NordenBladet — NATO tippkohtumine jäi lahjaks ja mingit olulist murrangut ei toimunud, kommenteeris Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Poliitiliselt olid ootused tippkohtumise tulemustele madalad. Paar kuud tagasi oli selge, kuidas deklaratsioon välja näeb. Kui eesmärk oli sujuv üritus, siis see sai täidetud. Mida aga ei toimunud, oli suur strateegiline läbimurre, märkis Landsbergis.

Putin kasutas seda tippkohtumist, et kuulutada, et tema eesmärgid, meetodid ja võimalused on muutumatud – rünnates mitmeid äärmiselt tundlikke tsiviilobjekte Ukrainas. Tema ajastus näitab, et tal on täielik karistamatuse tunne, et vastuseks ei saa ega juhtu midagi, jätkas Landsbergis.

Ukraina on endiselt jäetud ebakindluse halli alasse. Pöördumatud sillad on olulised, kuid mitte nii olulised kui tegelik kaitse. Varem, mitte hiljem peab toimuma arutelu kindlate garantiide üle Ukrainale, kui tahame kindlustada Euroopa tulevikku, märkis ta.

Suurim kasutamata võimalus oli otsus mitte lubada sügavamaid lööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu. See oleks olnud suur võit mitte ainult Ukrainale, mitte ainult USA-le, vaid kogu liidule. See ei nõudnud logistikat ega raha, vaid poliitilist otsust.

Euroopa jaoks on kõige olulisem otsus tunnistada, et Venemaa tugevdab oma ebaregulaarset sõjapidamist, ja meeldetuletus, et isegi ebaregulaarsed rünnakud võivad vallandada artikli 5. See tähendab passiivsuse selguse asendamist strateegilise ebaselgusega.

Kokkuvõttes märkis Landsbergis, et tundub, et me eitame endiselt, et see sõda Ukraina vastu on ülemaailmne strateegiline muutus, mis nõuab vastuseks raskeid strateegilisi otsuseid, hoolimata sellest, et Putin üritab meid väga kõvasti veenda.

Politically the expectations for deliverables from the Summit were low. It was clear a couple of months ago how the declaration would look. If the goal was to have a smooth event, that was achieved. What didn’t happen was any major strategic breakthrough.
— Gabrielius Landsbergis🇱🇹 (@GLandsbergis) July 12, 2024

NordenBladet — Leedu tolli juurdlusteenistus avastas sanktsioonidest möödahiilimise skeemi autode ekspordil Leedust Venemaale ja Valgevenesse, teatas teenistus reedel 28. juunil. Skeemi eesmärk on mööda hiilida veoautode Venemaale ja Valgevenesse eksportimise keelust, teatas teenistus.

„Leedus registreeritud ettevõtjatele kuuluvad poolhaagistega veokid väljuvad kõnealustesse riikidesse, näiliselt kauba vedamiseks või selle järele, kuid ei naase kunagi ning nende registreeringut muudetakse lihtsalt välismaal,” selgitas tolliteenistus skeemi olemust.

Sarnast meetodit kasutatakse luksusautode transportimisel. Inimesed registreerivad need enda nimele ja ei too neid siis Leetu tagasi: „See on katse kõrvale hiilida Leedu tolli rangemast kontrollist autode võimaliku Venemaale sisenemise osas.”

Tolli teatel jälgivad ametivõimud sanktsioonidest potentsiaalselt kõrvale hiilivate ettevõtete tegevust, tugevdavad kontrolli piiripunktides ning teevad regulaarseid reide ja kontrolle, vahendab lrt.lt.

Ettevõtjaid ähvardab sanktsioonide rikkumise eest trahv 50–100 protsenti kauba väärtusest.

NordenBladet — Leedu pealinna Vilniuse võimud avalikustasid täna teisipäeval, 2. juulil linna kaitseplaani, mis sisaldab tõkete parki, droonide lennuala ja uusi evakueerimisplaane.

Omavalitsuse info kohaselt koosneb pealinna kaitseplaan kahest põhiosast. Kaitsetoetuse osa sisaldab tegevuskava tõkete pargi, droonide ökosüsteemi koos uue lennualaga, sõjaväe komandandi bürood ja Leetu määratud Saksa brigaadi vastuvõttu. Samal ajal hõlmab kodanikukaitse tugevdamise kava varjupaikade võrgustikku, evakuatsiooniplaane ja suhtluskanaleid kodanikega, vahendab lrt.lt.

„Näeme oma panust siin väga olulisena, sest ennekõike on Vilnius pealinn ja seega sihtmärk number üks. Muidugi on meie geograafilises asukohas Valgevene piiri lähedal, mõnekümne kilomeetri kaugusel Astravjetsi tuumajaam, mis kujutab endast omaette ohtu,” ütles Vilniuse linnapea Valdas Benkunskas teisipäeval ajakirjanikele.

Vilniuse ametivõimud kavatsevad osta liikumist takistavaid seadmeid nagu betoonist teetõkked, betoonist draakoni hambad ja terasest Tšehhi siilid, et vajadusel tugevdada linna sissepääsude kaitset ja raskendada potentsiaalsete vaenlaste liikumist.

Hange on kavandatud juba käesolevaks aastaks ja võib nõuda kuni 1 miljon eurot.
Benkunskase sõnul on sel suvel plaanis rajada ka drooniala Vilniuse Šeškinė piirkonnas asuvale lagendikule. Plats varustatakse stardiplatvormide, võrkude, piirdeaedade, takistuste ja sobiva pinnaga drooniõppeks. Ala on avatud kõigile ja inimesed saavad seda kasutada koolitusteks pärast aja broneerimist elektroonilise süsteemi abil.

Leedu pealinn plaanib sügisel uuendada ka evakuatsiooniplaane, kuid neid ei avalikustata. Samuti on kavas suurendada varjupaikade arvu.

Praegu on Vilniuses 672 objekti, kus umbes 50 protsenti elanikkonnast saaks lühiajaliselt varjuda, ütles linnapea.

„Seadusandlus näeb ette, et protsent peaks olema vähemalt 60 protsenti. Aga meie eesmärk ei ole kindlasti peatuda 60 protsendi juures ja sel aastal tahame liikuda 100 protsendi poole ning omada varjupaikade võrgustikku, mis kataks terve Vilniuse,” rääkis linnapea.

Kohalike võimude eesmärk on paigaldada ka 52 täiendavat hoiatussireeni ja koostada paberjuhend, mis sisaldab põhiteavet selle kohta, mida hädaolukorras teha.

Omavalitsuse plaanides on ka spetsiaalne telefoniliin, mobiiliäpp ja varuraadioseadmete soetamine.

NordenBladet — Leedu piirivalvurid varustatakse raskerelvadega, ütles siseminister Agnė Bilotaitė täna esmaspäeval, 20. mail. „Kaitseministeerium aitab kaasa piirivalvurite varustamisele raskerelvadega,” ütles Bilotaitė Paluknyse lennuväljal ajakirjanikele. „Ma ei tahaks täpsustada, sest kõik on alles lahendamisel.”

Minister saatis esmaspäeval peaminister Ingrida Šimonytėt piirivalve (VSAT) lennusalga võimekust kontrollimas, vahendab lrt.lt.

„Me jagame olukorrast sama nägemust ja teeme koostööd kõigi teenistuste tugevdamiseks,” ütles ta ja lisas, et otsus varustada piirivalve raskerelvadega tuleb vastusena Ukraina sõjale.

Leedu piirivalve on viimasel ajal varustatud NATO standarditele vastava moodsate relvadega, tõi siseminister välja.

Piirivalve ülem Rustamas Liubajevas ütles omalt poolt, et kavandatavad raskerelvad hõlmavad nii mobiilset kui ka mittemobiilset varustust.

„Esimese etapi käigus soetada plaanitavad relvad ei vaja eriväljaõpet. […] See on mõeldud kasutamiseks sõdurite ja teatud varustuse vastu,” ütles ta ja lisas, et plaan on varustus soetada aasta lõpuks.