NordenBladet — Leedu tolli juurdlusteenistus avastas sanktsioonidest möödahiilimise skeemi autode ekspordil Leedust Venemaale ja Valgevenesse, teatas teenistus reedel 28. juunil. Skeemi eesmärk on mööda hiilida veoautode Venemaale ja Valgevenesse eksportimise keelust, teatas teenistus.
„Leedus registreeritud ettevõtjatele kuuluvad poolhaagistega veokid väljuvad kõnealustesse riikidesse, näiliselt kauba vedamiseks või selle järele, kuid ei naase kunagi ning nende registreeringut muudetakse lihtsalt välismaal,” selgitas tolliteenistus skeemi olemust.
Sarnast meetodit kasutatakse luksusautode transportimisel. Inimesed registreerivad need enda nimele ja ei too neid siis Leetu tagasi: „See on katse kõrvale hiilida Leedu tolli rangemast kontrollist autode võimaliku Venemaale sisenemise osas.”
Tolli teatel jälgivad ametivõimud sanktsioonidest potentsiaalselt kõrvale hiilivate ettevõtete tegevust, tugevdavad kontrolli piiripunktides ning teevad regulaarseid reide ja kontrolle, vahendab lrt.lt.
Ettevõtjaid ähvardab sanktsioonide rikkumise eest trahv 50–100 protsenti kauba väärtusest.
NordenBladet — Leedu energiaminister Dainius Kreivys ütles, et Balti riikide plaanitav võrgu sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga veebruaris 2025 tõstab tarbijate jaoks elektri hinda, kuid suurem tootmine aitaks hindu kontrolli all hoida. Tema sõnul on Leedu võrguoperaator Litgrid teinud arvutused, mille kohaselt „sünkroniseerimise mõju hindadele on paar protsenti”, vahendab lrt.lt.
„Põhimõtteliselt kordan veel kord, [hinda määrav tegur] on infrastruktuuri olemasolu, teiseks sesoonsus,” ütles Kreivys täna teisipäeval Leedu lõunaosa linnas Alytuses.
Tema sõnul võib elektri hind tõusta bilansivõimsuse vajaduse tõttu: „Leedus on vajadus bilansivõimsuse järele väiksem, kuna see on meil sisemiselt olemas, Lätis ja Eestis on see aga kallim.”
Litgrid arvutas eelmisel aastal, et oma võrgu sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga läheks Leedu tarbijatele maksma keskmiselt 50 senti kuus (keskmise tarbimise korral 140 kWh), Eesti tarbijale 60 senti ja Läti tarbijale umbes euro.
Litgridi tegevjuht Rokas Masiulis ütles, et ei soovi spekuleerida sünkroniseerimise mõju elektrihindadele ning rõhutas, et see sõltub taastuvenergia projektide arengust.
Kreivyse sõnul määrab elektrihinnad enamasti infrastruktuuri olemasolu ja seda saab kontrollida võimalikult suure toodanguga.
„Näiteks täna on Estlinki [Soome ja Eesti vaheline ühenduslüli] suurem kaabel kahjustatud ja remondis ning automaatselt ei jõua Skandinaaviast, täpsemalt Soomest elekter Balti riikidesse, mis toob kaasa hinnatõusu. Oma mõju avaldab ka NordBalti kaabli toimimine või mittetöötamine. Baltimaade ja eriti Leedu kõrgeim võimalik elektri tootmine on parim ravim kõrgete hindade vastu,” ütles Leedu energiaminister.
Kuna Balti riigid kavatsevad teavitada Venemaad ja Valgevenet BRELL-lepingu lõpetamisest, mida nad peavad tegema 7. augustiks, kohtuvad Leedu, Läti ja Eesti energiaministrid 10. juulil Riias.
Eelmise, 2023. aasta augustis kirjutasid Balti peaministrid alla deklaratsioonile, millega kohustuvad sünkroniseerima Balti elektrivõrgud Lääne-Euroopaga veebruariks 2025. Detsembris kinnitati seda kohustust deklaratsioonis, mille allkirjastasid Euroopa Komisjon ning Baltikumi ja Poola energeetika eest vastutavad ministrid.
NordenBladet — Leedu pealinna Vilniuse võimud avalikustasid täna teisipäeval, 2. juulil linna kaitseplaani, mis sisaldab tõkete parki, droonide lennuala ja uusi evakueerimisplaane.
Omavalitsuse info kohaselt koosneb pealinna kaitseplaan kahest põhiosast. Kaitsetoetuse osa sisaldab tegevuskava tõkete pargi, droonide ökosüsteemi koos uue lennualaga, sõjaväe komandandi bürood ja Leetu määratud Saksa brigaadi vastuvõttu. Samal ajal hõlmab kodanikukaitse tugevdamise kava varjupaikade võrgustikku, evakuatsiooniplaane ja suhtluskanaleid kodanikega, vahendab lrt.lt.
„Näeme oma panust siin väga olulisena, sest ennekõike on Vilnius pealinn ja seega sihtmärk number üks. Muidugi on meie geograafilises asukohas Valgevene piiri lähedal, mõnekümne kilomeetri kaugusel Astravjetsi tuumajaam, mis kujutab endast omaette ohtu,” ütles Vilniuse linnapea Valdas Benkunskas teisipäeval ajakirjanikele.
Vilniuse ametivõimud kavatsevad osta liikumist takistavaid seadmeid nagu betoonist teetõkked, betoonist draakoni hambad ja terasest Tšehhi siilid, et vajadusel tugevdada linna sissepääsude kaitset ja raskendada potentsiaalsete vaenlaste liikumist.
Hange on kavandatud juba käesolevaks aastaks ja võib nõuda kuni 1 miljon eurot.
Benkunskase sõnul on sel suvel plaanis rajada ka drooniala Vilniuse Šeškinė piirkonnas asuvale lagendikule. Plats varustatakse stardiplatvormide, võrkude, piirdeaedade, takistuste ja sobiva pinnaga drooniõppeks. Ala on avatud kõigile ja inimesed saavad seda kasutada koolitusteks pärast aja broneerimist elektroonilise süsteemi abil.
Leedu pealinn plaanib sügisel uuendada ka evakuatsiooniplaane, kuid neid ei avalikustata. Samuti on kavas suurendada varjupaikade arvu.
Praegu on Vilniuses 672 objekti, kus umbes 50 protsenti elanikkonnast saaks lühiajaliselt varjuda, ütles linnapea.
„Seadusandlus näeb ette, et protsent peaks olema vähemalt 60 protsenti. Aga meie eesmärk ei ole kindlasti peatuda 60 protsendi juures ja sel aastal tahame liikuda 100 protsendi poole ning omada varjupaikade võrgustikku, mis kataks terve Vilniuse,” rääkis linnapea.
Kohalike võimude eesmärk on paigaldada ka 52 täiendavat hoiatussireeni ja koostada paberjuhend, mis sisaldab põhiteavet selle kohta, mida hädaolukorras teha.
Omavalitsuse plaanides on ka spetsiaalne telefoniliin, mobiiliäpp ja varuraadioseadmete soetamine.
NordenBladet — Leedu piirivalvurid varustatakse raskerelvadega, ütles siseminister Agnė Bilotaitė täna esmaspäeval, 20. mail. „Kaitseministeerium aitab kaasa piirivalvurite varustamisele raskerelvadega,” ütles Bilotaitė Paluknyse lennuväljal ajakirjanikele. „Ma ei tahaks täpsustada, sest kõik on alles lahendamisel.”
Minister saatis esmaspäeval peaminister Ingrida Šimonytėt piirivalve (VSAT) lennusalga võimekust kontrollimas, vahendab lrt.lt.
„Me jagame olukorrast sama nägemust ja teeme koostööd kõigi teenistuste tugevdamiseks,” ütles ta ja lisas, et otsus varustada piirivalve raskerelvadega tuleb vastusena Ukraina sõjale.
Leedu piirivalve on viimasel ajal varustatud NATO standarditele vastava moodsate relvadega, tõi siseminister välja.
Piirivalve ülem Rustamas Liubajevas ütles omalt poolt, et kavandatavad raskerelvad hõlmavad nii mobiilset kui ka mittemobiilset varustust.
„Esimese etapi käigus soetada plaanitavad relvad ei vaja eriväljaõpet. […] See on mõeldud kasutamiseks sõdurite ja teatud varustuse vastu,” ütles ta ja lisas, et plaan on varustus soetada aasta lõpuks.
NordenBladet — Leedu uus kaitseminister Laurynas Kasčiūnas on juhtimas Komendantūros‘te (komandatuuride) loomist, mis tegutsevad sõja ajal kohalike omavalitsuste kõrval. Mis need on ja kuidas saavad kodanikud kaasa lüüa?
Kuna Komendantūros‘ed luuakse ametlikult esimest korda, on Leedu valitsus nüüd kutsunud kodanikke veebis registreeruma. Eesmärk on meelitada kohale jahimehi või tulirelva alal koolitatuid, samuti sõjalise kogemusega inimesi, meedikuid ja kõiki, kes on valmis aitama oma linnu ja külasid relvaga või ilma relvata kaitsma, vahendab lrt.lt.
„Pöörame ühiskonnaüleses kaitses uue lehekülje,” ütles Kasčiūnas. Ametnikud ütlesid varem, et Leedu lähenemine tugineb peamiselt Ukraina kogemustele Venemaa täiemahulise sissetungi ajal.
Üle riigi asutatavad 27 Komendanturos‘t töötaksid relvakonflikti ajal koos tsiviilvalitsusega, nagu linnavolikogud ja piirkondlikud omavalitsused.
Määratud kaitseväeohvitserid ehk nn Komendantai (komandandid) aitavad suunata tsiviilkaitsealaseid jõupingutusi, korraldada territoriaalkaitset ja koordineerida tegevusi eri harude vahel, sh vabatahtlikud sõjaväelased – Vabatahtlikud Kaitseväelased (KASP) – meedikud ja tuletõrjujad jne.
Komendantūros‘ed saavad ka relvastatud üksused otse nende kontrolli alla.
Pärast seda, kui kaitseministeerium avas registreerimise 1. mail, registreerus kahel esimesel päeval Komendantūros‘te liikmeks üle 1600 inimese. Valitsus loodab, et enne esimese vastuvõtuvooru sulgemist 31. augustil liitub sellega lõpuks umbes 10 000 inimest.
Kaitseministri sõnul koondatakse üksused varem ajateenistuse läbinud inimestest, kes kuuluvad reservväe koosseisu, kuhu kuulub ligi 80 000 üle kümne aasta tagasi ajateenistuse läbinud inimest.
Lisaks hakkavad komendantiniai’dena uutesse üksustesse kuuluma ka riigi valitsuse kontrolli all oleva poolsõjaväelise Laskurliidu liikmed. Laskurliit ühendab praegu üle 14 000 inimese, mille hulka kuulub ka noorteosakond. Aasta lõpuks peaks Kasčiūnase sõnul olema üle 2500 organisatsiooni liikme valmis Komendantūros‘tega liituma.
Komendantūros‘tele alluvate väeosade hulka hakkavad kuuluma ka tsiviilvabatahtlikud. Nõuetele vastamiseks ei tohi nad olla reservväelased, vabatahtlike vägede (KASP) liikmed ega osa Laskurliidu üksustest, kes on juba määratud Komendantūros‘tesse. Nad peavad olema ka Leedu kodanikud.
Üksused hakkavad tegelema teetõkete seadmise, liikumiskeeldude kehtestamise, strateegiliste objektide valvamise, tsiviilkaitse ja muude ülesannetega. Inimesed, kes on määratud Komendantūros‘te relvastatud üksustesse, peavad samuti andma vande ja sõja ajal põgenedes peetakse neid desertöörideks.
Leedu sõjaväelaste ülesandeks on aga varustada iga inimene automaatrelva ja laskemoona, esmaabikomplekti, soomusvesti ja -kiivri ning gaasimaskiga.
Internetis registreerudes saavad inimesed valida oma eelistatud valdkonna – jalavägi, tugi- ja logistika, sõjaväeinstruktorid või muu.
„Meile laekub keskmiselt 50 avaldust tunnis,” ütles ajateenistuse ja värbamisteenistuse direktor Arūnas Balčiūnas selle nädala alguses.
90 protsenti registreerunutest on mehed, enamasti vanuses 35–55.
„Pärast registreerimist võetakse iga inimesega individuaalselt ühendust ja öeldakse, mida edasi teha,” ütles asekaitseminister Žilvinas Tomkus.
Väljaõppe eest vastutavad KASP-i vabatahtlikud väed, kusjuures Komendantūros‘tesse määratud inimesed peaksid pühendama õppustele kuni kümme päeva aastas.
Kaitseministri asetäitja Tomkuse sõnul alustavad Komendantūros‘te esimesed üksused väljaõpet oktoobris. Nende täielik valmisolek peaks olema saavutatud 2025. aastal, teatas kaitseministeerium.
