Reede, november 22, 2024

LEEDU

Leedu: Hiina lõpetas viisade väljastamie Leedu kodanikele

NordenBladet — Hiina esindus Vilniuses peatas alates kolmapäevast, 24. jaanuarist viisade väljastamise Leedu kodanikele, kinnitas välisminister Gabrielius Landsbergis. „Meid on sellest teavitatud. Rohkem teavet pole antud,” ütles ta neljapäeval Kiievis Leedu ajakirjanikele.

Landsbergis ütles, et ta ei tea peatamise põhjuseid ega kestust, vahendab lrt.lt.

Hiina esindus peatas viimati Leedu kodanikele viisade väljastamise ajutiselt 2021. aasta novembri lõpus.

Peking ütles seejärel, et see toimus tehnilistel põhjustel, kuid see toimus pärast seda, kui Hiina oli vastuseks Taiwani esinduse avamisele Vilniuses ametlikult alandanud diplomaatilised suhted Leeduga ajutise asjuri tasemele.

Eelmise, 2023. aasta novembris ütles Landsbergis, et Leedu ja Hiina ametiisikud peavad läbirääkimisi diplomaatiliste suhete võimaliku normaliseerimise üle.

Avafoto: Unsplash

 

 

Balti riikide spiikrid külastavad ühiselt Kanadat ja USAd

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.

Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.

Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.

Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.

Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.

 

 

Eesti andis Balti Assamblee eesistumise üle Leedule

NordenBladet — Tallinnas toimunud Balti Assamblee 42. istungjärgul võeti vastu resolutsioon, milles muu hulgas rõhutatakse, et on vaja veelgi tugevdada Balti riikide kaitsekoostööd, aga ka koostööd kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse edendamise, meedia- ja teaberuumi, energeetika, transporditaristu ja elurikkuse hoiu vallas.

Istungjärku juhtinud Balti Assamblee president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov tänas naabreid hea koostöö eest. „Eesti, Läti ja Leedu on koos kujunenud arvestatavaks jõuks, millel on maailmapoliitikale päris mõju – see koostöö jätkub. Jätkame töötamist ka selle nimel, et Balti riigid oleks turvalised, ühendatud ja innovatiivsed ning anname BA eesistumise teatepulga väärikalt üle Leedule,“ sõnas ta.

Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Balti Nõukogu istungil, et Balti riigid seisavad ühiselt läänemaailma väravate kaitsel. Muu hulgas peab ministri sõnul Balti riikide tähelepanu praegu olema Venemaa agressiooni hinna tõstmisel. Samuti rõhutas ta, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama.

BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Andrius Kupčinskas tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal, mis mille motoks on „Kasvades koos tugevaks ja vastupidavaks“.

 

Leedu elektrijaam sai pommiähvarduse

NordenBladet — Anonüümne kõne, et Leedu strateegiliselt olulisele objektile – Kaunase hüdroelektrijaama on paigutatud lõhkekehad osutus pettuseks.
Helistaja teatas politseile täna esmaspäeval veidi pärast kella 11.00, et tehas plahvatab kell 13.00, vahendab lrtr.lt.

„Leedu julgeolekuasutuse ametnikud kontrollisid juurdepääsu ja siseruume ning kahtlasi esemeid ei leidnud,” ütles Kaunase politsei pressiesindaja Odeta Vaitkevičienė BNS-ile.
Esmaspäeva hommikul tuli ka Vilniuse ja Kaunase lennujaama petukõnesid ruumidesse paigutatud pommide kohta. Eelmisel nädalal osutus pettuseks ka Vilniuse lennujaamale tehtud pommiähvardus.

 

Leedu asutused said taas pommiähvardusi

NordenBladet — Erinevad Leedu asutused, ettevõtted ja organisatsioonid said eilse teisipäeva, 17. oktoobri õhtul venekeelseid e-kirju nende ruumidesse paigaldatud pommide kohta. E-kirjad saadeti politseiameti andmetel ligikaudu 2000 aadressile ja need tulid viielt erinevalt meiliaadressilt.

Politseiameti pressiesindaja Ramūnas Matonis ütles BNS-ile, et asutused on e-kirjadele reageerides politsei poole pöördunud umbes 900 korral, kuid kahtlasi asju pole seni leitud.

„Ohutase jääb muutumatuks ning kutsume kõiki üles järgima politsei ja Kriisireguleerimiskeskuse ühiseid soovitusi. Vastavad teenistused töötavad täisvõimsusel,” seisis avalduses.

Ähvarduskirjade saajatel palutakse järgida teisipäeval uuendatud juhiseid ja pöörduda politsei poole telefonil +370 700 60 000.

Hädaabinumbril 112 tuleks helistada vaid juhul, kui ruumide ja ümbruskonna ülevaatamisel leitakse kahtlane ese.

Asutustel ja organisatsioonidel soovitatakse oma evakuatsiooniplaanid üle vaadata ja katsetada, kuidas need praktikas töötavad.

Alates möödunud reedest on üle Leedu koolidele, lasteaedadele ja munitsipaalasutustele saadetud e-posti teel tuhandeid petupommiähvardusi. Samalaadsete e-kirjadega on üle ujutatud ka Läti ja Eesti.

Siseminister Agnė Bilotaitė ütles teisipäeval, et meili teel saadetud pommiähvarduste jätkuv tulv on piirkondliku mastaabiga küberrünnak. Ta lisas, et viidi läbi ohuhinnang ja riske ei leitud.