NordenBladet — Leedu valitsus ei kata enam Ukraina pagulaste õppemaksu, kuid mõned ülikoolid ja kolledžid ütlevad, et Ukraina üliõpilased saavad endiselt tasuta õppida.

Leedu lubas alates 2022. aastast sõja eest põgenenud ukrainlastel oma kõrgkoolides tasuta õppida. Juba registreerunud üliõpilased saavad lõpetada õppemaksu maksmata, kuid alates käesoleva, 2024. aasta septembrist ei ole see skeem saadaval uutele Ukrainast pärit üliõpilastele, vahendab lrt.lt.

„Korraldame kõiki Leedus elavate Ukraina kodanike abistamismeetmeid Ukraina riigi vajadusi arvestades, koostöös ja soodustamata ajude väljavoolu Ukrainast,” teatas haridusministeerium.

„See on Ukraina poole soov. Ukrainas on kõrgkoolid olemas ja praegu pole vajadust õpinguid mujale viia,” lisati.

Alates sellest aastast kehtivad Leedus keskhariduse omandanud ja lõpueksamid sooritanud ukrainlastele samad üldised sisseastumisreeglid kui Leedu kodanikele ning nad saavad kandideerida riigieelarvelistele kohtadele avalik-õiguslikes ülikoolides ja kolledžites.

Vaatamata keskvalitsuse otsustele on mõned kõrgkoolid – Vilniuse Kolledž, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool (Vilnius Tech) ja Vytautas Magnuse Ülikool (VDU) – otsustanud jätkata Ukraina üliõpilaste õpingute täielikku või osalist rahastamist.

Vilniuse kolledž on otsustanud rahastada täies mahus kõigi sel aastal registreerunud Ukraina kodanike õpinguid ning võimalusel pakkuda tasuta ühiselamuid ja stipendiume.

„Meie seisukoht on, et nii saab meie kõrgkool aidata sõjas kannatada saanud Ukraina kodanikke, andes noortele võimaluse omandada kõrgharidus,” ütles Vilniuse kolledži pressiesindaja Lina Bivainienė BNS-ile.

Kõrgkool plaanib nendel tingimustel vastu võtta 25 üliõpilast.
Samal ajal plaanib Vilnius Tech katta 40 protsenti Ukraina kodanike õppemaksudest, Kaunases asuv VDU aga pakub osalisi stipendiume õppemaksu katteks ja ühiselamutasude osaliseks hüvitamiseks.

Vilniuse ülikool ei kavatse katta Ukraina üliõpilaste õppemaksu, kuid lubab pakkuda igakuist 300 euro suurust stipendiumi ja tasuta majutust ühiselamutes.

Kui palju õpilasi need õppeasutused vastu võtavad, pole veel selge.

„Praegu on raske ennustada, kui palju sel aastal sisse astub, sest meie valitsuse seisukoha muutus ukrainlaste rahastamise osas muudab tõenäoliselt nende valikuid,” ütles Vilnius Techi prorektor Živilė Sederevičiūtė-Pačiauskienė BNS-ile.

Kuigi ülikoolide vastuvõtt järgmiseks õppeaastaks jätkub, said VDU ja Vilniuse kolledž tänavu ukrainlastelt rohkem avaldusi kui 2022. ja 2023. aastal.

Ukraina üliõpilased õpivad praegu 17 Leedu kõrgkoolis, millest populaarseimad on VU, VDU, Vilnius Tech, Kaunase tehnikaülikool ja Vilniuse kolledž.

Nendes asutustes õpib umbes 1100 ukrainlast, neist umbes 500 Vilniuse ülikoolis.

Kõige populaarsemad õppesuunad Ukraina üliõpilaste seas on ärijuhtimine, infotehnoloogia, tehisintellektisüsteemid, arhitektuur, inseneriteadus ja kommunikatsioon.

Alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa tungis Ukrainasse, on Leedu valitsus pakkunud igakuiseid toetusi 300 euro ulatuses ja katab 60 protsenti bakalaureuseõppekavade õppemaksudest, ülejäänu katavad ülikoolid või kolledžid.

Kraadiõppe programmide puhul on valitsus katnud kõik õppekulud.
Leedu haridusministeerium on aastatel 2022–2024 eraldanud Ukraina õpilaste toetuseks üle 11 miljoni euro.

NordenBladet — Alates homse neljapäeva 18. juuli 2024 südaööst ei lubata Valgevene registreerimismärkidega autosid Euroopa Liidu territooriumile. EL-i sisenemise keeld kehtib sõiduautodele, sõltumata nende omaniku või juhi kodakondsusest, vahendab lrt.lt.

Varem on sellise otsuse teinud Läti (Läti keelas Valgevene numbritega autode sissesõidu – Valgevene opositsiooni hinnangul toetab see Lukašenka režiimi).

Leedu majandus- ja innovatsiooniministeeriumi erandi kohaselt on kuni 16. augustini võimalik Leedu territooriumile tuua sõiduautot, mis ei ole mõeldud müügiks ja mis kuulub Valgevene kodanikule, kellel on kehtiv viisa või kehtiv tähtajaline või alaline elamisluba ELi sisenemiseks ja kes juhib sõidukit isiklikuks tarbeks.

Erand ei kehti sõiduautodele, mis kuuluvad organisatsioonidele või ettevõtetele või mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel.

Tolliamet teatas, et juba EL-is, sealhulgas Leedus olevad Valgevene registreerimismärkidega sõiduautod on kohustatud bloki territooriumilt lahkuma kuni 18. jaanuarini 2025.

Kuni selle kuupäevani võivad Valgevene registreerimismärkidega autod olla Leedu territooriumil liikvel, samuti võidakse neid sisse tuua ja Leedus registreerida.

Pärast 18. jaanuari 2025 ei tohi Valgevenes registreeritud autod Leedu territooriumil viibida. Pärast väljakuulutatud tähtaega loetakse Valgevene registreerimismärkidega autosid juhtinud isikuid seaduserikkujateks ja neile määratakse rahatrahv, samas kui nende autod konfiskeeritakse.

Keeld ei kehti Valgevenes registreeritud diplomaatilise numbrimärgiga autode ELi territooriumile sisenemise suhtes, kui auto on vajalik diplomaatilise ja konsulaaresinduse või rahvusvahelise õiguse alusel immuniteeti omava rahvusvahelise organisatsiooni toimimiseks või on ette nähtud diplomaatiliste töötajate ja nende lähimate pereliikmete isiklikuks kasutamiseks.

NordenBladet — NATO tippkohtumine jäi lahjaks ja mingit olulist murrangut ei toimunud, kommenteeris Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Poliitiliselt olid ootused tippkohtumise tulemustele madalad. Paar kuud tagasi oli selge, kuidas deklaratsioon välja näeb. Kui eesmärk oli sujuv üritus, siis see sai täidetud. Mida aga ei toimunud, oli suur strateegiline läbimurre, märkis Landsbergis.

Putin kasutas seda tippkohtumist, et kuulutada, et tema eesmärgid, meetodid ja võimalused on muutumatud – rünnates mitmeid äärmiselt tundlikke tsiviilobjekte Ukrainas. Tema ajastus näitab, et tal on täielik karistamatuse tunne, et vastuseks ei saa ega juhtu midagi, jätkas Landsbergis.

Ukraina on endiselt jäetud ebakindluse halli alasse. Pöördumatud sillad on olulised, kuid mitte nii olulised kui tegelik kaitse. Varem, mitte hiljem peab toimuma arutelu kindlate garantiide üle Ukrainale, kui tahame kindlustada Euroopa tulevikku, märkis ta.

Suurim kasutamata võimalus oli otsus mitte lubada sügavamaid lööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu. See oleks olnud suur võit mitte ainult Ukrainale, mitte ainult USA-le, vaid kogu liidule. See ei nõudnud logistikat ega raha, vaid poliitilist otsust.

Euroopa jaoks on kõige olulisem otsus tunnistada, et Venemaa tugevdab oma ebaregulaarset sõjapidamist, ja meeldetuletus, et isegi ebaregulaarsed rünnakud võivad vallandada artikli 5. See tähendab passiivsuse selguse asendamist strateegilise ebaselgusega.

Kokkuvõttes märkis Landsbergis, et tundub, et me eitame endiselt, et see sõda Ukraina vastu on ülemaailmne strateegiline muutus, mis nõuab vastuseks raskeid strateegilisi otsuseid, hoolimata sellest, et Putin üritab meid väga kõvasti veenda.

Politically the expectations for deliverables from the Summit were low. It was clear a couple of months ago how the declaration would look. If the goal was to have a smooth event, that was achieved. What didn’t happen was any major strategic breakthrough.
— Gabrielius Landsbergis🇱🇹 (@GLandsbergis) July 12, 2024

NordenBladet — Leedu tolli juurdlusteenistus avastas sanktsioonidest möödahiilimise skeemi autode ekspordil Leedust Venemaale ja Valgevenesse, teatas teenistus reedel 28. juunil. Skeemi eesmärk on mööda hiilida veoautode Venemaale ja Valgevenesse eksportimise keelust, teatas teenistus.

„Leedus registreeritud ettevõtjatele kuuluvad poolhaagistega veokid väljuvad kõnealustesse riikidesse, näiliselt kauba vedamiseks või selle järele, kuid ei naase kunagi ning nende registreeringut muudetakse lihtsalt välismaal,” selgitas tolliteenistus skeemi olemust.

Sarnast meetodit kasutatakse luksusautode transportimisel. Inimesed registreerivad need enda nimele ja ei too neid siis Leetu tagasi: „See on katse kõrvale hiilida Leedu tolli rangemast kontrollist autode võimaliku Venemaale sisenemise osas.”

Tolli teatel jälgivad ametivõimud sanktsioonidest potentsiaalselt kõrvale hiilivate ettevõtete tegevust, tugevdavad kontrolli piiripunktides ning teevad regulaarseid reide ja kontrolle, vahendab lrt.lt.

Ettevõtjaid ähvardab sanktsioonide rikkumise eest trahv 50–100 protsenti kauba väärtusest.