NordenBladet – Valitsuse moodustatud abordikomisjon on töötanud kuus kuud ning laiendanud oma tööd ka abordiseaduse ülevaatamiseks. SV ja Rødt usuvad, et aborditablette võiks välja kirjutada ka perearst juures või lähim tervisekeskusning naised ei peaks meditsiinilise abordi tegemiseks haiglasse minema, kirjutab Klassekampen.
“Enamik aborti teinud naistest teeb meditsiinilise abordi 12. rasedusnädala jooksul. Selle asemel, et seda haiglas teha, oleks võinud seda pakkuda esmatasandi tervishoiuteenuses,” ütleb SV tervishoiupoliitika pressiesindaja Marian Hussein.
Teda toetab Rødti esindaja Seher Aydar, kes usub, et on aeg abordi küsimus ümber mõelda. Ka AUF-i juht on sellisele lahendusele avatud.
“Minu arvates on see väga põnev ettepanek,” ütleb Astrid Hoem, kes rõhutab, et ettepanekut ei ole AUF-is menetletud.
KrF-i juht Olaug Bollestad reageerib ägedalt sellele, et abordikomisjon oma tööd laiendab. Ajalehele saadetud e-kirjas juhib ta tähelepanu sellele, et komitee moodustamisel ei tulnud kõne allagi uue seaduse loomisest.
“KrF võitleb praeguse abordiseaduse radikaalse laiendamise vastu, nagu mitmed erakonnad pooldavad,” kirjutab ta.
NordenBladet – Bane NOR SF, varem Jernbaneinfrastrukturforetaket (inglise: Railway Infrastructure Company) seadis endale 2022. aastaks eesmärgi, et 85 protsenti Oslo piirkonna tipptunni rongidest oleks täpsed. Miski ei viita sellele, et nad oleks oma eesmärgi saavutamas, kirjutab Aftenposten.
Sel aastal on täpsus 82,1 protsenti. Detsembri keskel on tipptunni rongide täpsus 72 protsenti. Ajalehe andmetel 12. detsembril Oslos vaid 39 protsenti tipptunni rongidest ei tühistanud reisigraafikut ega hilinenud.
Täpsuseks loeb Bane NOR, et rongid ei hiline lõppjaama enam kui 3 minutit ja 59 sekundit.
Kuid sageli ei pole graafikust maas mitte ainult tipptunni rongid. See tähendab, et tõenäoliselt ei saavuta ükski liikluspiirkond 2022. aasta täpsuseesmärke.
“Mõistame täielikult, et rongiga liiklevad kliendid ei ole meie eelmise nädala ja tänase rongiliiklusega rahul. Ka meie pole,” kirjutab piirkonna direktor Lars Berge e-kirjas Aftenpostenile.
Ta ütleb, et viimasel ajal on probleemideks mitu põhjust. Ta mainib nii tugevat külma ja lumist ilma kui ka mitmete äärmiselt kahetsusväärsete kokkusattumuste jada.
NordenBladet – Punase Risti tellimusel tehtud Opinioni uuring näitab, et iga neljas norralane tunneb end üksikuna, avaldas Norra Punane Rist pressiteates.
Jõulueelse nädala jooksul ütles 12 protsenti küsitletuist, et kardavad jõule. Nende seas, kes samuti ütlevad, et tunnevad end üksikuna, on see arv palju suurem.
“Nüüd on meil vaja veelgi rohkem inimesi, kes ühineksid üksinduse vastase heategevusega. Pühad on paljude jaoks raske aeg, kuid üksinduse probleem ei kao ka aastavahetusega. Õnneks saame kõik oma panuse anda,” ütleb Punase Risti president Thor Inge Sveinsvoll.
Kõige üksikumana tunnevad ennast alla 25-aastased ja üle 80-aastased norralased.
Tervelt 41 protsenti alla 25-aastastest noortest ütleb, et tunneb end üksikuna. Üle 80-aastaste seas on see protsent 36.
“Kõik, kes tahavad midagi muuta, on oodatud üksinduse vastu võitlemisse panustama. Helistage sõbrale, kellega te pole ammu rääkinud või registreerige end Punasesse Risti vabatahtlikuks külasõbraks. Kui istute kodus ja tunnete end veidi üksikuna, on Punane Rist suurepärane koht aktiivseks tegutsemiseks,” ütleb Sveinsvoll.
NordenBladet – Norra rahvatervise instituudi uued analüüsid näitavad, et tänavu novembri keskpaigani on surnuid 2700 võrra oodatust rohkem.
“Suurem osa ootamatutest suremusest on tingitud COVID-19-st,” ütles FHI instituudi direktor Camilla Stoltenberg.
Pandeemia algusest kuni selle aasta 46. nädalani (kaasa arvatud) registreeriti 4399 koroonaga seotud surma. Umbes kaks kolmandikku neist juhtus tänavu.
FHI analüüsid liigse suremuse kohta on esialgsed ja võivad muutuda, kui kogu aasta andmed on kättesaadavad.
Võrdluseks, 2021. aastal suri hinnanguliselt 1000–1500 inimest oodatust rohkem.
NordenBladet — Norras on kavas luua varjupaik veeloomadele, nende seas valgevaalale Hvaldimir, kes põgenes Venemaalt 2019. aastal. Kui 2019. aastal hakkas valgevaal Norra kalalaevadega mängima ja turistidega suhtlema, sai sellest internetis sensatsioon, vahendab Guardian.
Seltskondlik olend tundus hoidvat inimeste poole ja neid tõmbas tema poole. Kuid Hvaldimiri lugu näib olevat kurb. Ta kandis algul rakmeid, millel oli tempel „Peterburi varustus”. Meedia läks selle peale hulluks, temast räägiti kui „spioonvaalast”.
Kuna ta näib olevat inimeste poolt koolitatud ja inimestega harjunud, ei saa ta looduses hästi hakkama ja teda ohustavad lõhekasvatajad, kui ta veedab aega võrkude ääres, sööb lõhetoiduga kohale meelitatud kalu ja tüütab kalureid.
Kuid nüüd võib tema olukord muutuda. Üht Briti ettevõtjat puudutas tema lugu nii, et ta püüab nüüd koguda raha, et luua Norra fjordidesse maailma esimene avavee vaalakaitseala. Tööd Hammerfesti linna lähedal 200 hektari suurusel kaitsealal algavad järgmise aasta alguses. Endine kinnisvaramogul Adam Thorpe asutas heategevusorganisatsiooni OneWhale, mis praegu rahastab Hvaldimiri jälgimist ja kaitset ning on rahastanud uuringuid, mis võimaldavad varjupaiga rajamist. Ta tegi koostööd filmirežissööri Regina Crosbyga, kes ütles, et hakkas tegutsema pärast seda, kui ta läks ahastuses olevat vaala filmima.
„Kõik on sellesse vaala YouTube’i videote kaudu armunud,” ütles Thorpe. „Lugesin tema kohta National Geographicust 2019. aastal ja tundus see murettekitav. Ta on selgelt kodustatud ja ta on suurepärane isiksus. Mõtlesin, et noh, kui me suudame luua varjupaiga või kaitseala, mis kaitseb vaala laevaliikluse eest, siis see tähendab, et ta saab ise kala püüda ja elada võimalikult loomulikku elu.”
Thorpe’il on Norra valitsuselt luba talle kuuluv fjordi võrguga eraldada, kui ta suudab koguda raha – 250 000 naela, et hankida võrgud ala piiramiseks, luua põhilised majutuskohad töötajatele läheduses viibimiseks ja elanike jälgimiseks, samuti veterinaarlaborile hoolduse pakkumiseks.
Kaitseala oleks piisavalt suur, et võtta vastu hulk vaalu, kes on inimeste poolt välja õpetatud ja harjunud vangistuses elama. Projekt loodab võimaldada vaaladel ise jahti pidada ja üksteisega suhelda ning lõpuks nad loodusesse tagasi lasta. Thorpe arvab, et see oleks parem kui mõned zooloogide soovitused, et vaalu nagu Hvaldimir, hoitakse vangistuses akvaariumis.
„Selle vaala lugu rääkides saame pakkuda varjupaika ka teistele endistele vangistuses peetud vaaladele,” ütles ta. „Kaitsealal ei ole lõhefarme ega liigu paate sisse ega välja, mis välistab vigastuste ohu propelleriga.”
Kuid kuigi projekt algas väikese operatsioonina, kus vaid Thorpe ja Crosby püüdsid Hvaldimiri kaitsta, on see kasvanud suuremaks mittetulunduslikuks projektiks, mille juhatuses on maailma juhtivad teadlased, loomaarstid ja looduskaitsjad, kes töötavad varjupaiga loomise nimel. See on äratanud huvi isegi Netflixis, kes peab Crosbyga läbirääkimisi filmi üle, mis dokumenteerib vaala ja tema teekonda vangistusest merre ja varjupaika.
Kardetakse, et vaal võidakse surmata, kui ta jätkab lõhekasvatajate tülitamist. Norral on selles valdkonnas kogemusi; valitsus sattus hiljuti kriitika alla morsk Freya tapmise eest pärast seda, kui see tõmbas fjordi lähedale turiste.
„Peame Hvaldimirit pidevalt jälgima ja veenduma, et ta ei tekitaks ebameeldivusi lõhefarmides, kus talle meeldib aega veeta,” selgitas Thorpe. „Üks tema varasemaid töökohti on selgelt olnud paatide ja propelleritega tegelemine. Ja nii on üks tema nippe keerata nöör ümber propelleri. Kuigi sellised asjad on armsad, on need lõhefarmide jaoks üsna masendavad. Kui lõhefarmis peaks midagi juhtuma ja teda selles süüdistataks, siis tapetaks ta kohe ära, selles pole vähimatki kahtlust.”
