Laupäev, oktoober 4, 2025

NORRA UUDISED

Norra: Tervishoiuteenuste ebavõrdsuse vähendamiseks eraldatakse 45 miljonit Norra krooni

NordenBladet – Mitmed haavatavad patsiendirühmad on liiga vähe kaasatud kliinilistesse uuringutesse, mis hindavad raviefekti, diagnostikat ja rehabilitatsiooni.

Nüüd eraldatakse tervishoiusektori ebavõrdsuse vähendamiseks 45 miljonit krooni, avaldab Teadusnõukogu (Forskningsrådet).

Nelja erineva projekti raames hakkavad teadlased uurima autistlikke lapsi, dementseid inimesi, üksi Norrasse põgenenud vähemusrahvuses noorte vaimset tervist ning kroonilise neeruhaigusega lapsi ja noori.

“Vaja on rohkem uuringuid, mis suudaksid arendada tervishoiuteenuseid ning aidata kaasa heale ja täpsele diagnostikale, ravile ja rehabilitatsioonile,” ütleb teadusnõukogu tegevjuht Mari Sundli Tveit.

Allikas: forskningsradet.no

Norra: Oslos asuva Rabita mošee juht sai raha Moslemi Vennaskonnaga seotud organisatsioonilt

NordenBladet – Islami Föderatsiooni, veebilehe islam.no ja Rabita mošee juhti Basim Ghozlani (57) süüdistatakse sidemetes Moslemi Vennaskonnaga*. Goslan on sündinud Jordaanias ning alates 1990. aastast elanud Norras. Oslo ülikoolis sai ta arvutiinseneri hariduse, vahendab vl.no.

Nüüd on Rabita mošee taas luubi all. Nimelt näitab mošee raamatupidamise aastaaruanne, et kogudus on saanud raha Kuveidi Moslemi Vennaskonnaga seotud organisatsioonilt.

Mošeed on varemgi kritiseeritud seoste pärast islamismi ja ekstremismiga. Kriitikud on osutanud mitmetele mošeest pärit džihadistidele, aga ka mošee järelevaatajale Basim Ghozlanile, kes on vaikivalt toetanud Moslemi Vennaskonda ja pole suutnud end distantseerida Yusufi sarnaste vaadetega. Mošee endiste liikmete hulka kuuluvad; Hassan Abdi Dhuhulow, Keenia Westgate’i kaubanduskeskuse rünnaku toimepanija ning Anders Cameroon Østensvig Dale, norra usuvahetusest pärit terrorist ja esimene Norra enesetaputerrorist Iraagis.

____________________________
*Moslemi Vennaskond on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides tegutsev islami fundamentalistlik rühmitus, mille rajas 1928. aastal Egiptuses Ḩasan al-Bannā panislamistliku, heategevust ja poliitilist aktivismi siduva organisatsioonina.

Ajalooliselt on see toetanud ühiskondlikke muudatusi (nt Egiptuse 1952. aasta revolutsiooni), kuid selle lõppeesmärk on islamistliku riigikorra rajamine ning islamimaade ühendamine Kalifaadiks, mis ulatub Hispaaniast Indoneesiani. Moslemi Vennaskonda on süüdistatud terroritegevuses, mistõttu katkestas USA diplomaatilised suhted organisatsiooniga kuni selle võimuletulekuni Egiptuses 2012. aastal.

Araabia sõjaväelistes diktatuurides nagu Egiptus ja Süüria oli vennaskond 20. sajandil enamasti surutud põranda alla, üks väheseid erandeid oli võimuletulek Sudaani 1989. aasta riigipöördes. Araabia kevade revolutsioonidega on see saanud legaalseks poliitiliseks jõuks ning omandanud mõnel pool massiliikumise iseloomu. 2012. aastal võitis Egiptuses presidendivalimised vennaskonna kandidaat Muḩammad Mursī. Ehkki vennaskonna õpetus on sunniitlik, toetab selle tegevust ka šiiitlik Iraan. Vennaskonna fundamentalistlikule poliitikale on järgnenud ka vastulööke, näiteks toimus 2013. aastal Egiptuses sõjaväeline riigipööre, millega president Mursī kukutati.

Vennaskonna toetajaid leidub ka paljude teiste riikide islamistlike poliitikute seas. Näiteks on vennaskonda toetavate seisukohtadega silma paistnud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan.

Norra: Koroona tõttu on hukkunud ligi 4000 inimest

NordenBladet – Norras on praegu koronaosasurmasid ligi 4000. Viimase kuue kuu jooksul on Norras koroona tõttu surnud peaaegu sama palju inimesi kui pandeemia esimesel kahel aastal kokku.

“Koroonasurmade kasv on tingitud asjaolust, et 2022. aastal on nakatumisi palju rohkem kui eelmise pandeemia ajal,” ütles Espen Nakstad P4-le.

16. märtsil ületas Norra 2000 koroonasurma. Kaks nädalat tagasi oli rahvatervise instituudi andmetel see arv 3890.

“Kuigi vaktsiinid kaitsevad hästi raskete haigestumiste eest, on selge, et mitme miljoni inimese nakatumisel mõned ka surevad, eriti vanemad inimesed.”

Enamik hukkunutest on üle 80-aastased ja 60 protsenti elab hooldekodudes.

Norra: Kopsufibroosi põdev kroonprintsess Mette-Marit haigestus koroonasse

NordenBladet – Koroonasse nakatunud Norra kroonprintsi Haakoni abikaasa Mette-Maritit (49) on arstide järelvalve all, sest kuulub raske kopsuhaiguse tõttu riskirühma. Kroonprintsessil on diagnoositud kopsufibroos, mille puhul tekib kopsukoes sidekude, see aga takistab normaalset gaasivahetust.

Mette-Mariti haigus on aeg-ajalt ägenenud, põhjustades hingamisraskusi. Koroonaviirus või gripp võivad tema tervislikku seisundit arvestades tõsiseid tüsistusi tekitada. Seni on kroonprintsess suutnud Covidit vältida, ehkki suur osa Norra kuningliku pere liikmeid on koroonatõve läbi põdenud.

Norra: Kolme meetri kõrgune ründetäht Erling Haalandi kuju on jäljetult kadunud

Nordenbladet – Lõuna-Norras Stavangerist paarikümne kilomeetri kaugusel Bryne’is katusel seisnud kolme meetri kõrguse jalgpallitähe Erling Braut Haalandi puukuju on varastatud, vahendab nrk.no Jærbladet´it.

Puidust skulptuuri valmistas kunstnik Kjetil Barane. Kuju seisis mõnda aega Bryne’i ringteel ent hiljem viidi see lähedalasuva ettevõtte katusele. Nüüd on kuju kadunud.

Kuju omanik Tore Sivertsen räägib ajalehele, et isik, kes arvatavasti kuju võttis, helistas talle. Ta pidas seda koledaks.

“Mul pole õrna aimugi, kus see asub,” lisab Sivertsen.

___________________
Erling Braut Håland (sündinud 21. juulil 2000 Leedsis, Inglismaal) on Norra jalgpallur, kes mängis ründajana Saksamaa Bundesliga klubis Dortmundi Borussia ja Norra jalgpallikoondises. Ta liitus 1. juulil 2022 Inglismaa kõrgliiga klubiga Manchester City.

2020. aastal pälvis ta Euroopa parimale noorjalgpallurile antava auhinna Golden Boy.

Håland alustas oma karjääri aastal 2016 kodulinna meeskonnas Bryne FK ning siirdus 2017. aastal kaheks aastaks Moldesse. Jaanuaris 2019 sõlmis ta Salzburgi Red Bulliga 5-aastase lepingu. 2019.–2020. aasta hooajal sai temast Meistrite Liiga ajaloo esimene teismeline, kes on värava löönud viies järjestikuses kohtumises.

Hooajal 2020–21 oli Håland Meistrite Liigas suurim väravakütt (10 väravat). Samal hooajal lõi ta Saksamaa kõrgliigas 27 väravat ning oli sellega paremuselt kolmas väravakütt. Hooajal 2020–21 valiti Håland lisaks Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks.

Muljetavaldavad etteasted 2019. aasta U-20 MM-il teenisid Håland sama aasta septembris esimese kutse A-koondisesse. Koondisedebüüdi tegi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus Malta vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma kolmandas koondisemängus 4. oktoobril 2019 UEFA Rahvuste Liiga mängus Austria vastu.