Laupäev, november 23, 2024

LEEDU

Leedu president: Wagneri sõdurid võivad tulla nagu migrandid Valgevenest üle piiri

NordenBladet — Wagneri palgasõdurid võivad esineda Valgevenest pärit ebaseaduslike migrantidena ja EL peab selleks valmis olema, ütles Leedu president Gitanas Nauseda väljaandele Politico. Ta möönab aga, et praegu puuduvad tõendid selle kohta, et Wagneri väed on oma liidri Jevgeni Prigožini järel Valgevenesse kolinud. Valgevene liider Aleksandr Lukašenka teatas selle nädala alguses, et Prigožin saabus tema riiki, vahendab lrt.lt.

„Ühel päeval võivad need illegaalsed migrandid olla Wagneri võitlejad. Kas oleme selliseks väljakutseks valmis?” küsis Leedu president Politico podcastis. „Meil ei ole õigust sellist võimalust välistada.”

Leedu seisis 2021. aastal silmitsi ebaseadusliku rände intensiivistumisega Valgevene piiri tagant. Üle 4000 rändaja, peamiselt Lähis-Idast ja Aafrikast sisenesid Leetu enne, kui riik alustas vastumeetmetega.

Sellest ajast alates on piirivalvurid tagasi saatnud ligi 20 600 inimest. Kui Leedu ametnikud nimetasid seda Minski režiimi korraldatud hübriidrünnakuks, siis kohalikud ja rahvusvahelised õiguskaitseorganisatsioonid ning Euroopa Inimõiguste Kohus ütlesid, et see praktika rikub inimõigusi.

President Nauseda tunnistas, et tal pole Wagneri vägede Valgevenes viibimise kohta luureteavet peale Prigožini enda, kuid rõhutas, et Lääs peab olema valmis.

„See näitab, et peame olema valmis, peame mõistma, et illegaalne ränne või instrumentaliseeritud ränne türannide, nagu Aleksandr Lukašenka või Vladimir Putini käes on teistsugune ränne. See eeldab sellise rände jaoks sobivaid otsuseid,” ütles ta.
Prigožin kolis Valgevenesse Venemaa mässu lõpetamise kokkuleppe raames.

Möödunud nädalavahetusel võtsid Ukrainas Venemaa vägede hulka kuulunud Wagneri väed oma kontrolli alla Doni-äärses Rostovi linnas sõjaväebaasid ja ähvardasid kukutada riigi sõjaväelise juhtkonna. Kuid Prigožin tegi lõpuks kannapöörde oma väljakuulutatud marsil Moskvasse.

Seejärel teatas Kreml, et Prigožin lahkub Valgevenesse ja ka mässus osalenud Wagneri palgasõduritel lubatakse sinna kolida.

 

 

Balti spiikrid ühisavalduses: peame jätkama NATO idatiiva tugevdamist ja Ukraina toetamist

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.

„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.

Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.

Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.

Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.

Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

 

 

Läti: Sajandi keskpaigaks võib Läti rahvastik langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni

NordenBladet – Aastal 2060 võib Läti elanikkond kahaneda Eestist väiksemaks. Läti populatsioon võib langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni. Aastaks 2100 väheneb kõigi kolme Balti riigi populatsioon, prognoosis Eurostat.

Läti demograafiline trend väheneb samas kiiremini allapoole ning juba 2045. aastaks võib lätlasi olla vaid 1,5 miljonit ja aastaks 2100 1,16 miljonit, teatas Läti LSM.

Leedu hoiab suurima rahvastikuga Balti riigi staatust ka sajandi teisel poolel. Aastaks 2100 langeb inimeste arv Leedus 2,8 miljoni pealt 1,7 miljonini, mis on väiksem kui praegune Läti populatsioon.

Läti elanikkonna kahanemine perioodil 2011 kuni 2021 oli Euroopa Liidu üks suurimaid. Tol perioodil vähenes inimeste arv kiiremini vaid Bulgaarias (-11 protsent) ja Horvaatias (-10 protsenti). Lätis kahanes populatsioon üheksa ja Leedus kaheksa protsenti tol perioodil.

Ukraina sõjapõgenikega koos on Euroopa Liidu elanikkond 2023. aasta jaanuaris 451 miljonit inimest. Euroopa Liidu populatsiooni tipp peaks saabuma 2026. aastal, mil majandusblokis elab 453 miljonit inimest. Aastaks 2100 elab prognoosi kohaselt Euroopa Liidus 420 miljonit inimest.

Avafoto: Unsplash

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

Leedu: Konkurentsiamet trahvis Apteekide Liitu ning kaheksat apteegiketti 73 miljoni euroga

NordenBladet – Leedu konkurentsiamet teatas teisipäeval (13. detsember), et määras Leedu Apteekide Liidule ja kaheksale apteegifirmale konkurentsiseaduse rikkumise eest 73 miljoni euro suuruse trahvi. “Ettevõtted rikkusid Leedu konkurentsiseadust ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,” teatas Leedu konkurentsiamet.

“Eurovaistine (Euroapteek) peab maksma 27,5 miljonit eurot trahvi, Gintarine Vaistine 16,7 miljonit eurot, Tamro 9,2 miljonit eurot, Benu 7,7 miljonit eurot, EVD 2,7 miljonit eurot, EVRC 1,27 miljonit eurot, Limedika 7,4 miljonit eurot, Siromed Pharma 11 200 eurot ja Leedu Apteekide Liit 7400 eurot,” teatas pressiteates Leedu konkurentsiamet.

Konkurentsiameti teatel leppisid firmad Apteekide Liidu abiga kokku juurdehindlused ravimitele, mis olid kaetud haigekassa poolt. Firmad sõlmisid kokkuleppe 2017. aastal, vahendas LRT.

“Hiljem koostasid konkureerivad ettevõtted dokumendi, mis pidi tõestama, et firmad suudavad turul püsida ainult siis, kui tervishoiuministeerium kiidab kavandatud juurdehindlused heaks. Uurimisel selgus, et kokkulepitud juurdehindlused ei pidanud katma katma ainult kulutusi, vaid pidid tooma ka kasumit,” teatas konkurentsiamet.

Juurdehindlused jõustusid 2018. aasta juulis ja kehtivad ka praegu.

Leedu Apteekide Liit teatas teisipäeval, et pole seadust rikkunud ja pöördub kohtusse.