NordenBladet — Ööl vastu tänast teisipäeva, 17. oktoobrit said Leedu koolid ja lasteaiad taas pommiähvardusi. „Öösel on taas ähvardusi laekunud. Niipalju kui me näeme, on koolidele ja lasteaedadele öeldud, et nende asutuste juures plahvatavad pommid kell 9.00,” ütles politseiameti pressiesindaja Ramūnas Matonis LRT raadiole.

Politsei oli teisipäeva kella kümneks saanud erinevatest asutustest üle 1000 pommiteate.

Matonis kutsus asutusi taas üles jääma rahulikuks, ähvardustest teada andma ja järgima eile õhtul antud soovitusi.

„Omavalitsused pidid [soovitusi] vastutavatele asutustele jagama, loodan, et nad on need kätte saanud ja nüüd läheb teisiti,” ütles politseiameti pressiesindaja.

„Nende soovituste põhiidee pole mitte kiirustada inimesi evakueerima ja tegevust lõpetama, vaid esmalt helistada politsei antud telefoninumbril (8 700 60 000). Kui rohkem infot pole, pärast ööd esemeid ei leitud, pärast ruumide ülevaatust midagi kahtlast pole, tuleb antud juhul tegevust jätkata ja selliseid ähvardusi eirata,” selgitas ta.

Matonise sõnul tuleks ruumid evakueerida, kui asutusest leitakse kahtlane ese.
„Kui leitakse kahtlane objekt ja pole selge, kust see pärit on, […] peaksid inimesed evakueeruma, helistama numbril 112 ja ootama politseinike saabumist,” ütles ta.

President Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku nõuniku Kęstutis Budryse sõnul on jätkuv petupommiähvarduste tulv paljastanud puudused Leedu võimude reageerimises.
„Teatud lüngad on paljastatud ja teatud õppetundidest tuleb õppida,” ütles ta teisipäeval raadiojaamale Žiniu Radijas.

Leedu vajab Budry sõnul ühtseid reageerimisprotokolle kõikidele asutustele ja selgemaid juhiseid politseilt.

„Kollektiivne arusaam, et võime selliste tavadega silmitsi seista, tuleb tõsta uuele tasemele,” ütles ta.

Möödunud reedel said koolid ja lasteaiad üle Leedu 900 pommiähvardust, mis kõik osutusid pettuseks.

Esmaspäeva õhtul said asutused üle Leedu, sealhulgas koolid ja lasteaiad, täiendavaid ähvardusi nende ruumidesse paigutatud lõhkekehadest.

Riigi julgeolekuamet teatas reedel, et pommiähvardused näivad olevat „sihitud ja koordineeritud rünnak, mis viidi läbi vaenulike riikide algatusel”.

Sarnased ähvadused eelnesid Ukrainas sissetungile eelmise, 2022. aasta veebruaris. Ukraina võimud eitasid ohtu kuni viimase hetkeni, et mitte paanikat tekitada.

NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda ütles oma pöördumises ÜRO Peaassambleele, et Venemaa on toonud Euroopasse tagasi „vana stiilis koloniaalsõja”, hoiatades, et Moskva valmistub minema kaugemale. „Ukraina koloniaalsõda” on ülemaailmne probleem, mis ohustab toiduga kindlustatust ja tuumaohutust, ütles Nausėda, vahendab lrt.lt.

„Venemaa hoiab praegu maailma pantvangis, blokeerib Ukraina teravilja eksporti, rüüstab okupeeritud Ukraina alasid ja laastab kohalikku põllumajanduse infrastruktuuri,” ütles Nausėda.

Venemaa hiljutine otsus paigutada Valgevenesse tuumarelvad ja osalemise peatamine Washingtoni ja Moskva vahelises tuumarelvade vähendamise lepingus New START „tähendab, et Venemaa valmistub suuremaks sõjaks – mitte leppima rahuga”, märkis Nausėda.

NordenBladet — Leedu piirivalve ja kaitsevägi kavatsevad 27. augustil korraldada ühised õppused, et valmistuda võimalikeks ohtudeks Valgevene piiril. „Kavatseme [27. augustil] korraldada õppuse koos relvajõududega, et katsetada mitmeid stsenaariume,” ütles siseminister Agnė Bilotaitė neljapäeval ajakirjanikele.

Bilotaitė sõnul puudutab esimene stsenaarium migratsiooni „mõnede ebaharilike olukordade korral” ja teine ​​hõlmab reageerimist „hübriidsõjalisele ohule” piiril.

Leedu võimud kaaluvad ka piirivalvurite ja teiste ametnike kutsumist õppustele Eestist, Lätist ja Poolast.

Juuli alguses kiitsid Leedu võimud heaks niinimetatud piirikatteplaani.

„Uuendasime just hiljuti piirikatte [kaitse] plaani ehk riigi piirivalveteenistuse (VSAT) ja sõjaväelaste koostööd erinevatel ohutasemetel,” ütles Bilotaitė.

Siseministeeriumi teatel tagavad uuendatud plaanid kõrge ohutaseme korral vägede kiire tugevdamise Leedu piiril, ilma et oleks vaja täiendavat asustuste vahelist koordineerimist.

Plaanid uuendati vastuseks Wagneri palgasõduritele, kes saabusid Valgevenesse pärast nende lühiajalist mässu Venemaal. Baltikumi ja Poola juhtide väitel on Valgevenes umbes 4000 Wagneri sõdurit.