Pühapäev, oktoober 5, 2025

NORRA UUDISED

Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad

NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.

Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.

Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.

 

Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.

 

Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.

 

Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.

 

Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.

Lisainfo: https://www.norden.org/en/nordic-council-prizes 

 

 

Kokkuvõte Oslos toimunud konverentsist: KUIDAS kaasata noori kriisiolukordade lahendamisse?

NordenBladet — 17-18. oktoobril toimus Oslos konverents, mis tõi kokku Põhja- ja Baltimaade noored. Kohtumisel käsitleti eelkõige noorte rolli koroonapandeemias ning noorte paremat kaasamist sarnastes kriisiolukordades. Oslo poole reisis kolmeliikmeline meeskond, kelle hulka kuulusid Mariliis Kalinina (Rae Noortevolikogu esimees), Andra Heinat (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindaja) ja Kaarel Taimla (ENLi juhatuse aseesimees).

Esimese päeva fookuses oli pandeemia põhjustatud tagajärgede analüüsimine noortevaldkonnas. Palju oli võimalusi omavahel suhelda ja kogemusi vahetada, seda just workshoppides. Kõige olulisemaks pidasid konverentsil osalenud noored kriisi ajal teavitamist, koostööd ja ühist tegutsemist – seda just noorte suunas ja noortega koos. Viimase kriisi ajal tunti, et noorte ja nende teadmiste vastu huvi sisuliselt puudus – vähemalt otsustajate tasandil küll. Räägiti ka, kuidas riigi loodud süsteemid tegelikult hästi ei töötanud. Näiteks räägiti meie mõistes valgusfoori süsteemist, kus vahetpidamata muudeti olukord punase, rohelise, kollase peale. Nii ei olnud ainult informatsioonipuudus vaid ka ebastabiilsus. Et koolid olid pikalt kinni, on praeguseks täheldada õpiraskusi, ehkki seda oleks saanud vältida. Toodi välja, et riigid oleks võinud välja pakkuda mentorid, kes oleksid saanud noori paremini abistada. Räägiti, kuidas distantsõppe ajal oleks olnud vaja rohkem pause, võimalusi teha väike jalutuskäik või korralik lõuna. Selle asemel istuti aga tundide kaupa järjest arvutis ning paljude jaoks muutus õppimine seetõttu ebaatraktiivseks.

Seejärel arutati, kuidas käituda, kui peaks saabuma uus kriis. Cristian Hellevang (Norra Kohalike ja Piirkondlike Ühenduseste Liit) rõhutas, kui oluline on noorte parem ning otsesem kaasamine, nende kuulamine ja aitamine. Ta väärtustas dialoogi noortega, sest kuidas muidu teada, mida nad päriselt vajavad. Ühest erivajadustega noorte ühendusest pärit tütarlaps rääkis, kuidas prioriteet nihkus täielikult vanematele inimestele ja krooniliste haigustega noortel polnud võimalik saada regulaarset meditsiinilist abi. Selline olukord ei tohiks kindlasti kunagi korduda.

Fookusgruppides anti ka häid nõuandeid:

  • Ehita juba enne kriisi üles vastupidav osalusstruktuur, kujunda kaasavad harjumused ja hoiakud.
  • Tunnista, et lapsed ja noored on heterogeenne rühm – neid kõiki ei tohi käsitleda samasuguselt!
  • Kaasa lapsed ja noored kriisiks valmisoleku struktuuri.
  • Lihtsalt kuula, mida lastel ja noortel on öelda – nad teavad rohkem, kui sa arvata oskad.

Teisel päeval rääkis Kirsten Kvalø (Norra Riiklik Inimõiguste Institutsioon) näiteks õigusest olla kaasatud. Peamine mure oli tema hinnangul, et noored isegi ei tea oma õigusi ning ei kasuta neid enda kasuks ära. Seetõttu on Kristeni sõnul oluline julgustada noori. Toimus ka pikem arutelu Balti riikide esindajatega. Pealtnäha tundus, et meie süsteemid ja murekohad on sarnased ning just seetõttu on mõistlik koos nendele lahendusi otsida. Põhiliselt toodi ikka välja seda, kuidas noorte seas on passiivsus veelgi kasvanud. Kui rääkida näiteks noortevolikogudest, siis peetakse neid liiga poliitiliseks. Eksisteerib hirm võtta vastutust, veel enam, kui vaja on formuleerida oma seisukoht ja see avalikustada. Või laiemalt ei soovita endile võtta lisakohustusi jms. Seega leiti, et omavahelise koostöö arendamiseks ja lahenduste leidmiseks võiks luua ala rakkerühma, teha õppereise. Nii saaks atraktiivsemalt kaasata ka tavalisi noori.

Muidugi oli osalistel võimalik nautida kaunist ning sügist Oslot ja osaleda peale programmi korraldatud õhtusel sündmusel.

Avafoto: Pexels

 

Norra: DNB internetipangas esineb juurdepääsuprobleeme

NordenBladet – Mitmed DNB kliendid on esitanud teateid DNB internetipanga probleemidest.

Meil ​​on probleeme internetipangaga ning see mõjutab osade eraklientide sisselogimist, makseid ja ülekandeid. Mobiilipanka see ei mõjuta.

Vabandame klientide ees, keda see puudutab, ja tegeleme praegu probleemide lahendamisega,” ütleb kommunikatsiooninõunik Kari Vartdal Riise.

__________________________________
DNB ASA on Norra suurim finantsteenuste kontsern, mille varade kogumaht on 20. mai 2016 seisuga üle 1,9 triljoni Norra krooni ja turukapitalisatsioon 164 miljardit Norra krooni. DNB peakontor asub Oslos.

Norra: Börsifirma SAS sai lennuametilt 100 000 Norra krooni trahvi

NordenBladet – Norra lennuamet määrab Skandinaavia lennukompaniile SAS 100 000 Norra krooni (tänase kursiga on see 9629.73 EUR) suuruse kohustusliku trahvi selle eest, et pärast suvist streiki ei le hüvitatud tagasimakseid. Ettevõte võib saada uue, suurema trahvi 10 päeva pärast, kui järelevalveasutus ei ole järelpärimisele rahuldavat selgitust saanud, kirjutab NRK.

23. septembril trahvis Stockholmi ja Kopenhaageni börs SASi, sest ettevõte avalikustas 4. juulil enne börsi kaudu info jagamist meedias informatsiooni SASi pilootide streigi kohta.

Pandeemiast räsitud ja odavatest konkurentidest survestatud SAS otsis juulis pankrotikaitset, kuna piloodid alustasid kahenädalast streiki, lootes tõusta üheksa kuni 12 kuu jooksul konkurentsivõimelisemaks lennufirmaks.

Vaatamata SAS-i järjest saatvatele skandaalidele on aktsia (SAS.ST) teinud viimasel nädalal korraliku tõusu, kaubeldes täna Stockholmi börsil (19.oktoober) 0,5334 rootsi krooni juures.

Norra: Politsei pidas kinni järjekordse Vene droonilennutaja

NordenBladet — Norra politsei andmetel peeti 51-aastane vene mees reedel kinni Tromsø lennujaamas. Tema asjade hulgast leiti droonid ja pildistamisvahendid.
Politsei andmetel tunnistas mees üles, et lennutas droone Norras.

Norra on keelanud Vene kodanikel ära droonide lennutamise oma õhuruumis seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Droonide lennutamise eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vanglakaristuse.

Mees ütles, et saabus Norrasse neljapäeval Storskogi kaudu. Mees väitis, et on teel Teravmägedele.

Norra meediakanali NRK andmetel leidsid Norra kaitseväelased mehe valdusest fotod Põhja-Norras asuvast Kirkenes’e lennujaamast, samuti fotosid Norra kaitseväe helikopteritest Bell.

Politsei konfiskeeris mehelt fototehnika ja mälukaardid ning on mehe kuni edasise teatamiseni kinni pidanud.

NRK teatel on viimastel nädalatel Norra territoriaalvetes riigi nafta- ja gaasipuurtornide läheduses tehtud mitmeid droonivaatlusi.

Reedel teatas NRK 50-aastase vene mehe kinnipidamisest 11. oktoobril Norras Kirkenes’e Storskorgi piiripunktis.

Mees oli riigist lahkumas tagasi Venemaale, kui tavapärase piirikontrolli käigus leiti tema kohvrist kaks drooni ja muud elektroonilist salvestusseadet. Ta on samuti kinni peetud.