Reede, aprill 4, 2025

LEEDU

Eesti andis Balti Assamblee eesistumise üle Leedule

NordenBladet — Tallinnas toimunud Balti Assamblee 42. istungjärgul võeti vastu resolutsioon, milles muu hulgas rõhutatakse, et on vaja veelgi tugevdada Balti riikide kaitsekoostööd, aga ka koostööd kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse edendamise, meedia- ja teaberuumi, energeetika, transporditaristu ja elurikkuse hoiu vallas.

Istungjärku juhtinud Balti Assamblee president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov tänas naabreid hea koostöö eest. „Eesti, Läti ja Leedu on koos kujunenud arvestatavaks jõuks, millel on maailmapoliitikale päris mõju – see koostöö jätkub. Jätkame töötamist ka selle nimel, et Balti riigid oleks turvalised, ühendatud ja innovatiivsed ning anname BA eesistumise teatepulga väärikalt üle Leedule,“ sõnas ta.

Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Balti Nõukogu istungil, et Balti riigid seisavad ühiselt läänemaailma väravate kaitsel. Muu hulgas peab ministri sõnul Balti riikide tähelepanu praegu olema Venemaa agressiooni hinna tõstmisel. Samuti rõhutas ta, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama.

BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Andrius Kupčinskas tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal, mis mille motoks on „Kasvades koos tugevaks ja vastupidavaks“.

 

Leedu elektrijaam sai pommiähvarduse

NordenBladet — Anonüümne kõne, et Leedu strateegiliselt olulisele objektile – Kaunase hüdroelektrijaama on paigutatud lõhkekehad osutus pettuseks.
Helistaja teatas politseile täna esmaspäeval veidi pärast kella 11.00, et tehas plahvatab kell 13.00, vahendab lrtr.lt.

„Leedu julgeolekuasutuse ametnikud kontrollisid juurdepääsu ja siseruume ning kahtlasi esemeid ei leidnud,” ütles Kaunase politsei pressiesindaja Odeta Vaitkevičienė BNS-ile.
Esmaspäeva hommikul tuli ka Vilniuse ja Kaunase lennujaama petukõnesid ruumidesse paigutatud pommide kohta. Eelmisel nädalal osutus pettuseks ka Vilniuse lennujaamale tehtud pommiähvardus.

 

Leedu asutused said taas pommiähvardusi

NordenBladet — Erinevad Leedu asutused, ettevõtted ja organisatsioonid said eilse teisipäeva, 17. oktoobri õhtul venekeelseid e-kirju nende ruumidesse paigaldatud pommide kohta. E-kirjad saadeti politseiameti andmetel ligikaudu 2000 aadressile ja need tulid viielt erinevalt meiliaadressilt.

Politseiameti pressiesindaja Ramūnas Matonis ütles BNS-ile, et asutused on e-kirjadele reageerides politsei poole pöördunud umbes 900 korral, kuid kahtlasi asju pole seni leitud.

„Ohutase jääb muutumatuks ning kutsume kõiki üles järgima politsei ja Kriisireguleerimiskeskuse ühiseid soovitusi. Vastavad teenistused töötavad täisvõimsusel,” seisis avalduses.

Ähvarduskirjade saajatel palutakse järgida teisipäeval uuendatud juhiseid ja pöörduda politsei poole telefonil +370 700 60 000.

Hädaabinumbril 112 tuleks helistada vaid juhul, kui ruumide ja ümbruskonna ülevaatamisel leitakse kahtlane ese.

Asutustel ja organisatsioonidel soovitatakse oma evakuatsiooniplaanid üle vaadata ja katsetada, kuidas need praktikas töötavad.

Alates möödunud reedest on üle Leedu koolidele, lasteaedadele ja munitsipaalasutustele saadetud e-posti teel tuhandeid petupommiähvardusi. Samalaadsete e-kirjadega on üle ujutatud ka Läti ja Eesti.

Siseminister Agnė Bilotaitė ütles teisipäeval, et meili teel saadetud pommiähvarduste jätkuv tulv on piirkondliku mastaabiga küberrünnak. Ta lisas, et viidi läbi ohuhinnang ja riske ei leitud.

 

 

Leedu koolid ja lasteaiad said teist päeva järjest pommiähvardusi

NordenBladet — Ööl vastu tänast teisipäeva, 17. oktoobrit said Leedu koolid ja lasteaiad taas pommiähvardusi. „Öösel on taas ähvardusi laekunud. Niipalju kui me näeme, on koolidele ja lasteaedadele öeldud, et nende asutuste juures plahvatavad pommid kell 9.00,” ütles politseiameti pressiesindaja Ramūnas Matonis LRT raadiole.

Politsei oli teisipäeva kella kümneks saanud erinevatest asutustest üle 1000 pommiteate.

Matonis kutsus asutusi taas üles jääma rahulikuks, ähvardustest teada andma ja järgima eile õhtul antud soovitusi.

„Omavalitsused pidid [soovitusi] vastutavatele asutustele jagama, loodan, et nad on need kätte saanud ja nüüd läheb teisiti,” ütles politseiameti pressiesindaja.

„Nende soovituste põhiidee pole mitte kiirustada inimesi evakueerima ja tegevust lõpetama, vaid esmalt helistada politsei antud telefoninumbril (8 700 60 000). Kui rohkem infot pole, pärast ööd esemeid ei leitud, pärast ruumide ülevaatust midagi kahtlast pole, tuleb antud juhul tegevust jätkata ja selliseid ähvardusi eirata,” selgitas ta.

Matonise sõnul tuleks ruumid evakueerida, kui asutusest leitakse kahtlane ese.
„Kui leitakse kahtlane objekt ja pole selge, kust see pärit on, […] peaksid inimesed evakueeruma, helistama numbril 112 ja ootama politseinike saabumist,” ütles ta.

President Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku nõuniku Kęstutis Budryse sõnul on jätkuv petupommiähvarduste tulv paljastanud puudused Leedu võimude reageerimises.
„Teatud lüngad on paljastatud ja teatud õppetundidest tuleb õppida,” ütles ta teisipäeval raadiojaamale Žiniu Radijas.

Leedu vajab Budry sõnul ühtseid reageerimisprotokolle kõikidele asutustele ja selgemaid juhiseid politseilt.

„Kollektiivne arusaam, et võime selliste tavadega silmitsi seista, tuleb tõsta uuele tasemele,” ütles ta.

Möödunud reedel said koolid ja lasteaiad üle Leedu 900 pommiähvardust, mis kõik osutusid pettuseks.

Esmaspäeva õhtul said asutused üle Leedu, sealhulgas koolid ja lasteaiad, täiendavaid ähvardusi nende ruumidesse paigutatud lõhkekehadest.

Riigi julgeolekuamet teatas reedel, et pommiähvardused näivad olevat „sihitud ja koordineeritud rünnak, mis viidi läbi vaenulike riikide algatusel”.

Sarnased ähvadused eelnesid Ukrainas sissetungile eelmise, 2022. aasta veebruaris. Ukraina võimud eitasid ohtu kuni viimase hetkeni, et mitte paanikat tekitada.

 

Leedu: 2025. aasta Euroopa roheline pealinn on Vilnius

NordenBladet – Möödunud aastal võttis Tallinn Euroopa rohelise pealinna tiitli üle Prantsuse linnalt Grenoble’ilt. 2024. aastal on Euroopa roheline pealinn Hispaanias asuv Valencia. Euroopa rohelise pealinna pidulikul auhinnatseremoonial Tallinnas Kultuurikatlas (5. oktoobril) selgus uus roheline pealinn aastaks 2025, milleks on Vilnius. Teised finalistid olid Guimarães (Portugal) ja Graz (Austria).

Tiitlitega tunnustatakse Euroopa linnade keskkonna- ja rohepöördealaseid saavutusi. Kui Tallinn kandideeris, vaadati linna tegevust 12 kategoorias. Nüüd on reegleid muudetud ja vaadatakse seitset kategooriat:
õhukvaliteet;
veekvaliteet;
elurikkus;
rohealad ja jätkusuutlik maakasutus;
jäätmed ja ringmajandus;
müra;
kliimamuutuste vähendamine ja energiaefektiivsus;
kliimamuutustega kohanemine.

Tegemist on Euroopa Komisjoni tiitliga ja võitja kuulutab välja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik. Tiitlile kandideerimine toimub kahes etapis: kõigepealt hindavad linnade esitatud kirjalikku taotlust valdkonna eksperdid, selle alusel valitakse välja finalistid. Finalistid tutvustavad oma tegevusi ja plaane rahvusvahelise žürii ees, kes valib finalistide hulgast välja võitja.

Avafoto: Vilnius, Leedu (Unsplash)