NordenBladet – Norra lennuamet määrab Skandinaavia lennukompaniile SAS 100 000 Norra krooni (tänase kursiga on see 9629.73 EUR) suuruse kohustusliku trahvi selle eest, et pärast suvist streiki ei le hĂĽvitatud tagasimakseid. Ettevõte võib saada uue, suurema trahvi 10 päeva pärast, kui järelevalveasutus ei ole järelpärimisele rahuldavat selgitust saanud, kirjutab NRK.
23. septembril trahvis Stockholmi ja Kopenhaageni börs SASi, sest ettevõte avalikustas 4. juulil enne börsi kaudu info jagamist meedias informatsiooni SASi pilootide streigi kohta.
Pandeemiast räsitud ja odavatest konkurentidest survestatud SAS otsis juulis pankrotikaitset, kuna piloodid alustasid kahenädalast streiki, lootes tõusta üheksa kuni 12 kuu jooksul konkurentsivõimelisemaks lennufirmaks.
Vaatamata SAS-i järjest saatvatele skandaalidele on aktsia (SAS.ST) teinud viimasel nädalal korraliku tõusu, kaubeldes täna Stockholmi börsil (19.oktoober) 0,5334 rootsi krooni juures.
NordenBladet — Norra politsei andmetel peeti 51-aastane vene mees reedel kinni Tromsø lennujaamas. Tema asjade hulgast leiti droonid ja pildistamisvahendid.
Politsei andmetel tunnistas mees ĂĽles, et lennutas droone Norras.
Norra on keelanud Vene kodanikel ära droonide lennutamise oma õhuruumis seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Droonide lennutamise eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vanglakaristuse.
Mees ütles, et saabus Norrasse neljapäeval Storskogi kaudu. Mees väitis, et on teel Teravmägedele.
Norra meediakanali NRK andmetel leidsid Norra kaitseväelased mehe valdusest fotod Põhja-Norras asuvast Kirkenes’e lennujaamast, samuti fotosid Norra kaitseväe helikopteritest Bell.
Politsei konfiskeeris mehelt fototehnika ja mälukaardid ning on mehe kuni edasise teatamiseni kinni pidanud.
NRK teatel on viimastel nädalatel Norra territoriaalvetes riigi nafta- ja gaasipuurtornide läheduses tehtud mitmeid droonivaatlusi.
Reedel teatas NRK 50-aastase vene mehe kinnipidamisest 11. oktoobril Norras Kirkenes’e Storskorgi piiripunktis.
Mees oli riigist lahkumas tagasi Venemaale, kui tavapärase piirikontrolli käigus leiti tema kohvrist kaks drooni ja muud elektroonilist salvestusseadet. Ta on samuti kinni peetud.
NordenBladet – Eelmises riigieelarves oli organisatsiooni jaoks ette nähtud 730 000 Norra krooni. Alates sellest, kui valitsus tegi ettepaneku kärpida riigieelarves kogu Noah toetust, on loomakaitseorganisatsioonile kogutud ligi miljon krooni.
Võimupartei Keskerakond ja Noah on olnud eriarvamusel paljudes küsimustes, sealhulgas hundijahis, karusnahatööstuses ja loomade heaolus. Põllumajandusminister Sandra Borch (Sp) eitas VG-le antud kommentaaris, et sellel on otsusega mingit pistmist ning ütles, et mitmete vabatahtlikke organisatsioonide toetusi on kärbitud.
Noah juht Siri Martinsen ütles ajalehele Nationen, et organisatsioonil on hea meel kogu toetuse üle. Lisaks väidab ta, et toetuse äravõtmisel pole mitte küsimus prioriteetides, vaid organisatsiooni ja Keskerakonna erimeelsused.
Aasta tagasi (juulis 2021) sai Norra loomakaitseorganisatsioon Noah esimese astme kohtus valitsuse ĂĽle võidu. Kohus leidis, et Norra valitsus ei ole taganud huntidele looduskaitseseaduse ja Berni konventsiooni nõuetele vastavat kaitset, kui on lubanud hunte kĂĽttida ka hundikaitsetsoonis. Nimelt on huntidel lubatud elada vaid 5% Norra territooriumist – ĂĽsna kitsukesel maa-alal Rootsi piiri lähedal. Norra ja Rootsi ĂĽhise hundipopulatsiooni suurus on ligi 400 isendit, neist Norra pool piiri elab umbes 70 hundi ringis. Vaatamata niigi väiksele arvukusele oli Norra valitsus lubanud kohtuotsusele eelnenud nelja aasta jooksul hukata kuus hundikaitsealal elavat karja.
Reede hommikuks oli NOAH rahakogumiskampaaniate kaudu saanud kokku veidi ĂĽle 984 000 Norra krooni.
NodenBladet – Rohkem kui 20 ĂĽhist kirikukogu kaaluvad kõrgete elektrihindade tõttu kirikute sulgemistkirjutab Dagen. Lisaks kirjutab Avisa, et mõned kirikud on juba oma uksed sulgenud.
“Mitmel kirikunõukogul on elektrikulud nii kahekordistunud kui ka mitmekordistunud ning kirikutel pole kriisiga toimetulemiseks raha. Meil ​​ei ole kõigi kohta täpseid arve, ent jah, riik on hetkel sellises seisus kirikutega. Paljud ĂĽhisnõukogud on öelnud, et nad on olukorra pärast väga mures,” räägib kirikupõhiste ettevõtete tööandjate organisatsioonist nõunik Martin Stærk ning lisab, et siiski loodetakse omavalitsuste ning riigi abile.
Meetmete hulgas, mida saaks probleemide vähendamiseks kasutusele võtta, on mitme tegevuse viimine samale päevale, et ei peaks kirikut mitu korda kütma. Möödunud kuul pakkus valitsus välja erakorralise 30 miljoni Norra krooni suuruse elektritoetuse, et kirikud ei peaks pühade ajal uksi sulgema.
Avafotol on Eidsvolli kirik Eidsvollis, Vikenis Norras.Romaani stiilis 1190 aastast pärinev hoone on kivist ja tõenäoliselt üks esimesi ristikujulisi kivikirikuid, mis on ehitatud Norras. (NordenBladet)
NordenBladet – Viis Ukraina ajakirjanikku ja fotograafi saabuvad esmaspäeval Oslosse, et vastu võtta Fritt Ord´i ja Zeit-Stiftung´i “Free Media Awards” auhind.
Viis premeeritut on Mstyslav Tšernov, Jevhen Maloletka, Natalija Gumenjuk, Katerina Sergatskova ja Andrij Dubtsjak (avapildil). Lisaks esindab Vladijslav Jesypenkot tema perekond, sest mees viibib alaliselt Krimmis, kirjutab Fritt Ord norra meediale saadetud pressiteates.
Tšernov ja Maloletka saavad auhinna kevadise Mariupoli piiramise ja pommitamise aruannete eest. Gumenjuk on teatanud Harkivist, Butšast ja Mõkolaivist, Sergatskova on teinud uurivaid raporteid, Dubtsjak aga edastanud fotosid Donbassi rindejoonest.
“Ekstreemsetes oludes tehtud ajakirjandustöö on erakordselt kvaliteetne,” kirjutas žürii augustis auhindade väljakuulutamisel.
Lisaks tunnustab žürii eriliselt kõiki nö “fikseerijaid” – ukrainlasi, kellest paljud on ka ise ajakirjanikud ning kes abistavad väliskorrespondente sõja kajastamisel.
“Free Media Awards” on kahe fondi The Fritt Ord Foundation ja ZEIT-Stiftung pressipreemiate nimetus. Auhindade eesmärk on tõsta esile ja tugevdada ajakirjanike sõltumatut rolli.
Auhinnad toetavad ajakirjanikke ja meediat, kes raporteerivad sõltumatult ja keelduvad ka ähvarduste ja ohu korral alla andmast.
Vaba meedia auhindadega soovitakse julgustada ajakirjanikke ja meediat oma tööd jätkama ning püütakse väljendada oma austust ja imetlust sõltumatu ajakirjanduse tugevdamise nimel.
Fritt Ord Foundation ja ZEIT Foundation on pressipreemiaid välja andnud alates 2004. aastast.
Auhinna laureaadid valitakse kandidaatide alusel, mille vaatab seejärel läbi sõltumatu žürii.
Vaba meedia auhindade žüriisse kuuluvad: Alice Bota, nädalalehe DIE ZEIT Moskva korrespondent, Ane Tusvik Bonde, Human Rights House Foundationi vanemnõunik, Oslo, Juri Durkot, ajakirjanik ja tõlkija, Lviv, Ukraina, Guri Norstrøm, Norra Rahvusringhäälingu (NRK) väliskorrespondent Oslos, Martin Paulsen, Bergeni ülikooli keeleteaduskonna osakonnajuhataja ja Silvia Stöber, vabakutseline ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud arengutele Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias.
Fritt Ordi fond ja ZEITi fond annavad igal aastal välja 3–5 auhinda.
