NordenBladet — Rootsi püüab tugevdada oma kaitset Venemaa rünnaku puhuks, kuna Türgi ja Ungari blokeerivad jätkuvalt riigi NATO liikmeks saamise taotlust.
Rootsi parlamendi riigikaitse komisjon märkis eile esmaspäeval, 19. juunil, et peab keskenduma Venemaa kasvavale ohule seoses jätkuva sissetungiga Ukrainasse ja võimalusele, et sõda võib eskaleeruda tuumarelva kasutamiseni, vahendab Daily Mail.

Rootsi on töötanud oma kaitse tugevdamise nimel, olles eelmisel aastal esitanud avalduse NATO-ga liitumiseks vastuseks Vladimir Putini jõhkrale invasioonile ja suurenevatele ohtudele Läänele.

Kui naaber Soome võeti vastu NATO liikmeks selle aasta alguses, siis Türgi ja Ungari on seni hoidnud tagasi Rootsi liitumist lääneliiduga.

„Rootsi julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaks olema kavandatud nii, et see tegeleks pikaajalise ohuga, mida Venemaa kujutab endast Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule,” öeldakse komisjoni raportis. „Ei saa välistada relvastatud rünnakut Rootsi vastu.”
Raportis öeldakse ka, et „Venemaa agressiivne tegevus on viinud struktuurse ja oluliselt halvenenud julgeolekuolukorrani. Venemaa on veelgi alandanud oma sõjalise jõu kasutamise künnist ja näitab kõrget riskikalduvust.”

Raportis pealkirjaga „Raske aeg” ei tõstetud esile Moskvat võimaliku rünnaku algatajana, vaid väideti, et Venemaa sõda Ukrainas ning Hiina kasvav mõju Aasias ja maailmas on põhjustanud ebakindluse suurenemise.

Julgeolekuekspertide toetatud parteideülene komisjon, mis tegeleb selliste suurte küsimustega nagu julgeolekupoliitika, märkis, et Ukraina sõda võib üle kasvada rünnakuteks teiste riikide vastu või isegi tuuma- või muude massihävitusrelvade kasutamiseks.

„Rootsi kaitsepoliitika eeldused on põhjalikult muutunud,” ütles Rootsi moderaatide partei rahvasaadik Hans Wallmark ajakirjanikele. „See on arusaam poliitikast, millega Rootsi kodanikud peavad arvestama. Sellel on tagajärjed.”

Wallmark ütles, et Venemaa on sisenenud „pikaajalisse konflikti kogu läänemaailmaga”.

Nagu enamik lääneriike, vähendas Rootsi kaitsekulutusi pärast külma sõja lõppu kolm aastakümmet tagasi, kuid on viimastel aastatel suurendanud sõjalisi kulutusi. Riik peaks täitma NATO kaitsekulutuste künnise 2 protsenti SKT-st 2026. aastal.

Kuigi Rootsi on oma sõjalist valmisolekut juba märgatavalt tõstnud, on vaja rohkem, ütles komisjoni liige ja endine kaitseminister Peter Hultqvist esmaspäeval ajakirjanikele.

Ta ütles, et riik vajab aastateks 2025–2030 „suuremat armeed”, sealhulgas vähemalt 10 000 ajateenijat aastas, praeguselt tasemelt umbes 5000-6000.

Nüüd hakatakse arutama, et jõuda kokkuleppele pikaajaliste kaitseplaanide, sealhulgas kulutuste osas, kusjuures komisjoni lõppraport valmib järgmise, 2024. aasta aprillis.

NATO-ga liitumine tühistaks Rootsi kauaaegse formaalse neutraalsuse, kuigi ta on aastaid NATO vägedega koos treeninud.

Rootsi idanaaber Soome, millel on pikk piir Venemaaga, võeti NATO-sse aprillis pärast seda, kui ta esitas koos Rootsiga avalduse vastuseks Ukraina sõjale.

Rootsi on alates 2022. aasta juunist olnud NATO „kutsutud riik”, mis teeb lõpu kaks sajandit kestnud sõjalisele mitteühinemisele.

Kuid selle liikmestaatuse on blokeerinud Ungari ja Türgi, ainsad alliansi liikmed, kes pole veel Rootsi taotlust ratifitseerinud.

NATO artikkel 5 kollektiivkaitse klausel hõlmab ainult täisliikmeid, mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi vastu.

Rootsi kaitseminister Pal Jonson ütles esmaspäeval, et tema riik on endiselt „väga valmis” liituma sõjalise alliansiga, mis toimib Venemaa vastu heidutusvahendina.

„Oleme väga valmis saama võimalikult kiiresti ja hiljemalt Vilniuses täieõiguslikuks liikmeks,” ütles Jonson hoolimata Türgi vastuväidetest. „See on meie eesmärk.”

Avafoto: Rootsi (Unsplash)