehk teistmoodi, et me tõesti oleme nina ekraanis kinni,” räägib ta.
Ühe pingevabama suhtumise näite võib tuua lõunatundidest. Soomes võietakse lõuna ajal kiirelt salat ette ja süüakse ära arvuti taga olles, et oleks tõhusam. Rootsi kolleegid ei suhtu sellesse positiivselt.
„Siin, kui kell on 12, paneme arvutid kinni, sööme koos ja räägime muust kui tööst,” sõnab ta.
Aga kõige rohkem tundub Stockholm palju elavamana kui Soome – isegi väljaspool suvekuusid. Linnas liigub rohkem inimesi ja seega on nõudlus ka erinevate teenuste järele. Ka söögikohad on pidevalt täis.
„Esmaspäevast pühapäevani tuleb teha broneering, kui lähed restorani sööma, sest need täituvad ka argipäeviti,” räägib Jenny.
Ka restoranides söömine ja ostlemine on odavam kui Helsingis. Eurode kasutajad on Rootsi krooni nõrgenemisest võitnud, kuid Jenny hinnangul on teenuste hinnatase madalam ka seetõttu, et erinevate teenuste valik on nii lai.
Kui Soomes planeeritakse elu ja kohtumised sõpradega nädalaid ette, siis Jenny sõnul on tema elu Stockholmis palju spontaansem.
„Kui tahan Soomes teatrisse minna, on see suur protsess ja projekt. Siin on selleks madalam lävi. Ma ei tea, kas see on hind või üldine elustiil, mis paneb sind tahtma seda teha ja minna,” sõnab ta.
Jenny pole Rootsis parema elu otsimisel sugugi erand.
Aastatel 2010–2022 oli ränne Soomest Rootsi haripunktis 2016. aastal, kuid viimase kümnendi lõpu poole see rauges. 2022. aasta andmete põhjal on ränne taas ülespoole pöördunud.
Kui Helsingin Sanomat tegi veebiküsitluse Rootsi elama asunute kogemuste kohta, ütlesid paljud, et kolisid paremaid töövõimalusi otsima.
Üks vastaja märkis: „Kolimist mõjutasid karjääriväljavaated ja kultuur. Esimest korda elus tunnen, et ka tulevikus on minu jaoks tööd. Tahan kasvatada oma tulevasi lapsi riigis, kus tulevik on lootusrikas.
Teine kirjutas: „Ma ei paistnud Soomes tööotsijate hulgas mitte millegi poolest silma. Soomes töötaksin ilmselt jätkuvalt segakaupade poes. Nüüd töötan Rootsis pangas andmeanalüütikuna. Majanduse üldine olukord on lihtsalt parem.”
Kolmas: „Kolisin töö pärast Rootsi. Töötan ülikoolis teadlase ja õppejõuna ning Soome hariduskärped on muutnud Soome tööle saamise võimatuks ning väljavaated akadeemiliseks karjääriks Soomes on lootusetud.”
Paljud vastajad on arvamusel, et Rootsis on tulevikuväljavaated üldiselt helgemad ja õhkkond avatum. Vastustes kerkisid Rootsi kasuks esile ka rahaküsimused nagu ekspertide maksueelis ja pärandimaksu puudumine, aga ka üldine elatustase.
Nii nagu Jenny, ütlesid vaid vähesed, et igatsevad Soome tagasi.
Üks Göteborgi kolinud vastaja märkis, et nad kaalusid paari aasta eest koos abikaasaga Soome naasmist. Pärast kaalumist otsustasid nad siiski jääda.
„Loetlesime plussid ja miinused, Rootsi võttis ülekaaluka võidu. Kolme lapse saamine on Rootsis palju soodsam kui Soomes – üks suur tegur. Elu on lihtsam, sul on rohkem raha. Me naudime Göteborgi, mis on rahvusvaheline ja seal on palju võimalusi välistöötajatele. [- -] Inimesed on avatumad ja usuvad ka võõrtöötajatesse.”
„Läksime Rootsi kõrgharidusega töö pärast, mitte niivõrd parema otsimiseks või reaktsioonina Soome ühiskonnale. Mis on aga mõne aastaga selgelt muutunud, on meie pere valmisolek Soome tagasi pöörduda: äraoleku ajal on Soomes poliitiline ja ühiskondlik diskussioon lähtunud sellest, mis on halvasti ja kust kärpida; tuleviku osas maalitakse ähvardavaid pilte ja vähesed usuvad, et tulevikus läheb paremini. Rootsis tundub, et inimestel on põhimõtteliselt tugev usk tulevikku. Ja siis on maksustamine; Rootsis on ekspertide maksusoodustus viieks aastaks, pärandimaksu ei ole.”
Kuigi raha ei olnud Jenny puhul Rootsi mineku põhjuseks, on temagi mänguliselt mõelnud, kuidas meelitada oma vanemaid pärimise põhjustel sinna elama. Rootsis pärandimaksu ei kohaldata.
See mõte on osaliselt humoorikas, kuid samas arvab Jenny, et maksuotsused võivad oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed oma elukohta valivad.
„Soomes on tarbijate ostujõud juba pikka aega nii nõrk olnud, et ma ei imestaks, kui paljud jõuavad mõttele, et nüüd ei jää enam millegi toreda jaoks raha üle, et kust mujalt saaks paremat elu,” räägib ta.
„Rootsi on selles mõttes üsna lihtne koht, et tegelikult ei pea loobuma millestki, mis teil Soomes on, kuid võib-olla on võimalus saada midagi enamat.”
NordenBladet — Rootsi põhjaosas Västerbottenis Skellefteå vallas toimus täna laupäeval, 11. mail tugev maavärin. Maavärin toimus laupäeval kell 10.51 ja selle magnituudiks oli 2,9, ütles Uppsala ülikooli seismoloog Björn Lund Rootsi telekanalile TV4.
Lundi sõnul on 2,9 magnituudi Rootsi maavärina standardite järgi suhteliselt tugev. Selles piirkonnas toimub aastas umbes üks sellise magnituudiga maavärin.
Rootsi riikliku seismilise võrgustiku (SNSN) andmetel toimus maavärin Skellefteåst 30 km lõuna pool ja selle epitsenter asus Bureåst ligikaudu 18 km edelas, märgib TV4.
Lundi sõnul pole maavärin suurt kahju tekitanud. Ohtu pole, nendib ta.
Lundi sõnul ei tohiks enam sama magnituudiga maavärinaid esineda, kuid mõningaid järeltõukeid võib siiski olla.
NordenBladet — Rootsi teatas, et arutab NATO juhtidega plaane kiirendada militariseerimist Gotlandi saarel, mis on 3000 ruutkilomeetri suurune maatükk, mida peetakse Läänemere kõige strateegilisemaks asukohaks.
Analüütikud ja kommentaatorid nimetavad seda „hiiglaslikuks lennukikandjaks”, Stockholmi hallatav Gotland asub vaid 200 kilomeetri kaugusel NATO Balti triaadi Eesti, Läti ja Leedu rannikust, aga ka Venemaa Kaliningradist vaid 350 kilomeetrit põhja pool, vahendab Daily Mail.
Selle suurepärane asukoht pakub suuri eeliseid Läänemere õhu- ja mereliikluse rakendamisel ja kontrollimisel ning sõjalised analüütikud ja Vene meedia kommentaatorid on seda regulaarselt nimetanud väga soovitavaks sihtmärgiks.
Rootsi säilitas külma sõja ajal Gotlandil sõjalise kohaloleku ja saarel oli tippajal kuni 25 000 sõdurit, kuid 2005. aastal demilitariseeriti see peaaegu täielikult.
Nüüd, kui Rootsi on NATO-ga ühinenud, ütles peaminister Ulf Kristersson, et Gotlandi uuesti relvastamise väljavaade on „üks ilmselge asi, mida meie uute NATO liitlastega arutada” osana sõjalise valmisoleku laiemast suurendamisest Baltikumis.
„Kõik Baltikumiga seonduv on nii ilmne kandidaat (sõjaliste ressursside paigutamiseks),” ütles Kristersson selle nädala alguses antud intervjuus väljaandele Financial Times.
„See puudutab kohalolekut Gotlandil, aga ka järelevalvet, allveelaevade võimekust,” sõnas ta.
Vene sõjaväeanalüütik ja mereväe erukapten Vassili Dandõkin ütles Vene uudistekanalile Sputnik, et Gotlandi remilitariseerimist peetakse Kremli ringkondades suureks probleemiks.
„Selle saare suurus võimaldab paigutada lennunduse, lennuväljad ja mereväebaasid… (teenima) nii NATO blokki kui ka ameeriklaste unistust muuta Läänemeri NATO mereks… Me mõistame, milles on oht,” ütles Dandõkin.
„Igal juhul toimuvad Läänemerel intensiivsemad [Venemaa] õppused. Peame mõistma, et ka Soome on juba NATO liige. Seetõttu on meie tegevus adekvaatne – nii Kaliningradist, kus Balti laevastik asub, kui ka ülejäänud Venemaalt,” märkis ta.
Rootsi ei ole enam kui kaks sajandit sõdinud ja kuni viimase ajani oli oma sõjalist võimekust sedavõrd vähendanud, et selle elanikkond, kes oli konflikti võimaluseks nii halvasti ette valmistatud, arendas selle jaoks välja isegi termini: „fredsskadad” või „rahust rikutud”.
Rootsi Gotlandi demilitariseerimine 2005. aastal tekitas ärevust NATO liitlastes, eriti Balti riikides, kes olid alles aasta varem alliansi liikmeks saanud.
Sõjaplaneerijad on pikka aega vaeva näinud, kuidas takistada Balti riikide eraldamist oma liitlastest, kui Venemaa maaväed peaksid vallutama 60-kilomeetrise Suwalki lõhe Valgevene ja Venemaa eksklaavi Kaliningradi vahel.
Kui Kreml peaks saama kontrolli ka Gotlandi üle, jätaks see Eesti, Läti ja Leedu lõksu idas asuva Venemaa mandriosa, läänes Kaliningradi ja järjekordse strateegilise asukohaga põhjas.
NATO kutsus Stockholmi korduvalt üles tunnistama Gotlandi strateegilist tähtsust, kuid valitsus jätkas demilitariseerimist ja Rootsi relvajõud hülgasid oma „hiiglasliku lennukikandja”.
Balti hirmud olid õigustatud 2013. aastal, kui Venemaa korraldas laialdaselt hukka mõistetud sõjaväeõppuse, mille käigus sooritasid kaks Moskva tuumapommitajat Tu-22M3 koos hävitajate Su-27 eskordiga näidis pommitamismanöövreid, mis tõid nende tiivad kõigest 40 kilomeetri kaugusele saarest.
See šokk ajendas Stockholmi uuesti alustama pideva ümberrelvastumise programmi, kuid Gotlandi militariseerimine hoogustus alles siis, kui Vene tankid ja sõjalennukid 24. veebruaril 2022 üle Ukraina piiri liikusid.
Sissetung Ukrainasse oli Rootsi välispoliitikas veelahe, mis sundis valitsust loobuma oma kaks sajandit kestnud sõjalise neutraalsuse ja mitteliitumise poliitikast ning esitama avalduse NATOga liitumiseks.
Kaks aastat hiljem heisati esmaspäeval NATO Brüsseli peakorteris Rootsi lipp, mis kinnitas Põhjala riigi positsiooni julgeolekubloki 32. liikmena.
„Venemaa jõhker täiemahuline sissetung Ukraina vastu viis Rootsi järeldusele, et NATO täieõiguslik liikmelisus on ainus mõistlik valik,” ütles Kristersson.
Nüüd näib Skandinaavia riik olevat Venemaa ohust täielikult teadlik ning on välja töötanud hästi väljaõppinud ja hästi varustatud sõjaväe, millel on üks maailma arenenumaid allveelaevastikke ja ülivõimekas õhuvägi, millel on ligikaudu 80 Gripeni hävitajat.
Rootsi väed on nüüd kaasatud ka Põhjamaade õppustesse NATO sõjalise mammutõppuse Steadfast Defender 2024 raames, mille käigus osaleb umbes 90 000 sõdurit jaanuarist juunini toimuvates massilistes sõjamängudes.
„Oleme alandlikud, kuid oleme ka uhked. Teame, et ootused Rootsile on kõrged, kuid meil on suured ootused ka iseendale,” ütles Kristersson selle nädala alguses ajakirjanikele pärast riigi liitumist NATO-ga.
„Me jagame oma liitlastega koormat, vastutust ja riske,” ütles ta.
Riik on teinud julgeolekuliiduga tihedat koostööd sõjaväeõppuste ajal juba aastaid enne liitumist.
Rootsi täidab ka NATO kaitsekulutuste eesmärgi 2% sisemajanduse koguproduktist.
Rootsi ühinemine julgeolekualliansiga eelmisel nädalal toimus paar päeva pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister teatas, et Putini armee võib alustada rünnakut liitlasriikide vastu „viie kuni kaheksa aasta jooksul”.
Boris Pistorius ütles, et USA, Ühendkuningriik ja EL kuulevad Kremli ähvardusi peaaegu iga päev… seega peame arvestama, et Vladimir Putin võib ühel päeval isegi NATO riiki rünnata.
Pistorius ütles Saksa väljaandele Der Tagesspiegel: „Meie eksperdid ootavad viie kuni kaheksa aasta pikkust perioodi, mille jooksul see võib olla võimalik.”
„Peame õppima uuesti ohtudega elama ja valmistuma – sõjaliselt, sotsiaalselt ja tsiviilkaitse mõttes,” lõpetas ta, viidates Rootsi tsiviilkaitseministri murettekitavale kõnele, mille ta pidas selle aasta alguses, kus ta kutsus kodanikke üles valmistuma sõjaks.
Eesti peaminister Kaja Kallas usub, et Venemaa-NATO vastasseis on veelgi ähvardavam, andes Euroopale kõigest kolm kuni viis aastat aega, et valmistuda tõsiseks sõjaliseks ohuks alliansi idatiival.
Ja NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer kutsus nii tsiviilisikuid kui ka valitsusi üles valmistuma kataklüsmilisteks konfliktideks ja külmavärinaid tekitavateks väljavaadeteks saada värvatud.
„Peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et oleme rahus. Ja sellepärast on meil [NATO vägedel] plaanid, seepärast valmistume konfliktiks Venemaaga,” ütles Bauer ajakirjanikele pärast hiljutist NATO kaitseülemate kohtumist Brüsselis.
„Kuid arutelu on palju laiem. See on ka tööstusbaas ja ka inimesed, kes peavad aru saama, et neil on oma roll.”
NordenBladet — Ainus, milles võime kindlad olla, on see, et Venemaa ei tunne rõõmu selle üle, et Rootsi on NATO liige, teatas Rootsi peaminister Ulf Kristersson pärast ratifitseerimist Ungaris. Kui Rootsi saab NATO-sse, kuuluvad kaitseliitu kõik Läänemere rannikuriigid, välja arvatud Venemaa.
Kristersson ütles, et Rootsi on Venemaa poolt „kõigeks” valmis. Venemaa on varem ähvardanud Rootsi NATO-ga liitumisel vastata nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt, vahendab Expressen.
Aftobladet uuris neljalt asjatundjalt, missuguseid tegusid võib Venemaalt oodata. Asjatundjad usuvad, et Venemaa vastused on vaoshoitud, sest Rootsit on Venemaal alati peetud „lääne” osaks. Tõenäoliselt on oodata kiusamist ja küberrünnakuid.
Rootsi välispoliitika instituudi vanemteadur Gunilla Herolf ei usu, et Venemaa sõjaliselt reageerib. Pigem on lisaks karmile kriitikale oodata küberrünnakuid ja mingit sabotaaži.
Meie häirimiseks saab teha palju, näiteks saata lennukeid või suunata laevu lähedale. Kuid on piir, mida Venemaa ei taha ületada. Sest siis hakkab see neile ohtlik olema ja vastus võib tulla, kommenteeris ta Aftonbladetile.
Siiski tuleb Herolfi sõnul ähvardusi tõsiselt võtta ning enamik tõenäolisi vastuseid on sellised, kus NATO Rootsit aidata ei saa. Näiteks saab kasutada dubleeritud elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme selleks, et valmistuda Venemaa katseteks Rootsile kahju tekitada.
Ka Rootsi riigikaitse akadeemia endine rektor ja Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia liige kindralmajor Karlis Neretnieks kahtlustab, et Venemaa suurimaks reaktsiooniks võib olla Kaliningradist lennukite lendamine Rootsi lähedal.
Aga see on ainult näitamise huvides, märgib ta.
Venemaa suhtumises Rootsi liikmesusse tuleks Neretnieksi sõnul vaadata Ukraina sõjajärgset perioodi. Ta nendib, et Rootsi seisukohalt on tõesti huvitav, kas Venemaa kavatseb välja mõelda näiteks Balti riikidele mingisuguse peavalu.
Halvimal juhul võib see olla sõjaline rünnak, nagu oleme näinud Ukrainas. Ja siis see huvitab Rootsit. Küsimus on, kuidas see meid mõjutab, mida see Rootsi jaoks tähendab, märgib ta.
Neretnieks kritiseerib ka seda, kuidas „oleme silmi piisavalt kaua kinni hoidnud, alates 2008. aastast” ja Rootsi ei saa enam Venemaa ohtu ignoreerida.
Norra riigikaitse akadeemia sõjateaduse vanemõppejõud Magnus Christiansson usub, et Venemaa reageerib nii nagu Soomes: vaoshoitult.
Christiansson kahtlustab, et Venemaa plaanib strateegia muutust pikemas perspektiivis, kuna NATO üleolek Läänemerel ohustab ka Venemaa kõige tundlikumaid piirkondi, näiteks põhjas asuvat Koola poolsaart.
Kuid selle vastuse väljatöötamine võtab kaua aega, märgib ta.
Kaitseuuringute instituudi FOI vaneminsener ning kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspert Robert Dalsjö arvab, et Venemaal on Ukrainaga käed-jalad tööd täis ja „suuremaks sõjaliseks vastuseks” vaevalt ressurssi jätkub. Dalsjö usub, et Venemaa on rohkem mures prestiiži kaotuse pärast, mida ta kogeb pärast Rootsi ja Soome liitumist kaitseliiduga.
Püütakse meile survet avaldada, aga ei tulistata, võtab ta kokku.
