NordenBladet — Leedu piirivalvurid varustatakse raskerelvadega, ütles siseminister Agnė Bilotaitė täna esmaspäeval, 20. mail. „Kaitseministeerium aitab kaasa piirivalvurite varustamisele raskerelvadega,” ütles Bilotaitė Paluknyse lennuväljal ajakirjanikele. „Ma ei tahaks täpsustada, sest kõik on alles lahendamisel.”
Minister saatis esmaspäeval peaminister Ingrida Šimonytėt piirivalve (VSAT) lennusalga võimekust kontrollimas, vahendab lrt.lt.
„Me jagame olukorrast sama nägemust ja teeme koostööd kõigi teenistuste tugevdamiseks,” ütles ta ja lisas, et otsus varustada piirivalve raskerelvadega tuleb vastusena Ukraina sõjale.
Leedu piirivalve on viimasel ajal varustatud NATO standarditele vastava moodsate relvadega, tõi siseminister välja.
Piirivalve ülem Rustamas Liubajevas ütles omalt poolt, et kavandatavad raskerelvad hõlmavad nii mobiilset kui ka mittemobiilset varustust.
„Esimese etapi käigus soetada plaanitavad relvad ei vaja eriväljaõpet. […] See on mõeldud kasutamiseks sõdurite ja teatud varustuse vastu,” ütles ta ja lisas, et plaan on varustus soetada aasta lõpuks.
NordenBladet — Leedu uus kaitseminister Laurynas Kasčiūnas on juhtimas Komendantūros‘te (komandatuuride) loomist, mis tegutsevad sõja ajal kohalike omavalitsuste kõrval. Mis need on ja kuidas saavad kodanikud kaasa lüüa?
Kuna Komendantūros‘ed luuakse ametlikult esimest korda, on Leedu valitsus nüüd kutsunud kodanikke veebis registreeruma. Eesmärk on meelitada kohale jahimehi või tulirelva alal koolitatuid, samuti sõjalise kogemusega inimesi, meedikuid ja kõiki, kes on valmis aitama oma linnu ja külasid relvaga või ilma relvata kaitsma, vahendab lrt.lt.
„Pöörame ühiskonnaüleses kaitses uue lehekülje,” ütles Kasčiūnas. Ametnikud ütlesid varem, et Leedu lähenemine tugineb peamiselt Ukraina kogemustele Venemaa täiemahulise sissetungi ajal.
Üle riigi asutatavad 27 Komendanturos‘t töötaksid relvakonflikti ajal koos tsiviilvalitsusega, nagu linnavolikogud ja piirkondlikud omavalitsused.
Määratud kaitseväeohvitserid ehk nn Komendantai (komandandid) aitavad suunata tsiviilkaitsealaseid jõupingutusi, korraldada territoriaalkaitset ja koordineerida tegevusi eri harude vahel, sh vabatahtlikud sõjaväelased – Vabatahtlikud Kaitseväelased (KASP) – meedikud ja tuletõrjujad jne.
Komendantūros‘ed saavad ka relvastatud üksused otse nende kontrolli alla.
Pärast seda, kui kaitseministeerium avas registreerimise 1. mail, registreerus kahel esimesel päeval Komendantūros‘te liikmeks üle 1600 inimese. Valitsus loodab, et enne esimese vastuvõtuvooru sulgemist 31. augustil liitub sellega lõpuks umbes 10 000 inimest.
Kaitseministri sõnul koondatakse üksused varem ajateenistuse läbinud inimestest, kes kuuluvad reservväe koosseisu, kuhu kuulub ligi 80 000 üle kümne aasta tagasi ajateenistuse läbinud inimest.
Lisaks hakkavad komendantiniai’dena uutesse üksustesse kuuluma ka riigi valitsuse kontrolli all oleva poolsõjaväelise Laskurliidu liikmed. Laskurliit ühendab praegu üle 14 000 inimese, mille hulka kuulub ka noorteosakond. Aasta lõpuks peaks Kasčiūnase sõnul olema üle 2500 organisatsiooni liikme valmis Komendantūros‘tega liituma.
Komendantūros‘tele alluvate väeosade hulka hakkavad kuuluma ka tsiviilvabatahtlikud. Nõuetele vastamiseks ei tohi nad olla reservväelased, vabatahtlike vägede (KASP) liikmed ega osa Laskurliidu üksustest, kes on juba määratud Komendantūros‘tesse. Nad peavad olema ka Leedu kodanikud.
Üksused hakkavad tegelema teetõkete seadmise, liikumiskeeldude kehtestamise, strateegiliste objektide valvamise, tsiviilkaitse ja muude ülesannetega. Inimesed, kes on määratud Komendantūros‘te relvastatud üksustesse, peavad samuti andma vande ja sõja ajal põgenedes peetakse neid desertöörideks.
Leedu sõjaväelaste ülesandeks on aga varustada iga inimene automaatrelva ja laskemoona, esmaabikomplekti, soomusvesti ja -kiivri ning gaasimaskiga.
Internetis registreerudes saavad inimesed valida oma eelistatud valdkonna – jalavägi, tugi- ja logistika, sõjaväeinstruktorid või muu.
„Meile laekub keskmiselt 50 avaldust tunnis,” ütles ajateenistuse ja värbamisteenistuse direktor Arūnas Balčiūnas selle nädala alguses.
90 protsenti registreerunutest on mehed, enamasti vanuses 35–55.
„Pärast registreerimist võetakse iga inimesega individuaalselt ühendust ja öeldakse, mida edasi teha,” ütles asekaitseminister Žilvinas Tomkus.
Väljaõppe eest vastutavad KASP-i vabatahtlikud väed, kusjuures Komendantūros‘tesse määratud inimesed peaksid pühendama õppustele kuni kümme päeva aastas.
Kaitseministri asetäitja Tomkuse sõnul alustavad Komendantūros‘te esimesed üksused väljaõpet oktoobris. Nende täielik valmisolek peaks olema saavutatud 2025. aastal, teatas kaitseministeerium.
NordenBladet — Holland toob oma Patrioti õhutõrjeüksuse sel suvel Leetu mitu nädalat kestvale õppusele.
See õppus on oluline ühise õhutõrje tugevdamiseks NATO idatiival, edastab Leedu kaitseministeerium.
🇳🇱🇱🇹 Amazing news! The Netherlands will deploy its Patriot air defence unit in Lithuania for an exercise this summer, lasting several weeks.
This exercise will be essential to strengthen joint air defence on NATO’s Eastern flank. Thank you 🇳🇱 @Defensie! pic.twitter.com/4GLqAXUi2o
— Lithuanian MOD 🇱🇹 (@Lithuanian_MoD) March 29, 2024
NordenBladet — Leedu võib kehtestada ajutise kaitsemaksu ja see tuleks mitmest allikast, ütles välisminister Gabrielius Landsbergis.
„Olen veendunud, et võiks kaaluda ajutist üldist kaitsemaksu. Sellel oleks aegumistähtaeg, kuna suur osa [kaitse]eelarvesse vajaminevast rahast on investeeringu iseloomuga, selge ajagraafikuga, pärast mida võiks naasta mingisse teise reaalsusesse,” ütles Landsbergis parlamendis Seimis täna neljapäeval, 14. märtsil ajakirjanikele..
Tema sõnul võiks selline kaitsemaks tulla mitmest allikast, sealhulgas laenurahast, käibemaksu tõusust ja ettevõtte tulumaksust.
Leedu poliitikud arutavad nüüd täiendavat kaitserahastust, et rahastada plaane luua relvajõudude sees diviis, võõrustada Leetu määratud Saksa brigaadi ja kehtestada kohustuslik ajateenistus.
Leedu kaitsefinantseerimine on praegu 2,75 protsenti SKT-st, kuid praegune pankade solidaarsusmaks aegub selle aasta lõpus, mis langetab kaitsele eraldatud tavapärased eelarveeraldised 2,52 protsendile SKT-st.
Peaminister Ingrida Šimonytė ütles varem, et riik vajab 2030. aastaks eelnimetatud projektide jaoks täiendavat kaitserahastust 0,7 protsenti SKT-st. Hiljem väheneks vajadus lisaeraldiste järele.
Kaitsemaksu rahastamise viisidena kaalutakse käibemaksu, ettevõtte tulumaksu ja eraisikute tulumaksu tõstmist.
NordenBladet — Leedu parlament langetas neljapäeval, 15. veebruaril vedelgaasi (LPG) aktsiisi 1. märtsist 304 eurolt 13 eurole tonni kohta, mis on madalam kui valitsuse kavandatud määr 41 eurot. See oli üks hiljutise põllumeeste protesti nõudmisi.
Samal hääletusel tühistas parlament maksuvaba diislikütuse kasutamise piirangud põllumeestele, poolt hääletas 108 saadikut, vastu ei olnud ükski ja viis Vabaduspartei fraktsiooni saadikut jäid erapooletuks, vahendab lrt.lt.
LPG aktsiisilangetuse häälekaim vastane keskkonnaminister Simonas Gentvilas hääletusel ei osalenud. Puudus ka peaminister Ingrida Šimonytė.
Enne hääletust tänasid mõned parlamendiliikmed põllumehi, kes sõitsid eelmisel kuul oma traktoritega Vilniuse parlamendi ja valitsushoonete juurde, „et näidata, milline jõud nad on”.
Maaelukomisjoni liige Kęstutis Mažeika ütles, et maksukärbest võidavad enim vedelgaasi kodutarbijad, mitte põllumehed.
„Viimasel ajal on inimesed nii Lätis kui ka Poolas balloonidega vedelgaasi ostmas käinud,” ütles ta pärast hääletust ajakirjanikele. „Need inimesed tunnevad mõju kõige rohkem ja varem kui põllumehed, kes tunnevad muutust alles suvel.”
Eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Mindaugas Lingė ütles hääletuse eel BNS-ile, et 13 eurole määra langetamisega kompenseerib parlament kodumajapidamistele ja ettevõtetele sisuliselt 304-eurose LPG aktsiisi maksmise jaanuarist kuni veebruarini.
Jaanuaris korraldasid põllumehed Vilniuses ulatusliku meeleavalduse, et avaldada oma nõudmisi, et valitsus tühistaks 1. jaanuarist kehtima hakanud LPG aktsiisitõusu ja tooks tagasi nende veoautodele diislikütuse vähendatud aktsiisimäära.
Gentvilas ütles kolmapäeval, et madal LPG aktsiis soodustaks toote edasist importi Venemaalt ning ei julgustaks inimesi ja ettevõtjaid investeerima vähem saastavatesse kütustesse.
Selle otsusega taandub parlament saaste vähendamise ja aktiivse kliimamuutuste vastu võitlemise kursilt, ütles ta.
