Reede, november 29, 2024

NORRA UUDISED

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

 

 

Norra ajakirjanik Gisle August Gjevestad Agledahl käsitleb LGBTI-võrdsuse seitset probleemi ja kuidas neid Põhjamaade koostöö abil lahendada

NordenBladet — Norra ajakirjanik Gisle August Gjevestad Agledahl on koondanud  kaheksa põneva arutelu põhipunktid mõtlevapanevasse artiklisse, milles ta käsitleb LGBTI-võrdsuse seitset probleemi ja kuidas neid Põhjamaade koostöö abil lahendada, ning analüüsib arutelusid ja väljapakutud lahendusi.

„Minu meelest arvavad paljud inimesed, et me oleme Põhjamaades finišijoonel – et võitlus seksuaalvähemuste õiguste eest on praktiliselt lõppenud ning LGBTI-inimesed saavad nüüd elada turvalist, avalikku ja võrdset elu. Mõnikord tundub, et arvan ka ise nii – näiteks Pride’i festivalil, kui mul on litrid näol ja pisar silmanurgas ning kõikjal minu ümber on inimesed, kes toetavad mitmekesisust ja armastust,“ kirjutab autor uue mõtlevapaneva artikli sissejuhatuses. Artikkel põhineb kaheksal Põhjamaades toimunud arutelul LGBTI-küsimuste kohta, mille käigus käsitleti nii probleeme kui ka lahendusi. Ingliskeelset artiklit saab lugeda siit: https://pub.norden.org/nord2021-013/

„Nüüdisaegsed queer-inimesed kasvavad peredes, koolis ja ühiskonnas üles vähemustena. Sellepärast on oluline leida võrgustikke, tuge ja kogukondi, mis koosnevad teistest sarnastest inimestest. See aitab leevendada tõrjutuse ja teistest erinemise tunnet,“ rääkis ühenduse FRI juht Inge Alexander Gjestvang Nuukis toimunud arutelul. Gröönimaal toimunud üritus oli üks kaheksast arutelust, mis keskendusid LGBTI-kogukonna probleemidele. Nendel osalesid üksikud LGBTI-inimesed, huvirühmad, noored, ametiasutused, eksperdid ja poliitikud. Arutelude käigus väljendasid osalised mitu korda tungivat soovi ulatuslikumaks Põhjamaade koostööks igas suuruses organisatsioonide ja ühenduste vahel.

Üleskutse teha tihedamat koostööd

2020. aastal algatasid soolise võrdsuse eest seisvad Põhjamaade ministrid ametliku poliitilise koostöö, et suurendada terves piirkonnas LGBTI-inimeste kaitset ja parandada nende elu. Eespool mainitud kaheksa arutelu olid osa sellest tööst. Nende eesmärk oli saada teavet tavaliste inimeste elude kohta, kuulata nende arvamusi ja koguda see teave Põhjamaade tasandil kokku, et abistada ministreid edaspidises töös. Aruteludel käsitleti palju erinevaid teemasid ja pöörati tähelepanu probleemidele, millega LGBTI-inimesed iga päev silmitsi seisavad. Muu hulgas arutati õigust elada väärikat, turvalist ja avalikku elu, igapäevaelu koolis ja tööl, tunnustamist ja õigusi perekonnas ning kogemusi tervishoiuteenustega. Teine suur probleem meie ühiskonnas on LGBTI-kogukonna vastane vägivald ja diskrimineerimine. Seda tõsteti esile eelkõige seoses vähemuste identiteedi alaste küsimustega. Aruteludel käsitleti ka kontaktide loomist, rahvusvahelist solidaarsust ning meedia- ja filmikultuuri.

„Arutelude käigus väljendasid osalised mitu korda tungivat soovi ulatuslikumaks Põhjamaade koostööks igas suuruses organisatsioonide ja ühenduste vahel,“ rääkis ajakirjanik Gisle August Gjevestad Agledahl.

Töö kodanikuühiskonnaga

Arutelud korraldati koostöös kohalike kodanikuühiskonnarühmadega, kes tegid oma platvormid kättesaadavaks, kaasasid asjakohaseid osalisi, tagasid nähtavuse ning osalesid aruteludel üritustel Åland Pride, Helsinki Pride, Umepride, Tórshavn, Reykjavík, Nuuk, Mix Copenhagen ja Tromsø Arctic Pride.

40 aastat keskendumist soolisele võrdsusele

Põhjamaad on teinud juba üle 40 aasta koostööd, et suurendada võrdsust kõikides ühiskonnakihtides. Sooline võrdsus on üks Põhjamaade mudeli edu võti ja nüüdisaegse Põhjamaade heaoluriigi alustala. Põhjamaade Ministrite Nõukogu kasutab terminit „LGBTI“, mis tähistab lesbisid, geisid, biseksuaalseid, trans- ja intersoolisi inimesi.

 

 

Norra: Leiti maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha

NordenBladet — Norras leiti kolm kuud peale õnnetust maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha. Leedu naine Rasa Lasinskienė hukkus eelmisel, 2020. aasta 30. detsembril toimunud maalihkes, mis nõudis kokku 10 inimelu.

Naise abikaasa Ramūnas Lasinskas teatas Leedu meediale, et temaga võeti Norras ühendust. Naine leiti eile esmaspäeval kella 7.30 ajal hommikul. Mees rääkis, et nägi ise õnnetust pealt ja juhtis päästjad õigesse kohta. Enne otsiti naist teisest kohast, aga edutult, vahendab lrt.lt.

Kuigi naise surnukeha pole veel ametlikult tuvastatud, on mees kindel, et see on tema naine Rasa. Mees rääkis varem, et Norra riik pakkus talle psühholoogilist abi ja välismaal elavad leedukad on teda rahaliselt  toetanud. Mees elab praegu koos vanema pojaga.

 

Norra ravimiameti juht Steinar Madsen: Uurime kahte uut tromboosi juhtumit seoses AstraZeneca vaktsiiniga, mõlemad patsiendid surid

NordenBladet — Norra ravimiamet teatas eile pühapäeval, 21. märtsil kahest uuest tromboosi juhtumist pärast AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist. Oslo ülikooli haiglas ravil olnud patsiendid surid. See on väga kurb, need on traagilised juhumid, kommenteeris Norra ravimiameti juht Steinar Madsen väljaandele NRK.

Norra ravimiamet ei välista, et juhtumid olid seotud AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Juhtumid on üldiselt selged, aga vaja on veel lisauuringuid.

Praegu veel otsest seost juhtumite ja vaktsiini vahel pole suudetud tuvastada. Enne seda on Oslo haiglas ravil olnud kokku viis alla 55-aastast patsienti, kel peale vaktsineerimist esinesid vere hüübimise häired, verejooksud ja vereliistakute vähesus. Neist kolm on praeguseks surnud.

NRK andmetel pole Norras olnud sarnaseid probleeme teiste vaktsiinidega. Lisaks AstraZeneca vaktsiinile on Norras inimesi vaktsineeritud Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega.

Oslo haigla teeb kõik, mis võimalik, et välja selgitada probleemi põhjus. Sarnaseid teateid on tulnud ka mujalt Euroopast.

Norra terviseameti juht Camilla Stoltenberg soovitas jälgida oma tervist kõigil neil, keda on vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Murettekitavad vaevused on pikaajaline haiglane enesetunne, tugev valu, ebatavalised tumedad plekid ning nahal olevad verejooksu jäljed.

Oslo haiglas juhtumite uurimisega tegelev arst Pål Andre Holme ütles, et ilmselt on tegemist teatud immuunreaktsiooniga vaktsiinile. See põhjustab vere hüübimist soodustavate antikehade tekkimist. Holme ütles, et on viiteid sellele, et juhtumid on seotud vaktsineerimisega. Patsiente on vaktsineeritud 3-10 päeva enne probleemide algust.

Norra ravimiamet teeb asja uurimisel koostööd Euroopa ravimiametiga EMA. Praegu on AstraZeneca vaktsiini kasutamine Norras peatatud. Otsus selle edasise kasutamise kohta tehakse käesoleval nädalal.

EMA teatas eelmisel nädalal, et AstraZeneca koroonavaktsiin on tõhus ja täiesti ohutu ning selle kasu ületab võimaliku kahju.

 

 

Avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet

NordenBladet —  10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.

EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.

Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.

Täiendav info taotlemise kohta on leitav siin.

Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.

Avafoto: Pexels