NordenBladet – 7. oktoobril Askvollis Bulandetis toimus paadiĂ”nnetus, milles hukkus naine. Politsei tuvastas, et laevahukk toimus seoses krabipĂŒĂŒgiga.
Trossid sisenesid mootorisse, mistĂ”ttu mootor seiskus. Meri triivis paati maa poole, kus lained lĂŒkkasid kaks tĂ€iskasvanut ĂŒle parda merre. MĂ”lemad said tagasi paadi pardale, ent uus suur laine viskas paadi ĂŒmber nii, et see lebas meres, kiil pĂŒsti.
Mees (30) tÔsiselt vigastada ei saanud, naine ja laps jÀid paadi alla. Surma sai 30-aastane Silje GrÞneng Gloppeni vallast. Alla 10-aastane laps viidi Haukelandi haiglasse.
NordenBladet – JĂ€rgmisel nĂ€dalal saabub PĂ”hja-Norrasse talv. Meteoroloogid teatavad madalamast temperatuurist ja tĂ”enĂ€oliselt lumest, mis ei piirdu vaid mĂ€gedega.
“Loodetuuled toovad madalama temperatuuri ja tĂ”enĂ€oliselt lume ning seda mitte ainult mĂ€gedes,” teatavad meteoroloogid.
Kui palju lund oodata on, pole veel kindel, kuid meteoroloogid kinnitavad, et jÀlgivad olukorda lÀhipÀevil. Samuti tuletavad nad meelde, et autodele oleks mÔistlik juba talverehvid alla panna.
NordenBladet – KolmapĂ€eval, 5. oktoobril Sveio vallas ValevĂ„gis toimunud tööÔnnetuses kaotas elu KarmĂžyst pĂ€rit Jan Eirik LangĂ„ker (24). Nimi avaldati lĂ€hedastega konsulteerides.
PÀÀsteteenistus ruttas sĂŒndmuskohale suurte vahenditega ning kiiresti tehti kindlaks, et inimene on ValevĂ„gi karjÀÀrist vĂ€lja kukkunud kivimassiivide alla lĂ”ksus.
“Kahjuks ei suudetud tema elu pÀÀsta ja ta kuulutati kohapeal surnuks,” ĂŒtleb Sjur Stava, LĂ”una-LÀÀne politseipiirkonna PĂ”hjamere- ja keskkonnaosakonna politseiuurimiste juht.
Ănnetust uurib politsei.
“Uskumatult raske on teatada, et tĂ€na kaotasime kalli kolleegi. Meie mĂ”tted ja sĂŒgavaim kaastunne lĂ€hevad eelkĂ”ige perekonnale ja lĂ€hedastele sĂ”pradele. Me kĂ”ik tunneme teile teie leinas kaasa. Kuigi meil on palju töötajaid, oleme suur pere, kus kĂ”ik tunnevad kĂ”iki. On palju neid, kes tĂ€na leinavad ja kellel on rasked ajad, ning on oluline, et hoolitseksime ĂŒksteise eest ka jĂ€rgmistel pĂ€evadel, nĂ€dalatel ja kuudel,” ĂŒtles Inge Jan Thorsen, kes on karjÀÀri haldava ettevĂ”tte Vassbakk & Stol tegevdirektor ajalehele Haugesund.
NordenBladet – Arheoloog Arve Eiken Nytun kiidab Aksel Kvammet, kes leidis Breiviknesetist MĂžre og Romsdalist matmismonumendi ning sellest koheselt valda teavitas. Haud on arvatavasti 1500â2000 aastat vana.
Kvamme avastas matusekĂŒnka möödunud nĂ€dalal oma aias sĂŒgistöid tehes.
“Peatasime töö, sest nĂ€htu nĂ€gi natuke imelik vĂ€lja. Seisime tĂŒkk aega ja mĂ”tlesime, mis see olla vĂ”iks ja arutasime, kas see vĂ”iks olla mĂ€lestus minevikust. VĂ”ib-olla vĂ”iks see olla kalmemĂ€gi,” ĂŒtles Kvamme, kes tegi nĂ€htust pildi ja saatis maavalitsusse.
RÞysa asub mÀeharjal, mere lÀhedal, kust avaneb suurepÀrane vaade Hallefjordile.See on suhteliselt vÀike, umbes neli korda neli meetrit lÀbimÔÔduga ja umbes 75 cm kÔrge.
“Seda raske dateerida, sest me pole seda vĂ€lja kaevanud, aga ma arvan, et see on siin tehtud millalgi Rooma aja ja rĂ€ndeaja vahelisel ajal. Kuskil 2000â1500 aastat vana,” rÀÀkis arheoloog.
Kui inimesed leiavad midagi, mis vĂ”iks olla kultuurimĂ€lestis, on oluline, et nad vĂ”taksid kiiresti omavalitsussega ĂŒhendust, et saaksime leiu registreerida ja kaardistada.
Varem on GurskĂžya lĂ”unakĂŒljel tehtud mitmeid avastusi, jÀÀdvustatud on kĂ”ike alates kiviaegsetest paikadest, eelajaloolisest viljelusest, asulajĂ€lgedest ja kalmetest.
NordenBladet – Norra kĂŒberkaitse aruande kohaselt vĂ”ib maavĂ€rin kaasa tuua asbesti eraldumise Jan Mayeni* saare peahoonest ja halvimal juhul vĂ”ib see viia hoone kokkuvarisemiseni, kirjutab Forsvarets Forum.
Jan Mayeni peahoone valmis 1960. aastal ja selle eeldatav eluiga oli 10 aastat. TÀna on hoone kandekonstruktsioonides tÔsised kahjustused. Raportis mÀrgitakse ka, et saart tabavad maavÀrinad iga pÀev.
Kuigi saare maavÀrinad on tavaliselt nÔrgad, pole teada, kui tugevale maavÀrinale hoone vastu peab. Kardetakse, et isegi vÀike maavÀrin vÔib viia asbesti eraldumiseni.
KĂŒberkaitsebaasi ja hĂ€ireteenistuste (CBA) ĂŒlema kohusetĂ€itja ĂŒtleb foorumis, et kĂŒberkaitse on pikka aega pĂŒĂŒdnud Jan Mayeni saarele rajada uusi hooneid.
____________________________________
* Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar PĂ”hja-JÀÀmeres. Saarel puudub pĂŒsielanikkond. Selle pikkus on 55 km (edela-kirde suunal) ja pindala 373 kmÂČ.
Saar on osaliselt liustikega kaetud (114,2 kmÂČ suurune ala) Beerenbergi vulkaani ĂŒmbruses. Sellel on kaks osa: suurem kirdeosa Nord-Jan (PĂ”hja-Jan) ja vĂ€iksem SĂžr-Jan (LĂ”una-Jan), mida ĂŒhendab 2,5 km lai maakitsus. Saar asub 600 km Islandist kirdes, 500 km ida pool paiknevast Gröönimaast ja 1000 km lÀÀnes Nordkapist Norras.
Saar on mÀgine, ja kÔrgeim tipp on pÔhjas Beerenbergi vulkaan. Maakitsus on saare kahe suurima jÀrve, SÞrlaguna (LÔuna-laguun) ja Nordlaguna (PÔhja-laguun) asukoht. Kolmas jÀrv kannab nime Ullerenglaguna (Ullerengi laguun).
Ehkki neid administreeritakse eraldi, on ISO 3166-1 standardis Jan Mayen ja Svalbard ĂŒhiselt tĂ€histatud kui Svalbard ja Jan Mayen kahetĂ€helise riigikoodiga “SJ”.
Jan Mayeni saar on Norra Kuningriigi lahutamatu osa. Alates 1995. aastast on Jan Mayeni eest hoolitsenud PĂ”hja-Norra Nordlandi maakonna vanem (fylkesmann). Osaline vastutus Jan Mayeni ĂŒle on aga mÀÀratud Norra kaitsevĂ€e logistikaorganisatsiooni Norra kaitsevĂ€e jaamaĂŒlemale.
Ainsad saare elanikud on Norra kaitsevĂ€e ja Norra meteoroloogia instituudi töötajad. Saarel veedab talve kaheksateist inimest, kuid suvel vĂ”ib elanike arv umbes kahekordistuda, kui tehakse suuri hooldustöid. Töötajad töötavad kas kuus kuud vĂ”i ĂŒhe aasta saarel ning neid vahetatakse kaks korda aastas aprillis ja oktoobris. Tugimeeskonnad, sealhulgas mehaanikud, kokad ja Ă”de, kuuluvad sĂ”javĂ€elaste hulka. SĂ”javĂ€elased opereerisid Loran-C baasis kuni selle sulgemiseni 2015. aasta lĂ”pus. Nii LORAN-saatja kui ka meteoroloogiajaam asuvad mĂ”ne kilomeetri kaugusel Olonkinbyeni asulast (Olonkini linn), kus kogu personal elab.
Jan Mayeni saarel on Trongskareti leiukohas ĂŒks kaevandatav loodusvara â kruus. Peale selle piirdub majandustegevus saarel asuvate Norra raadioside ja meteoroloogiajaamade töötajatele teenuste pakkumisega. Jan Mayenil on ĂŒks sillutamata lennuvĂ€li â Jan Mayensfield, mille lennurada on umbes 1585 m pikk. 124,1 km pikkusel rannikul ei ole ĂŒhtegi sadamat ega kaid, vaid ainult ankrukohad.
Saare ĂŒmber on rohked kalavarud ja saare valdamine annab suure eksklusiivse majandusvööndi selle ĂŒmber. Norra ja Taani vaheline vaidlus Jan Mayeni ja Gröönimaa vahelise kalapĂŒĂŒgikeelu tsooni ĂŒle lahendati 1988. aastal, andes Taanile suurema suverÀÀnsuspiirkonna. Geoloogid kahtlustavad, et Jan Mayeni ĂŒmber ookeanipĂ”hjas asuvad mĂ€rkimisvÀÀrsed nafta- ja maagaasivarud.
Jan Mayenil on Gröönimaa ja Svalbardiga sarnane hĂŒperokeaaniline polaarkliima, mille Köppeni kliimaklassifikatsioon on ET. Golfi hoovuse tugevad mĂ”jud muudavad hooajalised temperatuuride kĂ”ikumised saare laiuskraadidel ÀÀrmiselt vĂ€ikeseks, ulatudes umbes 6 °C juurde augustis kuni â6 °C juurde veebruaris, kuid muudab saare ka pilviseks vĂ€hese pĂ€ikesepaistega alaks isegi pideva polaarpĂ€eva ajal. SĂŒgav lumikate hoiab Ă€ra igikeltsa tekkimise, hoolimata aasta keskmisest temperatuurist, mis on pisut alla nulli.
