Pühapäev, aprill 20, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi: Stockholmis kehtestati plahvatuste ja tulistamiste tõttu eriolukord

NordenBladet — Stockholmi politsei otsustas hiljutise vägivalla eskaleerumise tõttu linnas välja kuulutada eriolukorra. Politsei teatel on üheaegselt käimas mitu konflikti, mis väljenduvad plahvatuste ja tulistamistena Stockholmis. Inimesed korraldavad plahvatusi ja tulistavad, et üksteisele survet avaldada. See on loomulikult väga murettekitav ja hoolimatu käitumine, mis mõjutab meie kodanikke, ütles politseiülem Hanna Paradis.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT teatel tugevdab politsei nüüd veelgi oma ressursse, et reageerida viimase nelja nädala jooksul Stockholmi piirkonnas suurenenud vägivallale.
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil teatati, et eriolukorda hakatakse kasutama mitme erineva kuritegeliku võrgustiku vahel praegu kestva konfliktiolukorra lõpetamiseks.

Stockholmi politsei piirkonnajuhi Mattias Anderssoni sõnul töötavad olukorra lahendamise nimel nii politsei sise- kui välistöötajad. Anderssoni sõnul on olukord praegu „väga intensiivne”.

Samuti peab Paradis olukorda keeruliseks, kuna piirkonnas on käimas mitmed konfliktid, millest mõned on hetkel eriti nähtavad. Tema sõnul on kuritegelike võrgustike sees toimunud muutus.

Varem olid võrgud kohalikud. See on muutunud. Nüüd toimivad võrgustikud nii regionaalselt kui ka üle regionaalsete piiride, nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, ütles Paradis, rõhutades, et võimud töötavad olukorra lahendamise nimel üleriigiliselt.

 

 

Rootsi kavatseb taastada tsiviilajateenistuse, et tugevdada kaitsevõimet

NordenBladet — Rootsi valitsus astub samme tsiviilajateenistuse taaskäivitamiseks, et tugevdada oma kaitsevõimet pärast Venemaa sõda Ukraina vastu.

Mais koos naaberriigi Soomega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga liitumist taotlenud Põhjamaa suurendab ka nende inimeste arvu, kes kutsutakse ajateenistusse pärast 2017. aasta otsust taaselustada ajateenistus. Rootsi on lubanud suurendada sõjalisi kulutusi 2 protsendini oma sisemajanduse koguproduktist ning seab eesmärgiks ajateenijate arvu peaaegu kahekordistada 10 000-ni järgmiseks kümnendiks, vahendab Bloomberg.

Nüüd palub valitsus Rootsi värbamisagentuuril valmistada ette väljaõpe inimestele, kes kutsutakse sõjalise konflikti korral abiteenistusse, ütles peaminister Ulf Kristersson täna esmaspäeval, 9. jaanuaril pressikonverentsil. Plaani eesmärk on tugevdada tsiviilkaitset, pakkudes samal ajal võimalust ajateenijatele, kes ei soovi läbida sõjalist väljaõpet.
„Ukrainast saadud kogemused annavad väga selge pildi, kuna hädaabiteenistused seisavad oma töös tsiviilelanike kaitsmisel silmitsi tõsise survega,” ütles tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin pressikonverentsil. „Julgeolekuolukorda arvestades on tegemist kiireloomulise meetmega totaalkaitse võimekuse tugevdamiseks.”

Avafoto: Pexels

 

Rootsi: Kuningas Carl Gustav eelistaks, et prints Philipist saaks printsess Victoria asemel troonipärija – miks see nii on?

NordenBladet — Rootsi kuningas Carl Gustav (76) soovib, et järgmiseks kuningaks saaks prints Carl Philip, teatab Dagens Nyheter. 43-aastane Carl Philip sündis 1979. aasta kevadel. Sel hetkel oli tema see, kes päris trooni oma isalt. Samal ajal oli aga käsil põhiseaduse muudatus, mis mõjutas trooni pärimise järjekorda.

Kui põhiseaduse muudatused 1980. aasta jaanuaris jõustusid, sai printsess Victoria vanima lapsena troonipärijaks. 45-aastast Victoriat kutsutakse nüüd kroonprintsessiks.

Kuningas Carl Gustav oli sellele muudatusele vastu. Peagi ilmuvas SVT dokumentaalsarjas avab Carl Gustav oma arvamuse lähemalt. Mu poeg oli juba sündinud ja järsku muudeti troonipärimise järjekorda, ta visati kõrvale. See oli imelik. Minu arvates on see ebaõiglane, nendib kuningas.

Kuningas tegi 2004. aastal sensatsioonilise riigivisiidi Brunei sultaniriiki. Oma avalduses kiitis ta sultanit, kuigi ülejäänud maailma silmis valitses sultan riiki nagu autokraat.

Nüüd, ligi 20 aastat hiljem, kirjeldab kuningas Carl Gustav kriitikat ja kära kui „tõelist arusaamatust”. Dokumentaalsarjas jääb kuningas endiselt oma väljaütlemiste juurde sultani kohta. Ta reisis mööda riiki ja oli inimestele väga lähedane. Kord aastas kutsus ta oma lossi 30 000 inimest.

See on teine ​​asi, kui me räägime poliitikast endast. Ta oli ju teistmoodi „valitseja” kui demokraatlikus riigis. Aga ta oli väga avatud. Skandaal oli tõeline arusaamatus, lisab kuningas Carl Gustav.

Dokumentaalsari Sveriges sista kungar (Rootsi viimased kuningad) jõuab SVT ekraanile 8. jaanuaril.

Avafoto: SVTPlay

 

 

Rootsi: Erdoğani poolt nõutud türklasest meest Rootsi Türgile välja ei anna

NordenBladet – Rootsi ülemkohus keeldus türklasest meest välja andmast. See on “väga negatiivne” areng, ütles Türgi välisminister Reutersi teatel.

Eelmisel kuul teatas Türgi president Tayyip Erdoğan, et Rootsi saab NATO liikmeks, kui annab neile välja türklasest ajakirjaniku. Türgi usub, et ta on organisatsiooni liige, mida nad süüdistavad 2016. aasta riigipöördekatse taga.

“Antud isiku poliitiliste vaadete tõttu on tal Türgis tagakiusamise oht. Väljaandmine seega toimuda ei saa,” ütles ülemkohtu kohtunik Petter Asp pressiteates.

Norra keskkonnaagentuur: Norras ja Rootsis on rekordarv arktiliste rebaste pesakondi

NordenBladet – Nii Norras kui Rootsis on tänavu rekordarv arktilise rebase pesakondi. Norras on 2022. aastal dokumenteeritud 72 pesakonda, kus oli kokku 354 kutsikat. 2023. aasta tuleb tõenäoliselt tippaasta.

2022. aasta näitaja on Norra Loodusuuringute Instituudi (Nina) andmetel ülekaalukalt parim tulemus pärast arktiliste rebaste seireprogrammi käivitamist 2003. aastal.

Rootsis on dokumenteeritud kokku 91 pesakonda kokku 407 kutsikaga. Soomes on vaid üks pesakond, esimene alates 1996. aastast, teatab Norra keskkonnaagentuur (Miljødirektoratet).

Avafoto: Pexels