NordenBladet — See on ainult aja küsimus, millal Leedu oma piiri Valgevenega sulgeb, ütles Leedu parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) juht Laurynas Kasčiūnas. „Mõne kontrollpunkti sulgemine on vaid aja küsimus. Seda tehakse kindlasti,” ütles võimuliidu esipartei konservatiivse Kodumaaliidu (TS-LKD) saadik LRT raadiole.

„Ma ei hakka praegu detailidesse laskuma, milline neist, aga kui näeme, et olukord halveneb, siis otsustatakse piir täielikult sulgeda,” lisas ta.

Leedu president Gitanas Nausėda ütles neljapäeval Poola visiidil, et Vilnius, Varssavi ja Riia peavad olema valmis ühiselt sulgema oma piirid Valgevenega, kui julgeolekuolukord Venemaa Wagneri palgasõdurite tõttu halveneb.

Varem ütlesid Poola ametnikud, et võimud kaaluvad Valgevene piiri täielikku sulgemist.
„Oleme natuke teistsugused kui poolakad, kes demonstreerivad piiril oma jõudu veidi avalikumalt,” ütles Kasčiūnas. „Me teeme seda vähem avalikult, aga kogu plaan […] on paigas. Mingil etapil oleksid kaasatud ka meie relvajõud.”

Neljapäeval ütlesid Nausėda ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et Valgevenes on umbes 4000 Wagneri palgasõdurit, kuid nende arv võib kasvada.

Poola ja Leedu ametnike sõnul kujutab Valgevenes ohtu Wagner, kes saadeti Venemaalt välja pärast nende lühiajalist mässu juunis. Leedu presidendi sõnul loetakse Wagneri vägede igasugune vaenulik tegevus Venemaa tegevuseks.

NordenBladet — Leedu kuulutas reedel üle tuhande riigis elava Venemaa ja Valgevene kodaniku riiklikule julgeolekule ohuks ja teatas, et võtab neilt alalise elamisloa.

Otsus tehti pärast seda, kui valitsus palus venelastel ja valgevenelastel vastata küsimustikule, mis sisaldas küsimusi nende seisukohtade kohta Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse ja Krimmi staatuse kohta, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, vahendab ABC News.

Rohkem kui 30 aastat tagasi Nõukogude Liidust iseseisvuse välja kuulutanud Baltikumi riik Leedu on NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluv demokraatlik riik. See on olnud Ukraina tugev toetaja ja viimastel aastatel ka pelgupaik paljudele, kes on põgenenud autoritaarse režiimi eest naaberriigis Valgevenes ja suurenenud repressioonide eest Venemaal.

Leedu migratsiooniamet teatas reedel, et tegi kindlaks, et 1164 Leedus elavat Valgevene ja Venemaa kodanikku kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule, mis põhineb avaliku ja mitteavaliku teabe hindamisel. Nendest 910 on Valgevene ja 254 Venemaa kodanikud.

Elukoha andmise või keeldumise otsustamisel võeti arvesse seda, kuidas inimesed küsimustikule vastasid, teatas uuringu läbi viinud migratsiooniamet.

Neid, keda peetakse riigi julgeolekule ohuks, on vaid murdosa Leedus elavatest valgevenelastest ja venelastest. Migratsiooniameti andmetel elab praegu Leedus üle 58 000 Valgevene ja 16 000 Venemaa kodaniku. Nad peavad oma elamislubasid uuendama igal aastal kuni kolme aastani, olenevalt taotluse staatusest.

Need, kellelt elamisluba võetakse, saavad otsuse kohtusse edasi kaevata. Teistel on migratsiooniameti andmetel aega riigist lahkumiseks kuni üks kuu.

Venemaa ega Valgevene valitsused kohe ei reageerinud. Mitu aastat tagasi Venemaalt Leetu kolinud, leedu keele selgeks õppinud ja kodakondsuse saanud ärimees Viktor Vorontsov ütles, et on lahkumisega nõus.

„Ma tean paljusid venelasi, kes teenisid Nõukogude ja hiljem Putini armees. Nad on abielus leedulannadega, elavad siin, hoiavad tihedaid sidemeid võitluskaaslastega Venemaal ja levitavad pidevalt Kremli propagandat,” ütles Vorontsov.

„Leedu on demokraatlik riik ja talub erinevaid seisukohti. Isegi nende propaganda oli kuni sõja alguseni OK, kuid asjad on muutunud ja nad peavad minema,” sõnas ta.

Leedus on ka etniline vene vähemus, mis moodustab umbes 5% elanikkonnast. Nad on Leedu kodanikud ja neilt ei nõutud küsimustikule vastamist.

NordenBladet — NATO peaks loobuma oma piirangutest alaliste kaitsebaaside rajamisel Venemaa piiride lähedale, sest selle aluseks olev leping Moskvaga on „surnud”, ütles Leedu president Gitanas Nauseda väljaandele The Times.

59-aastane president Nauseda, kes võõrustab sel nädalal Vilniuses alliansi liidrite pöördelist tippkohtumist, ütles veel, et Lääs ei tohiks lasta end hirmutada president Putini tuumaväljapressimisest ning kutsus liitlasi üles kiirustama oma sõjaliste kulutuste suurendamisega „väga ohtlikus, väga hapras” olukorras.

Lisaks Ukraina väljavaadetele saada NATO liikmeks ja Rootsi ühinemisele on üks laual olevaid keskseid küsimusi pikaajaline plaan kaitsta alliansi idatiiba Venemaa rünnakute eest, sealhulgas paigutada piiririikidesse rohkem vägesid ja varustust, et tagada kaitseks usutav heidutus.

Allianss on juba paigutanud rahvusvahelised väed üheksasse riiki, näiteks Poolasse ja Balti riikidesse. Need paigutamised toimuvad aga rangelt rotatsiooni alusel, sageli eemaldatakse üksused juba kuue kuu pärast, kuna 1997. aastal sõlmitud leping Venemaaga keelab „praeguste julgeolekutingimuste korral” „alaliste” NATO baaside rajamise suures osas endisest idablokist.

Leedu ja teised liitlased väidavad, et Putin on rea agressiivsete sammudega selle kokkuleppe sisuliselt tapnud. Eelmisel kuul lepingut kaitsnud Saksamaa tegi olulise pöörde teatades, et uuendab oma kohalolekut Leedus umbes 4000 sõduriga „alaliseks” mehhaniseeritud jalaväebrigaadiks niipea, kui ehitatakse vajalikud kasarmud ja väljaõpperajatised.

„Kuna Venemaa astub aktiivseid samme taktikaliste tuumarelvade paigutamiseks Valgevenesse – ja meil on kõik tõendid selle kohta –, peaksime lõpuks kuulutama selle NATO-Venemaa asutamisakti surnuks,” ütles Nauseda. „Ilma sellise sammuta saastab see endiselt mõtlemist mõnes [NATO] pealinnas. See hoiab meid endiselt strateegilise ambivalentsuse hallis tsoonis.”

Kuu aega tagasi lõi Putin lääneriikide valitsustes häirekellad helisema väitega, et on paigutanud madala võimsusega „taktikalised” tuumaraketid Valgevenesse, mis jagab piiri kolme NATO liikmesriigiga ja mis on sõjalistel eesmärkidel juba Venemaaga liidetud.
Mitmed Euroopa luureagentuurid usuvad, et Venemaa on juba paigutanud tuumarelvad Kaliningradi, Venemaa eksklaavi Läänemere ääres Poola ja Leedu vahel.

Nauseda ütles, et Putin näis olevat oma viimaste sõnavõttudega liialdanud, kuid lõhkepeade „infrastruktuur” viidi Valgevenesse ja tõenäoliselt on vaid aja küsimus, millal raketid järgnevad. „Teate, me kuuleme pidevalt neid ähvardusi [Venemaa tuumarünnaku kohta],” ütles ta. „Võib-olla on see põhjus, miks oleme nendega kuidagi harjunud.”
„Samuti tahaksin öelda, et arvan, et üha enam liitlasi mõistab, et Putin on mängur ja kõik ähvardused, mida ta teeb, ei tulene sellest, et ta on tugev, vaid sellepärast, et ta tunneb end nõrgana. Ma arvan, et Wagneri grupeeringu hiljutine mäss Venemaal näitas tema nõrkust kõigi suhtes.”

„Seega peame jääma tugevaks ja see on ilmselt parim heidutus: jääda tugevaks, ühtseks ja näidata, et Vladimir Putin ei saa meid hirmutada, sest vastasel juhul saab Putin kohe signaali meie haavatavusest. [Venemaa] jõuab järeldusele, et okei, lääneriigid on jälle nõrgad, ei suuda otsuseid vastu võtta ja loomulikult on sellel meie otsustele väga negatiivne mõju.”

Praegu on NATO-s peamiseks lahkhelide allikaks see, kas kasutada tippkohtumist selleks, et anda Ukrainale mingigi tugevam lubadus, et ta võetakse Venemaaga vaherahu sõlmimise korral allianssi kiiresti vastu.

Kuigi Poola ja Balti riigid on avalikult nõudnud Kiievile lootust kiireks ühinemiseks, on neid tabanud USA ja Saksamaa sihikindel vastupanu, kuna mõlemad usuvad, et see oleks liiga riskantne samm ja nad soovivad suuremat survet Ukraina sisereformidele.

Arutelu tuleneb NATO kurikuulsast Bukaresti tippkohtumisest 2008. aastal, mil Ukrainale ja Gruusiale öeldi, et nad saavad liikmeks, kuid nad ei saanud üksikasjalikke tegevuskavasid.

„Oleks viga, kui me kordaksime samu vanu Bukaresti vormeleid, ütlemata midagi uut oma sõpradele, vendadele ja õdedele Ukrainas,” ütles Nauseda. „Arvan, et Ukrainale võimalikult selge ja lühima tee paika panemine alliansiga liitumiseks tugevdaks Ukraina riiki ja eriti tugevdaks see nende võitlusvaimu… Praegu praktikas seda ei juhtu, sest riik on sõjas.”
„Loomulikult ei saa te seda riiki lihtsalt liita, sest siis peate rääkima artiklist 5 [NATO vastastikuse kaitse klausel]. Noh, see pole võimalik, kuid meie idee on see, et me peame saatma signaali, kuidas edasi minna, kui sõda on läbi ja kui tingimused seda võimaldavad.”

NATO liitlaste seas on üksmeel selles, et iga liikmesriigi eesmärki kulutada kaitsele 2 protsenti oma SKTst tuleb edaspidi käsitleda miinimumina. Kuid Saksamaa ja enam kui tosin muud liitlast ei ole veel seda künnist saavutanud või näitavad, kuidas nad kavatsevad seda pikemas perspektiivis teha.

„Pikka aega olid paljudel riikidel Venemaa ohust illusioonid,” ütles Nauseda. „Nüüd mõistavad nad väga hästi, et need ohud on reaalsed ja sõja asemel on palju lihtsam või palju odavam üles ehitada heidutust ja kaitset.”

„Mõni riik võib-olla vajab kohanemiseks pikemat aega. Võib-olla kulub üks, kaks või kolm aastat, et selle 2 protsendini jõuda. Kuid minu mure on see, et see üleminekuperiood võtab liiga kaua aega, sest olukord on tõesti väga ohtlik, väga habras.”

Esmaspäeval ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldatud külalisartiklis hoiatas Nauseda, et kui Venemaa NATO-t edukalt ründab, on Saksamaa lõpuks tulejoonel, tuletades lugejatele meelde Berliini lühikest okupatsiooni Venemaa poolt seitsmeaastase sõja ajal 1760. aastal; Nõukogude pealetungi läbi Poola pärast Esimest maailmasõda; ja Punaarmee vallutusi Saksamaa pealinnas Teise maailmasõja lõpus. „Kui Venemaa peaks mõtlema Euroopa tagasilükkamisele globaalsõja pimedasse aega, seisaksid Balti riigid sellel teel kindlasti ees,” kirjutas ta.

NordenBladet — Leedu pealinn teeb kõik selleks, et esitleda juuli keskel Vilniusesse saabuvatele NATO riikide juhtidele ja delegatsioonidele kaunist pilti. Vilniuses toimub 11.-12. juulil NATO tippkohtumine, vahendab lrt.lt.

Lisaks tänavate uuendamisele ning lennujaama, tippkohtumise toimumiskoha ja vanalinna fassaadide parandamisele eemaldavad Vilniuse võimud ajutiselt ka linna ühistranspordivõrku teenindavad vanad trollibussid.

Eelkõige kaotatakse silma alt vanad Škoda bussid, mis on valmistatud endises Tšehhoslovakkias.

„NATO tippkohtumise ajal sõidavad linnas uued trollid, samas kui vanad Škoda trollid lastakse liinile ainult siis, kui on vaja planeeritud marsruute muuta või täiendada,” ütles munitsipaalettevõtte Vilniaus Viešasis Transportas (VVT, Vilniuse ühistransport) pressiesindaja Giedrė Buivydaitė.

Samal ajal saavad bussi- ja trollijuhid täiendavaid juhiseid. Buivydaitė sõnul saavad nad koolitust selle kohta, kuidas pakkuda kvaliteetset teenust eriliinidel, samuti memosid konkreetsete juhtumite või ettenägematute olukordade lahendamiseks.

Kahepäevase tippkohtumise ajal muudetakse ühistranspordi marsruute ja sõiduplaane nii, et need mööduksid liikluspiiranguga aladest. 10.-13. juuli on aga kogu ühistransport linnas tasuta. „See lahendus kompenseerib Vilniuse elanikele ja külastajatele autoliikluse piiramisest põhjustatud ebamugavused,” ütles Buivydaitė.

Teatavad liikluspiirangud kehtivad 7.-13. juulini. Need keskenduvad kolmele tsoonile: vanalinn, Gedimino puiestee ja Upės’i tänav; linna lääneosas asuv Litexpo kongressikeskuse ümbrus; ja Vilniuse lennujaama ümbrus.

Tippkohtumise peamise toimumispaiga Litexpo keskuse ümbrus suletakse 7.-12. juulini volitamata juurdepääsuks. Samal ajal pääseb vanalinna 10.-13. juulini ainult jalgsi.
Lisateavet NATO tippkohtumise ajal toimuvate liikluspiirangute kohta leiab siit.