Teisipäev, aprill 8, 2025

ROOTSI UUDISED

Põhjamaades toimub 4.-15. märtsil suur NATO õppus “Nordic Response 24”

NordenBladet — Soome kaitsevägi osaleb Norra juhitaval NATO õppusel Nordic Response 24, mis toimub Soome, Norra ja Rootsi põhjaosades 4.-15. märtsil 2024. Soomest osaleb õppusel kokku ligikaudu 4100 sõdurit ja kokku ligikaudu 700 sõidukit. Õppust saab näha ja kuulda eelkõige Lääne-Lapi piirkonnas. Õppus võib tekitada liikluses ummikuid ka mujal.

Soome, Rootsi ja Norra võimud on õppuse ajal teinud koostööd liikluse sujuvamaks muutmiseks ja õppuse mõjude minimeerimiseks. Lisaks Soome sõduritele treenib ja liigub õppuse ajal Soome territooriumil umbes 3000 Rootsi, 450 Prantsuse ja umbes 50 Briti sõdurit.

Õppus mõjutab oluliselt liiklust Enontekiö suunal ja allpool kirjeldatud marsruutidel. Treeningrühmad võivad liikuda ka mujale Lapimaale. Eriti treeningule ülemineku ajal (29.2.–5.3. ja 14.–17.3.) võib põhimaanteel liiklus olla ummistunud ka Lääne-Lapi suusakeskuste ümbruses. Liikluses osalejatel palutakse seda marsruutide valikul võimalusel arvestada ning varuda üleminekuteks tavapärasest rohkem aega. Võimud on valmistunud liiklusmahtude kasvuks.

Õppus mõjutab piirkonnas liikuvate inimeste elu ööpäevaringse liikluse ja kauplemisaktiivsuse suurenemise näol. Õppus ei mõjuta muidu inimeste tavalist igapäevaelu. Igapäevane liikumine Norra suunas võib aga võtta tavapärasest kauem aega.

Maavägi
Soome ja Rootsi maaväed moodustavad õppusel koos diviisi, mis tegutseb Enontekiö piirkonnas ja liigub maantee E45 suunas Norrasse. Maaväe väljaõppejõudude tugevus on ligikaudu 2500 inimest, millest 350 on staap, 1060 ajateenijat ja 1120 reservväelast.

Põhjapoolsetel teelõikudel on 29. veebruarist 5. märtsini õppusele minev liiklus tihe.
Tee E8 Oulust põhja poolTee 79 Rovaniemist põhja poolTee 80 Sodankyläst KittilässeTee 93 Palojoensuust KivilompolosseKolari ja Enontekiö vahelised teelõigudEriveod ehk laiad veod liiguvad ajavahemikus 2.-5. märtsil eespool nimetatud marsruutidel. Lisaks võivad Lõuna-Soomest saabuvad sõdurid 1.-2. märtsini aeg-ajalt liiklust 4. teel ummistada.

Tagasisõit 12.3.–17.3.
Tee E8 OulusseTee 79 RovaniemiTee 80 Kittiläst SodankylässeTee 93 Kivilompolost PalojoensuusseEnontekiö ja Kolari vahelised teelõigudTähelepanu! Üle poole tagasiliiklusest on suunatud maanteele E75, põhirõhk on Karigasniemi–Inari–Saariselkä teelõikudel. 12.–15.3. Enontekiö–Muonio–Kittilä–Sodankylä vahel on eriveod.

Õhujõud
Õhujõudude õppusel Nordic Response 24 osaleb kokku 12 F/A-18 Hornet mitmeotstarbelist hävitajat ja umbes 250 isikkoosseisu liiget. Soome hävitajad baseeruvad Rovaniemis ja Andøya baasis Norras.

Õppuse lennuoperatsioonid on Norra, Rootsi ja Soome põhjaosades. Lennuoperatsioonid on aktiivsed Põhja-Soomes, kuid on koondunud Lääne-Lapimaale.
Nordic Response 24 on 2024. aasta kõige olulisem Soome kaitseväe õppus

Nordic Response 24 on osa NATO õppuste sarjast Steadfast Defender 24, mille käigus NATO riigid ja partnerid harjutavad alliansi võimet suunata vägesid põhja poole, et harjutada ühiseid kaitseoperatsioone arktilistes tingimustes Soome, Norra ja Rootsi piirkondades. Steadfast Defender 24 on NATO aastakümnete suurim õppus, mistõttu on seda ja õppust Nordic Response 24 ette valmistatud juba mitu aastat.

Nordic Response 24 on ulatuslik lahinguharjutus maal, merel ja õhus. See koondab umbes 20 000 sõdurit 14 erinevast riigist. Õppus demonstreerib NATO jõudlust, ühtsust ja kaitsetahet kogu alliansi alal. Esimest korda osaleb Soome NATO liikmena ühisel suurel ühisõppusel. Nordic Response 24 on kaitseväe aasta olulisim rahvusvaheline õppus, mis arendab kaitseväe võimet osaleda koos liitlastega NATO juhitavatel ühisoperatsioonidel põhja piirkonnas. Õppusel osalemine edendab Soome integreerumist NATO-ga aina tihedamalt.

 

 

Rootsi: Göteborgis põles maha riigi suurim veepark Liseberg Oceana

NordenBladet — Rootsi lääneosas Göteborgis põles maha riigi suurim veepark Liseberg Oceana, mis oli äsja valminud ja mille maksumus oli 1,2 miljardit dollarit. Viga oli saanud 12 inimest. Veepark oli kavas avada enne suve.

Videos on näha plahvatused.
Siin on video asja kohta:

In Gothenburg, Sweden, I guess ‘someone’ didn’t like the new waterpark being built
And ‘someone’ just happened to be there filming it through a window~ pic.twitter.com/EtnH1jhx3T
— TruthInBytes (@bytesintruth) February 12, 2024

BREAKING: Large fire breaks out at Sweden’s biggest amusement park in Gothenburg. pic.twitter.com/meGmkVfizH
— The General (@GeneralMCNews) February 12, 2024

🇸🇪 SWEDEN ▪️ Fire and explosion at the under construction ‘Liseberg Oceana’ water park in Gothenburg. The park was scheduled to open this summer (2/12) pic.twitter.com/MO4fVG8d4i
— Breaking News 🗞️ (@AEagle98704) February 12, 2024

 

Malagast Stockholmi suundunud SAS-i lennuk tegi hädamaandumise, kuna personal ja reisijad tundsid end halvasti

NordenBladet — Lennufirma SAS-i lennuk pidi tegema hädamaandumise eilse laupäeva, 30. detsembri õhtul pärast seda, kui lennuki personal ja reisijad tundsid end lennu ajal halvasti. Lennuk oli teel Malagast Stockholmi, kuid lend katkestati juba Kopenhaagenis, sest keegi lennukis viibijatest ei teadnud, mis iivelduse põhjustas, vahendab Aftonbladet.

Ettevaatusabinõuna otsustasid nad Kopenhaagenis maanduda, kuna ei tahtnud riskida, et lennukis on midagi, ütles SAS-i kommunikatsioonijuht Irena Busic.

Maandumine õnnestus probleemideta. Lennuki 140 reisijat on ühes Kopenhaageni hotellis. Nad jõuavad koju täna pühapäeval.

Lennukit vaadatakse üle.

Tehnikud uurivad, kas lennukis oli midagi, mis selle põhjustas või oli see lihtsalt kokkusattumus, lisas Busic.

 

 

Rootsi kole prognoos: migrandid hakkavad tulema üle Läänemere

NordenBladet — Rootsi kaitsejõudude staabiülem Michael Claesson peab võimalikuks, et Venemaa saadab järgmisena Kaliningradist migrante Rootsi.
Venemaa võiks tuua inimesi Kaliningradi ja saata nad paadiga Läänemerele, kommenteeris Claesson Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT teatel.

Soome Välispoliitika instituudi Venemaa uurija Jussi Lassila peab Claessoni esitatud stsenaariumit ebatõenäoliseks „õudusstsenaariumiks”, vahendab Yle.

Tema sõnul eeldaks see Venemaalt täiesti uutmoodi tegevust, mida pole nähtud isegi idapiiril.

Venemaa peaks sisuliselt inimesi Kaliningradi lennutama. Märkamatult oleks selda väga raske teha. Venemaa paljastaks kohe, kui halastamatult ta inimesi relvana kasutab, ütleb Lassila.

Venemaa on seni eitanud Soome valitsuse väiteid, mille järgi oli Venemaa tegevus Soome piiril novembris organiseeritud.

Venemaa väidab, et tema piirivalvurid pole lubanud dokumentideta inimesi piiritsooni siseneda.

Lassila peab Venemaa väidet silmakirjalikuks, sest näiteks venelasi ei lasta piiritsooni ilma mõjuva põhjuseta.

Küll aga toob ekspert välja, et Venemaa piirivalvurid tegutsevad Soome piiril väga diskreetselt, kui lühikese aja jooksul jõudsid piiritsooni sajad piiriületajad.
Kaliningradis ei oleks selline peen operatsioon piirkonna geograafilise asukoha tõttu edukas.

Potentsiaalsete piiriületajate vedamine Kaliningradist Rootsi oleks Lassila arvates eriline, sest Kaliningradist on lihtne minna EL-i riikidesse Poolasse ja Leetu.

Lisaks peaks Venemaa organiseerima Läänemerele smugeldajaid ja paate, et Kaliningradist inimesi Rootsi toimetada.

Kui Venemaa hübriidoperatsiooni eesmärk on survestada EL-i riike, võidakse samahästi saata migrante Balti riikide piiridele või Norrasse.

Kaliningrad on Venemaale sõjaliselt oluline, seda enam, et NATO on sel sügisel oma kohalolekut Läänemerel suurendanud. Kaliningradi ligi 150 km pikkune rannik on peaaegu täielikult Vene sõjaväe kasutuses.

Miks siis Rootsi usub, et Venemaa kasutab Kaliningradi oma hübriidoperatsioonis?
Lassila hinnangul võib Rootsi karta oma lõppjärgus oleva NATO liikmelisuse pärast. Sõjaväelise alliansi reeglite järgi ei saa sõjas olev riik NATO-ga liituda.

Rootsis kardetakse võib-olla, et Venemaa võib tekitada julgeolekupoliitikas häireseisundi. Vähemalt oleks see Venemaa huvides, nendib Lassila.

Rootsi NATO liikmeks saamise ajakava on endiselt ebaselge.

Rootsi välisminister Tobias Billström ütles kolmapäeval, et Türgi eeldab, et Rootsi saab NATO liikmeks kahe nädala jooksul.

Kui Venemaa üritaks mõjutada Rootsi NATO protsessi, valiks ta ilmselt lihtsamad vahendid kui inimeste lennutamine Kaliningradi.

Lassila sõnul võib selline „lihtne vahend” olla Läänemerel provokatsiooni tekitamine.
Novembri alguses avaldas Rootsi kaitseministeerium raporti, milles loetles tõenäolised julgeolekuohud.

Aruandes mainitakse turvaohtudena küberrünnakuid, mõjutamiskampaaniaid ja veealuse infrastruktuuri saboteerimist.

Kaitseministeeriumi dokumendis on kirjas, et Rootsi NATO-ga liitumisel väheneb Rootsi-vastase sõjalise rünnaku oht, kuid sõjalise liiduga liitumine suurendab hübriidoperatsioonide riski Rootsis.

Rootsi relvajõud on valmistunud hübriidoperatsiooniks Läänemerel, ütles Claesson neljapäeval SVT teatel.

Lassila hinnangul on Rootsi relvajõud ilmselt teadlikud pikaajalise kaitsevõime nõrgenemise tagajärgedest riigi armeele.

Rootsi kaotas üldise ajateenistuse 2010. aastal, kuid taastas selle osaliselt seitse aastat hiljem. Alates 2017. aastast on Rootsis kasutusel valikajateenistus. 2022. aastal teatas toonane peaminister Magdalena Andersson, et Rootsi hakkab oma armeed tugevdama.
Kui Venemaa praegu ründaks, ei peaks Rootsi vastu üle nädala, märkis Andersson.

Kaitseväe esindaja sõnavõttudest võib tõlgendada, et kaitsevägi soovib õudusstsenaariumi abil tuletada meelde relvajõududele eraldatud ressursside olulisust, märgib Lassila. Ta peab tõenäoliseks, et Claessoni avalduse aeg oli kalkuleeritud. Claesson tõi Kaliningradi ohu välja pärast seda, kui Soome teatas oma piiride sulgemisest.

 

Eestirootslaste kultuuriomavalitsus soovib lisaraha ja rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist

NordenBladet – Eestirootslaste kultuuriomavalitsus on saatnud kultuuriministeeriumile pöördumise, milles nad taotlevad rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist. Pöördumises rõhutatakse, et rannarootsi kultuuri edendamist takistab praegu eelkõige rahapuudus.

Sellel aastal sai Eestirootslaste kultuuriomavalitsus kultuuriministeeriumilt tegevustoetusena 57 500 eurot. Samuti mainitakse, et rannarootsi kultuuripärandi ja sellega seotud projektid said umbes 23 000 eurot Rahvakultuuri Keskuse programmist “Saarte pärimuskultuuri toetamine.”

Kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl selgitab, et praeguste toetuste raames ei ole võimalik rahastada olulisi valdkondi, mis on seotud rannarootsi kultuuri arendamisega. Näiteks puudub toetus loomeettevõtlusele, kultuuriturismi arendamisele ja muudele sarnastele arendustegevustele.

Seetõttu tehakse ettepanek luua riigi poolt rannarootsi kultuuriruumi toetusprogramm, mis oleks sarnase eelarvega nagu teised kultuuriruumi toetusprogrammid. Võrdluseks tuuakse näited teistest piirkondadest, kus sarnased programmid on juba olemas, näiteks Kihnu kultuuriruumi programm 115 000 euroga, Setomaa programm 199 000 euroga ja Vana-Võromaa programm 110 000 euroga.

Jana Stahl rõhutab, et Eestirootslaste kultuuriomavalitsusel on lähiaastatel mitmeid suuremahulisi ettevõtmisi, kus lisatoetus oleks suureks abiks. Nende hulka kuuluvad eestirootslaste laulu- ja tantsupidu, 2025. aastal Eesti Rahva Muuseumis toimuv näitus rannarootslastest ning plaan arendada laulu- ja tantsupidu suvefestivaliks. Samuti on töös kultuurivärav eestirootslaste kultuuripärandi tutvustamiseks, mida tuntakse kui Visit Aiboland.

Foto: Rannarootsi Muuseum Haapalus Läänemaal (NordenBladet)