Esmaspäev, aprill 21, 2025

ROOTSI UUDISED

NEMAD on selleaastased Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet — Armastus, võim ja tõrjutus on ühed põhiteemadest, mida käsitletakse sel aastal neljateistkümnes Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale esitatud romaanis ja luulekogus. Esindatud on teosed kõigist põhjala riikidest ja keelepiirkondadest. Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis.

Selleaastasest jõulisest ilukirjandusvalikust õhkub sensuaalsust ning ajaloolistes käsitlustes, poeesias ja suletud ruumides peidab end iha igavene mõistatus. Nominendid uurivad proosas ja luules ka loomulikke elumustreid, ajarännakuid ja üksikuks jäänud inimesi. Käsitletakse Arktika valu ja erilisi geopoliitilisi olusid, aga ka muutuvaid elutingimusi, mis võivad teha nii emotsionaalselt kui ka kunstiliselt ootamatuid pöördeid.

Nominentide seas on ka mitmeid eesti lugejatele tuttavaid nimesid

Eestit kolmel korral külastanud Jessie Kleemann on Gröönimaa luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie Kleemanni lapsepõlv möödus ümbritsetuna grööni pärimuskultuurist, traditsioonidest ja uskumustest, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – tänu raamatute maailmale sai ta rasketel hetkedel oma probleemidest eemalduda. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud. Need on osa tema päritolust ja identiteedist ning see omakorda innustab teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006, aastal ilmunud eestikeelsest luulevalimikust „Kiirus vaikuse sees“, mille on tõlkinud Kai-Mai Aja.

Tema nomineeritud luulekogu „Arkhticós Dolorôs“ (2021) seob suurepäraselt kokku teemad, millele Kleemann viimase veerandsajandi jooksul keskendunud on: looduse väärkohtlemine kaasaegse inimkonna poolt, põlisrahvaste kultuuri kadumine ja võitlus selle eest, et Gröönimaa inuitide järeltulijad leiaksid kaasaegses globaliseerunud maailmas uue identiteedi. Gröönimaa kultuurist ammutatud sümboleid, figuure ja esemeid kombineeritakse sarnaste kaugelt pärit objektidega – samamoodi, nagu põimuvad erinevad keeled, eriti grööni, taani ja inglise keel, moodustades täiesti uusi tähendusruume. Nii saame kogeda kultuurilist segu, mille puhul on tegu nii kaotuse kui ka loomingulise leiutisega, mis viib meid uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Tekst on küllastunud emotsioonidest, valust ja frustratsioonis – kuid valust sünnivad uued tähendused, kujundid ja sõnad, mis kutsuvad lugejat kaasa luuletuste kaudu tõeks saanud elamistingimuste ja olemasolu uurimisretkele. „Arkhticós Dolorôse“ kesksel kohal on kannatav, sulav Arktika. Jessie Kleemann oli üks esimesi, kes tõlgendas müüti mere-emast kaasaegse reostuse ja keskkonnakatastroofi sümbolina. „Arkhticós Dolorôses“ näeme seda figuuri „külma olendina”, jää ja liustike inua-na, hinge või olevusena, kelle valu peegeldub ägedalt tagasi inimestele endile. Kleemann jagab lugejatega põlisrahva kogemust, kuidas inimkond sõltub ümbritsevast loodusest, mille osaks ta ise on – seda kõike tõlgendatakse hilismodernses globaliseerunud olevikus.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Erlandsson on kolm korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud ning 2021. aastal võitis ta noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress) ka Runeberg Juniori auhinna, mille puhul valivad lõpliku võitja lapsed. Sel aastal on Erlandsson esindatud teosega „Hem“ (eesti k. „Kodu“), kus ta muljetavaldavalt oma senist registrit avardab.

Teost võib kirjeldada kui kollektiivset romaani, kuid samamoodi võib seda vaadelda kui novellisarja, mida ühendab üks keskne teema. Teosesse on koondatud Ahvenamaa kuue tuhande aastane ajalugu kiviajast tänapäevani, mida käsitletakse naiste silmade läbi. Erlandsson kasutab õrna ja pingevaba proosat ning keeleliselt meisterlikku stiili, et avaldada austust saaremaailmale ja looduslähedasele eluviisile, toomaks lugejateni emad, kes vastutavad kõigi koduste asjade eest, samal ajal kui mehed töötavad kuude või aastate kaupa merel ja on kodust kaugel eemal.

Meri annab ja meri võtab ära. Haavatavus ja ärevus on saareelanike truud kaaslased. Neist on saanud vankumatud ja tähelepanelikud inimesed, keda kannab edasi sisemine jõud. Erlandssonile pole karm reaalsus võõras ja ta läheb teoses idüllilise saarestiku kujutamisest palju kaugemale. Ta kirjutab realistlikult, ilma igasuguse ilutsemiseta, mis teeb teksti sügavuti usutavaks.

Kõigi nominentide ning teostega saab tutvuda SIIN

 

 

Ukraina sõda on suurendanud soovi NATO-ga liitumiseks nii Rootsis kui Soomes

NordenBladet – Kuu ajaga on NATO liikmesuse toetajate arv Rootsis kasvanud üheksa protsendi võrra 51 protsendile, mis on kõigi aegade suurim toetus. Liitumise vastaste hulk on langenud 10 protsendi võrra 27 protsendile, ilmneb Demoskopi instituudi küsitlusest, mille avaldas ajaleht Aftonbladet.

Rootsi televisiooni (SVT) reedel avaldatud küsitlustulemused näitasid samuti toetuse suurt tõusu, aga see ei küündinud enamuseni, vaid jäi 49 protsendile. NATO-sse astumise vastu oli 27 protsenti.

Ukraina sõda on suurendanud toetust NATO-ga liitumisele ka Soomes.

Ajalehe Helsingin Sanomat arvamusküsitluse põhjal toetab NATO-ga liitumist 48 protsenti soomlastest. Jaanuariga võrreldes on toetus kasvanud 20 protsendipunkti võrra.

Küsitlustulemuste põhjal on Soome NATO-ga liitumise vastu 27 protsenti kodanikest ja umbes sama paljud ei oska midagi arvata.

HS on viinud sama metoodikaga NATO-küsitlusi läbi juba 20 aastat. Praegu on toetus liikmesusele suurem kui kunagi varem. Eelmine pooldajate rekord oli jaanuari 28 protsenti ja siis langes liitumise vastaste hulk esimest korda alla poole – 42 protsendile.

Küsitluse viis läbi Kantar TNS selle nädala esmaspäevast teisipäevani. Lühikese aja tõttu oli küsitletavaid harilikust vähem, telefoni teel vastas 500 inimest tavalise 1000 asemel.

Soomlaste meelemuutusest NATO-ga liitumise küsimuses annab aimu ka Yle arvamusküsitlus, mille põhjal pooldab liikmesust 53 protsenti vastanuist.

______________________________________

NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) eesmärk on tagada oma liikmetele vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil.

POLIITILINE – NATO edendab demokraatlikke väärtusi ja võimaldab liikmetel konsulteerida ja teha koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, et lahendada probleeme, luua usaldust ning vältida pikas perspektiivis konflikte.

SÕJALINE – NATO on pühendunud vaidluste rahumeelsele lahendamisele. Kui diplomaatilised jõupingutused ei õnnestu, on tal võimalik võtta kriisiohje operatsioonide jaoks tarvitusele sõjalised jõud. Need viiakse ellu NATO aluslepingu kollektiivse kaitse klausli – Washingtoni lepingu artikkel 5 – alusel või lähtudes ÜRO mandaadist kas siis üksi või koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Avafoto: Pexels

Rootsi: Lennuettevõte SAS koostas muudatuste programmi “SAS Forward”

NordenBladet – Lennuettevõte SAS on rahalistes raskustes. Uus säästuplaan näeb ette 7,5 miljardi Rootsi krooni suurust kokkuhoidu aastas. Kärbete kõrval soovib ettevõte kaasta lisakapitali.

Pandeemia ja sellest tingitud vähenenud reisimine on lennutööstust rängalt tabanud. SAS-i tulud kasvasid novembrist jaanuarini veidi üle 5,5 miljardi Rootsi krooni, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 2,3 miljardi Rootsi krooniga. Kuid ligi 2,6 miljardi krooni suurune kahjum enne seda tähendab , et kriisist räsitud lennufirma on asunud koostama kriisiplaani.

“Covid-19 pandeemia osas on endiselt ebakindlus ja SAS-i ümberkujundamine peab käima kooskõlas ja kohanemisega uue turuolukorraga,” kirjutab tegevjuht Anko van der Werff aastaaruandes.

Muudatuste programm kannab pealkirja “SAS Forward”. See ütleb, et SAS kohandub uute reisimisharjumustega ja vähendab samal ajal oma kulusid 7,5 miljardi Rootsi krooni võrra aastas. Tegevjuhi sõnul ei tehta seda kärbete kaudu.

“Pigem püüame tegelikult kasvada ja muutuda asjakohasemaks. Näiteks Norras värbame 600 töötajat,” kirjutab van der Werff.

Lisaks kulude vähendamisele on kavas tugevdada bilanssi, kaasates nii omanikelt kui Rootsi maksumaksjatelt uut kapitali.

Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni SAS-i sektsiooni esimees Martin Lindgren kardab, et SAS-i restruktureerimine võib tähendada pilootide olukorra edasist halvenemist.

“Ma näen seda nii, et te tulete ja küsite, nõuate täiendavaid panuseid ka lenduritelt. See tõesti ainult kahandab seda suurt ebakindlust, mis on minu liikmete jaoks vähemalt paar aastat valitsenud,” ütleb Lindgren SVT-le.

Suve eel hindab SAS, et lennukite täituvus on umbes 80 protsendiga sellest, mis oli 2019. aasta suvel ehk enne pandeemiat.

Kanada suurim ametiühinguorganisatsioon Kanada töökongress (CLS) kutsub reisijaid ettevõtte ümberkorralduste tõttu SAS-i boikoteerima.

Kanada pilootide assotsiatsiooni ALPA presidendi Tim Perry sõnul on see kaasa toonud pilootide koondamise ja seejärel halvematel tingimustel uuesti tööle asumise.

“Ma arvan, et see pole vastuvõetav siin Kanadas ega mujal maailmas,” ütleb ta.

Tim Perry sõnul on see esimene kord, kui Kanada töökongress kutsub üles lennufirmat riiklikult boikoteerima.

3,3 miljoni liikmega organisatsioon, mis korraldab kõike alates pilootidest kuni õpetajate ja õdedeni, on SAS-i reorganiseerimise suhtes teravalt kriitiline, kuna see ei sea esikohale senist personali ega anna neile õigust uuesti tööle asuda.

“Nagu me mõistame, on SASi piloodid kaotanud töö ja neil on palutud uuesti kandideerida, kuid oluliselt madalamate palkade ja töötingimustega. Ja me ei arva, et see on vastuvõetav viis töötajatega läbirääkimiste pidamiseks või kohtlemiseks,” ütleb Tim Perry.

SAS seevastu väidab SVT-le antud kirjalikus kommentaaris, et ümberkorraldus toob kaasa rohkem töövõimalusi Rootsis ja Skandinaavias.

Samuti plaanib lennufirma 17. märtsil toimuval korralisel üldkoosolekul muuta põhikirja, et see oleks muudatusega kooskõlas. See nõuab omanike heakskiitu. Teiste seas ka Rootsi riigilt, kellele kuulub veidi üle viiendiku SAS-ist.

Kaubandus- ja tööstusminister Karl-Petter Thorwaldssoni sõnul ootab valitsus riigiettevõtetelt eeskujulikku tegutsemist, tervislikku ja ohutut töökeskkonda ning inimväärseid töötingimusi, kuid rõhutab, et töötingimused on juhatuse otsustada.

Sel suvel toimub Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahel 500 lendu nädalas. Seda on rohkem kui kunagi varem SAS-i ajaloos.

Kuid puhkusereisijad on hinnatundlikud ja reisivad suvel ja nädalavahetustel.

SAS kaotas pandeemia esimese kahe aasta jooksul 15 miljardit Rootsi krooni. 2020. aasta sügisel sai ettevõte uut kapitali 12 miljardit Rootsi krooni, millest 3 miljardit Rootsi riigilt.

SAS-i juhtkond alustas teisipäeval kõnelusi omanikega uute kapitalisüstide üle. See tähendab muuhulgas läbirääkimisi nii Rootsi kui Taani riigiga.

Eesti: Tallink taastab 18. veebruarist reisid Tallinna ja Stockholmi vahel

NordenBladet – Tallink paneb järgmise nädala reedest taas käima Baltic Queeni Tallinna ja Stockholmi liinil, esialgu hakkab laev Tallinnast Stockholmi poole väljuma üle päeva.

Tallinki laev Baltic Queen alustab väljumisi taas reedel, 18. veebruaril, ning väljumised Tallinnast ja Stockholmist toimuvad ülepäeviti.

Tihedama graafikuga hakkavad Tallinki laevad Tallinna ja Stockholmi vahel sõitma kas märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.

Rootsi kaotas selle nädala kolmapäeval kõik siseriiklikud piirangud ning piirangud kaovad ka Euroopa Liidu riikide kodanikele riiki sisenemisel. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini.

Rootsi piirangute kaotamine tähendab ka seda, et Tallinki Rootsi lipulaevadel saab kolmapäevast taas tantsida. Rootsi lipu all sõidavad Tallinki laevad Turu ja Stockholmi ning Helsingi ja Stockholmi vahel.

Link lisas, et aprilli algusest on Tallinkil plaanis taastada üle kahe aasta ka Riia-Stockholmi liin. Nii sellel liinil sõitev Isabella kui Baltic Queen on praegu tehnilises hoolduses.

Avafoto: Pexels

Rootsi kaotab kõik piiriületuse piirangud mujalt Euroopast tulijatele

NordenBladet — Rootsi kaotab alates homsest, 9. veebruarist kõik piiriületuse piirangud Euroopa Liidu ja Euroopa majanduskoostöö riikidest tulijatele. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini. Asjast teatas Sveriges Radio.

Otsus tehti osana koroonapiirangute kaotamise otsusest, mille Rootsi valitsus tegi eelmisel nädalal.

Rootsi valitsuse varasema otsuse kohaselt kaotatakse homsest kolmapäevast, 9. veebruarist kõik kogunemiste, üritustel osalejate ja ööklubide piirangud ja ning inimesed saavad loa kodus töötamise asemel töökohale tööle minna.

Uued otsused jõustusid eile esmaspäeval.