Reede, november 7, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi: Valitsus plaanib investeerida 163 miljonit dollarit Gotlandi sõjalise taristu tugevdamiseks

NordenBladet – Rootsi valitsus teatas reedel, et plaanib tugevdada Gotlandi saarel sõjalist taristut. Valitsus plaanib selleks investeerida 163 miljonit dollarit.

Investeeringud suunatakse Gotlandi saarel olevate kasarmute laiendamisele. Tegemist on Läänemerel strateegiliselt olulise saarega.

“Eesmärk on majutada palju rohkem ajateenijaid ja muuta Gotlandil operatsioonid efektiivsemaks,” ütles finantsturgude minister Max Elger.

Rootsi taasaktiveeris 2018. aastal Gotlandi rügemendi. Samuti on Rootsi tugevdanud saare kaitset maa-õhk-rakettidega, vahendas Reuters.

Gotland on Rootsi suurim saar ja asub umbes 330 kilomeetrit põhja pool Kaliningradist.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg: Soome ja Rootsi on soovi korral teretulnud liituma

NordenBladet — NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Soome ja Rootsi on organisatsiooni teretulnud, kui nad selleks soovi avaldavad.

Stoltenberg ütles intervjuus CNN-ile, et NATO-l on hea kontakt Soome poliitilise juhtkonna ja presidendiga, nii nagu ka Rootsi juhtkonnaga.

Kui Soome ja Rootsi otsustavad NATO-ga liituda, siis on nad kõigi 30 liikmesriigi jaoks teretulnud ning liikmeks saamine peaks toimuma soovi korral kiiresti, ütles Stoltenberg.

 

 

Rootsi ja Taani ootavad Euroopa Liidu tippkohtumiselt sadamakeelde vene laevadele

NordenBladet – Sel nädalal toimuvalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt oodatakse kokkulepet uutes sanktsioonides. Rootsi ja Taani on avaldanud survet, et sadamakeeld vene laevadele oleks osa sellest. Nii Vene lipu all sõitvad kui Venemaa sadamatest tulnud laevad jätkavad sõitu Läänemere, sealhulgas Rootsi ja Taani sadamatesse.

Teisipäeva varahommikul ilmus Oxelösundi saarestikku Vene laev Nephrite, pardal mitu tuhat tonni alumiiniumi.

“Sel lubatakse meie sadamasse siseneda, “ütleb Douglas Heilborn, Oxelösundi sadama tegevjuht.

SVT tehtud uuring näitab, et teisipäeva pärastlõunal oli Läänemerel umbes 50 laeva, mis tulid Venemaa sadamatest. Vaatamata muidu karmidele Venemaa-vastastele sanktsioonidele ei keelata neil laevadel Rootsi sadamatesse siseneda.

Sel nädalal toimuvalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt oodatakse kokkulepet uutes sanktsioonides. Muuhulgas on Rootsi ja Taani avaldanud survet, et sadamakeeld oleks osa sellest.

“On oluline, et see ei sõltuks igast liikmesriigist eraldi. EL-il peab Venemaa suhtes olema ühine suhtumine,” ütles Rootsi taristuminister Tomas Eneroth SVT-le.

Rootsi sadamatöötajate ametiühing on aga juba iseseisvalt otsustanud kehtestada blokaadi laevadele, millel on ühendus Venemaaga. Alates 28. märtsist neid aluseid ei teenindata.

Taani puksiiroperaator Svitzer teatas, et alates 3. märtsist on peatatud kõik tegevused, mida saab seostada Venemaa gaasi- ja naftakaubandusega.

Avafoto: Taani (Pexels)

Rootsi: Valitsus kärbib ajutiselt kütuseaktsiisi, et kompenseerida järsult kasvanud energiahindu

NordenBladet – Rootsi valitsus otsustas ajutiselt kärpida kütuseaktsiisi ja rakendada muid meetmeid, et kompenseerida elanikele järsult kasvanud energiahindasid. Sama võimalust kaaluvad ka Saksamaa ja Leedu.

Kütuseaktsiisi vähendamine läheb riigieelarvele maksma 3,7 miljardit Rootsi krooni (357 miljonit eurot), teatas valitsus. Otsus maksta kompensatsiooni autoomanikele võtab eelarvest veel täiendavalt 4 miljardit krooni (376 miljonit eurot).

Lisaks eraldab valitsus veel 4 miljardit Rootsi krooni, et innustada tarbijaid vahetama oma sisepõlemismootoriga auto elektrisõiduki vastu.

Esmaspäeval ütles ka Saksa rahandusminister Christian Lindner, et soovib valitsuselt otsust kütuse hinnatõusu mõjude leevendamiseks kodanikele. “Riik ei tohi jätta oma kodanikke ja ettevõtteid kõrgete hindadega üksinda,” ütles Lindner.

Leedus teatas riigi aserahandusminister, et valitsuses mõeldakse seoses kütusehinna tõusuga aktsiiside kärpimisele. “Ma ei saa midagi kinnitada nii kaua, kui kabinet ei ole otsust teinud, aga jah, me kaalume erinevaid võimalusi,” ütles Gediminas Norkunas esmaspäeval.

NEMAD on selleaastased Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet — Armastus, võim ja tõrjutus on ühed põhiteemadest, mida käsitletakse sel aastal neljateistkümnes Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale esitatud romaanis ja luulekogus. Esindatud on teosed kõigist põhjala riikidest ja keelepiirkondadest. Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis.

Selleaastasest jõulisest ilukirjandusvalikust õhkub sensuaalsust ning ajaloolistes käsitlustes, poeesias ja suletud ruumides peidab end iha igavene mõistatus. Nominendid uurivad proosas ja luules ka loomulikke elumustreid, ajarännakuid ja üksikuks jäänud inimesi. Käsitletakse Arktika valu ja erilisi geopoliitilisi olusid, aga ka muutuvaid elutingimusi, mis võivad teha nii emotsionaalselt kui ka kunstiliselt ootamatuid pöördeid.

Nominentide seas on ka mitmeid eesti lugejatele tuttavaid nimesid

Eestit kolmel korral külastanud Jessie Kleemann on Gröönimaa luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie Kleemanni lapsepõlv möödus ümbritsetuna grööni pärimuskultuurist, traditsioonidest ja uskumustest, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – tänu raamatute maailmale sai ta rasketel hetkedel oma probleemidest eemalduda. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud. Need on osa tema päritolust ja identiteedist ning see omakorda innustab teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006, aastal ilmunud eestikeelsest luulevalimikust „Kiirus vaikuse sees“, mille on tõlkinud Kai-Mai Aja.

Tema nomineeritud luulekogu „Arkhticós Dolorôs“ (2021) seob suurepäraselt kokku teemad, millele Kleemann viimase veerandsajandi jooksul keskendunud on: looduse väärkohtlemine kaasaegse inimkonna poolt, põlisrahvaste kultuuri kadumine ja võitlus selle eest, et Gröönimaa inuitide järeltulijad leiaksid kaasaegses globaliseerunud maailmas uue identiteedi. Gröönimaa kultuurist ammutatud sümboleid, figuure ja esemeid kombineeritakse sarnaste kaugelt pärit objektidega – samamoodi, nagu põimuvad erinevad keeled, eriti grööni, taani ja inglise keel, moodustades täiesti uusi tähendusruume. Nii saame kogeda kultuurilist segu, mille puhul on tegu nii kaotuse kui ka loomingulise leiutisega, mis viib meid uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Tekst on küllastunud emotsioonidest, valust ja frustratsioonis – kuid valust sünnivad uued tähendused, kujundid ja sõnad, mis kutsuvad lugejat kaasa luuletuste kaudu tõeks saanud elamistingimuste ja olemasolu uurimisretkele. „Arkhticós Dolorôse“ kesksel kohal on kannatav, sulav Arktika. Jessie Kleemann oli üks esimesi, kes tõlgendas müüti mere-emast kaasaegse reostuse ja keskkonnakatastroofi sümbolina. „Arkhticós Dolorôses“ näeme seda figuuri „külma olendina”, jää ja liustike inua-na, hinge või olevusena, kelle valu peegeldub ägedalt tagasi inimestele endile. Kleemann jagab lugejatega põlisrahva kogemust, kuidas inimkond sõltub ümbritsevast loodusest, mille osaks ta ise on – seda kõike tõlgendatakse hilismodernses globaliseerunud olevikus.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Erlandsson on kolm korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud ning 2021. aastal võitis ta noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress) ka Runeberg Juniori auhinna, mille puhul valivad lõpliku võitja lapsed. Sel aastal on Erlandsson esindatud teosega „Hem“ (eesti k. „Kodu“), kus ta muljetavaldavalt oma senist registrit avardab.

Teost võib kirjeldada kui kollektiivset romaani, kuid samamoodi võib seda vaadelda kui novellisarja, mida ühendab üks keskne teema. Teosesse on koondatud Ahvenamaa kuue tuhande aastane ajalugu kiviajast tänapäevani, mida käsitletakse naiste silmade läbi. Erlandsson kasutab õrna ja pingevaba proosat ning keeleliselt meisterlikku stiili, et avaldada austust saaremaailmale ja looduslähedasele eluviisile, toomaks lugejateni emad, kes vastutavad kõigi koduste asjade eest, samal ajal kui mehed töötavad kuude või aastate kaupa merel ja on kodust kaugel eemal.

Meri annab ja meri võtab ära. Haavatavus ja ärevus on saareelanike truud kaaslased. Neist on saanud vankumatud ja tähelepanelikud inimesed, keda kannab edasi sisemine jõud. Erlandssonile pole karm reaalsus võõras ja ta läheb teoses idüllilise saarestiku kujutamisest palju kaugemale. Ta kirjutab realistlikult, ilma igasuguse ilutsemiseta, mis teeb teksti sügavuti usutavaks.

Kõigi nominentide ning teostega saab tutvuda SIIN