Reede, oktoober 3, 2025

LEEDU

Leedu: Põllumehed saavutasid oma meeleavaldustega vedelgaasile oluliselt madalama maksumäära

NordenBladet — Leedu parlament langetas neljapäeval, 15. veebruaril vedelgaasi (LPG) aktsiisi 1. märtsist 304 eurolt 13 eurole tonni kohta, mis on madalam kui valitsuse kavandatud määr 41 eurot. See oli üks hiljutise põllumeeste protesti nõudmisi.

Samal hääletusel tühistas parlament maksuvaba diislikütuse kasutamise piirangud põllumeestele, poolt hääletas 108 saadikut, vastu ei olnud ükski ja viis Vabaduspartei fraktsiooni saadikut jäid erapooletuks, vahendab lrt.lt.

LPG aktsiisilangetuse häälekaim vastane keskkonnaminister Simonas Gentvilas hääletusel ei osalenud. Puudus ka peaminister Ingrida Šimonytė.

Enne hääletust tänasid mõned parlamendiliikmed põllumehi, kes sõitsid eelmisel kuul oma traktoritega Vilniuse parlamendi ja valitsushoonete juurde, „et näidata, milline jõud nad on”.

Maaelukomisjoni liige Kęstutis Mažeika ütles, et maksukärbest võidavad enim vedelgaasi kodutarbijad, mitte põllumehed.

„Viimasel ajal on inimesed nii Lätis kui ka Poolas balloonidega vedelgaasi ostmas käinud,” ütles ta pärast hääletust ajakirjanikele. „Need inimesed tunnevad mõju kõige rohkem ja varem kui põllumehed, kes tunnevad muutust alles suvel.”

Eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Mindaugas Lingė ütles hääletuse eel BNS-ile, et 13 eurole määra langetamisega kompenseerib parlament kodumajapidamistele ja ettevõtetele sisuliselt 304-eurose LPG aktsiisi maksmise jaanuarist kuni veebruarini.
Jaanuaris korraldasid põllumehed Vilniuses ulatusliku meeleavalduse, et avaldada oma nõudmisi, et valitsus tühistaks 1. jaanuarist kehtima hakanud LPG aktsiisitõusu ja tooks tagasi nende veoautodele diislikütuse vähendatud aktsiisimäära.

Gentvilas ütles kolmapäeval, et madal LPG aktsiis soodustaks toote edasist importi Venemaalt ning ei julgustaks inimesi ja ettevõtjaid investeerima vähem saastavatesse kütustesse.

Selle otsusega taandub parlament saaste vähendamise ja aktiivse kliimamuutuste vastu võitlemise kursilt, ütles ta.

 

Leedu: Hiina lõpetas viisade väljastamie Leedu kodanikele

NordenBladet — Hiina esindus Vilniuses peatas alates kolmapäevast, 24. jaanuarist viisade väljastamise Leedu kodanikele, kinnitas välisminister Gabrielius Landsbergis. „Meid on sellest teavitatud. Rohkem teavet pole antud,” ütles ta neljapäeval Kiievis Leedu ajakirjanikele.

Landsbergis ütles, et ta ei tea peatamise põhjuseid ega kestust, vahendab lrt.lt.

Hiina esindus peatas viimati Leedu kodanikele viisade väljastamise ajutiselt 2021. aasta novembri lõpus.

Peking ütles seejärel, et see toimus tehnilistel põhjustel, kuid see toimus pärast seda, kui Hiina oli vastuseks Taiwani esinduse avamisele Vilniuses ametlikult alandanud diplomaatilised suhted Leeduga ajutise asjuri tasemele.

Eelmise, 2023. aasta novembris ütles Landsbergis, et Leedu ja Hiina ametiisikud peavad läbirääkimisi diplomaatiliste suhete võimaliku normaliseerimise üle.

Avafoto: Unsplash

 

 

Balti riikide spiikrid külastavad ühiselt Kanadat ja USAd

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.

Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.

Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.

Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.

Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.

 

 

Eesti andis Balti Assamblee eesistumise üle Leedule

NordenBladet — Tallinnas toimunud Balti Assamblee 42. istungjärgul võeti vastu resolutsioon, milles muu hulgas rõhutatakse, et on vaja veelgi tugevdada Balti riikide kaitsekoostööd, aga ka koostööd kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse edendamise, meedia- ja teaberuumi, energeetika, transporditaristu ja elurikkuse hoiu vallas.

Istungjärku juhtinud Balti Assamblee president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov tänas naabreid hea koostöö eest. „Eesti, Läti ja Leedu on koos kujunenud arvestatavaks jõuks, millel on maailmapoliitikale päris mõju – see koostöö jätkub. Jätkame töötamist ka selle nimel, et Balti riigid oleks turvalised, ühendatud ja innovatiivsed ning anname BA eesistumise teatepulga väärikalt üle Leedule,“ sõnas ta.

Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Balti Nõukogu istungil, et Balti riigid seisavad ühiselt läänemaailma väravate kaitsel. Muu hulgas peab ministri sõnul Balti riikide tähelepanu praegu olema Venemaa agressiooni hinna tõstmisel. Samuti rõhutas ta, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama.

BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Andrius Kupčinskas tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal, mis mille motoks on „Kasvades koos tugevaks ja vastupidavaks“.

 

Leedu elektrijaam sai pommiähvarduse

NordenBladet — Anonüümne kõne, et Leedu strateegiliselt olulisele objektile – Kaunase hüdroelektrijaama on paigutatud lõhkekehad osutus pettuseks.
Helistaja teatas politseile täna esmaspäeval veidi pärast kella 11.00, et tehas plahvatab kell 13.00, vahendab lrtr.lt.

„Leedu julgeolekuasutuse ametnikud kontrollisid juurdepääsu ja siseruume ning kahtlasi esemeid ei leidnud,” ütles Kaunase politsei pressiesindaja Odeta Vaitkevičienė BNS-ile.
Esmaspäeva hommikul tuli ka Vilniuse ja Kaunase lennujaama petukõnesid ruumidesse paigutatud pommide kohta. Eelmisel nädalal osutus pettuseks ka Vilniuse lennujaamale tehtud pommiähvardus.