NordenBladet — Leedus toimus esimene puuetega inimeste ja teiste haavatavate gruppide rongiga evakueerimise õppus, mis on osa laiemast soovist testida riigi mobilisatsioonisüsteemi. Esmakordselt osalesid seda tüüpi õppustel reaalse puudega inimesed ja hooldekodude asukad, vahendab lrt.lt.

„Meie eesmärk oli testida süsteemi, sest Leedus pole kunagi toimunud õppust, kus osaleks reaalsete puuetega inimesed, olgu selleks liikumispuuded või muud seisundid. Meie jaoks on väga oluline testida, kas oleme selleks võimelised ja kas meil on selleks tehnikat ja inimesi, töötajaid,” ütles riiklikku Kriisireguleerimiskeskust juhtiv Vilmantas Vitkauskas täna teisipäeval 24. septembril ajakirjanikele.
Kokku osales õppuse selles osas 160 inimest.

Vitkauskase sõnul on Vilniuses umbes 2000 puuetega inimest, kes vajaksid sel viisil evakueerimist.

Abiorganisatsiooni Malta Ordu esindaja Justinas Vasiliauskas ütles, et organisatsiooni liikmete roll kriisiolukorras on aidata puuetega ja haigetel rongidele jõuda, samuti varustada neid vee ja toiduga.

„Kõik läks üsna ladusalt, nii libedalt, kui minna saab,” kirjeldas Vasiliauskas õppust ja lisas, et õppusel osales 22 Malta Ordu abiorganisatsiooni liiget.

Organisatsioonil on kokku umbes 1500 liiget. Kriisi korral oleks ametis mitusada vabatahtlikku.

Lietuvos Geležinkeliai (Leedu Raudtee, LTG) vastupanuvõime juhi Gediminas Seckuse sõnul osaleb LTG õppusel juba viiendat aastat, et tõsta oma töötajate valmisolekut kriisiolukordadeks.

„Meie töötajad on valmis viima Leedu kodanikke välja piirkondadest, kus oleks vaja evakueerida. […] Tänaseks on enam kui 5000 LTG töötajat mobilisatsiooniasjadega kursis ja ootamatusteks valmis,” ütles ta.

Õppus algas esmaspäeval ja kestab neljapäevani. Selle põhieesmärk on hinnata mobilisatsioonisüsteemi ja seda, kuidas riik koondab ja kasutaks ressursse enesekaitseks valmistumisel ning elutähtsate funktsioonide täitmist kriitilisel hetkel.
Leedus toimub sellise mastaabiga õppus esimest korda. See hõlmab umbes 1000 riigiteenistujat, ametnikku, omavalitsuste esindajat ja vabatahtlikku.

NordenBladet — „Muudame kaitseplaanid ründeplaanideks,” ütles Valgevene liider Aleksandr Lukašenka intervjuus Vene televisioonile.

Valgevene president ütles, et valmistub koos Putiniga kaitsma kodumaad mitte ainult ukrainlaste eest. Üheks Valgevene ja Venemaa peamiseks vaenlaseks nimetas Lukašenka Poola ja Leedu juhte.

NordenBladet — Leedu valitsus ei kata enam Ukraina pagulaste õppemaksu, kuid mõned ülikoolid ja kolledžid ütlevad, et Ukraina üliõpilased saavad endiselt tasuta õppida.

Leedu lubas alates 2022. aastast sõja eest põgenenud ukrainlastel oma kõrgkoolides tasuta õppida. Juba registreerunud üliõpilased saavad lõpetada õppemaksu maksmata, kuid alates käesoleva, 2024. aasta septembrist ei ole see skeem saadaval uutele Ukrainast pärit üliõpilastele, vahendab lrt.lt.

„Korraldame kõiki Leedus elavate Ukraina kodanike abistamismeetmeid Ukraina riigi vajadusi arvestades, koostöös ja soodustamata ajude väljavoolu Ukrainast,” teatas haridusministeerium.

„See on Ukraina poole soov. Ukrainas on kõrgkoolid olemas ja praegu pole vajadust õpinguid mujale viia,” lisati.

Alates sellest aastast kehtivad Leedus keskhariduse omandanud ja lõpueksamid sooritanud ukrainlastele samad üldised sisseastumisreeglid kui Leedu kodanikele ning nad saavad kandideerida riigieelarvelistele kohtadele avalik-õiguslikes ülikoolides ja kolledžites.

Vaatamata keskvalitsuse otsustele on mõned kõrgkoolid – Vilniuse Kolledž, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool (Vilnius Tech) ja Vytautas Magnuse Ülikool (VDU) – otsustanud jätkata Ukraina üliõpilaste õpingute täielikku või osalist rahastamist.

Vilniuse kolledž on otsustanud rahastada täies mahus kõigi sel aastal registreerunud Ukraina kodanike õpinguid ning võimalusel pakkuda tasuta ühiselamuid ja stipendiume.

„Meie seisukoht on, et nii saab meie kõrgkool aidata sõjas kannatada saanud Ukraina kodanikke, andes noortele võimaluse omandada kõrgharidus,” ütles Vilniuse kolledži pressiesindaja Lina Bivainienė BNS-ile.

Kõrgkool plaanib nendel tingimustel vastu võtta 25 üliõpilast.
Samal ajal plaanib Vilnius Tech katta 40 protsenti Ukraina kodanike õppemaksudest, Kaunases asuv VDU aga pakub osalisi stipendiume õppemaksu katteks ja ühiselamutasude osaliseks hüvitamiseks.

Vilniuse ülikool ei kavatse katta Ukraina üliõpilaste õppemaksu, kuid lubab pakkuda igakuist 300 euro suurust stipendiumi ja tasuta majutust ühiselamutes.

Kui palju õpilasi need õppeasutused vastu võtavad, pole veel selge.

„Praegu on raske ennustada, kui palju sel aastal sisse astub, sest meie valitsuse seisukoha muutus ukrainlaste rahastamise osas muudab tõenäoliselt nende valikuid,” ütles Vilnius Techi prorektor Živilė Sederevičiūtė-Pačiauskienė BNS-ile.

Kuigi ülikoolide vastuvõtt järgmiseks õppeaastaks jätkub, said VDU ja Vilniuse kolledž tänavu ukrainlastelt rohkem avaldusi kui 2022. ja 2023. aastal.

Ukraina üliõpilased õpivad praegu 17 Leedu kõrgkoolis, millest populaarseimad on VU, VDU, Vilnius Tech, Kaunase tehnikaülikool ja Vilniuse kolledž.

Nendes asutustes õpib umbes 1100 ukrainlast, neist umbes 500 Vilniuse ülikoolis.

Kõige populaarsemad õppesuunad Ukraina üliõpilaste seas on ärijuhtimine, infotehnoloogia, tehisintellektisüsteemid, arhitektuur, inseneriteadus ja kommunikatsioon.

Alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa tungis Ukrainasse, on Leedu valitsus pakkunud igakuiseid toetusi 300 euro ulatuses ja katab 60 protsenti bakalaureuseõppekavade õppemaksudest, ülejäänu katavad ülikoolid või kolledžid.

Kraadiõppe programmide puhul on valitsus katnud kõik õppekulud.
Leedu haridusministeerium on aastatel 2022–2024 eraldanud Ukraina õpilaste toetuseks üle 11 miljoni euro.

NordenBladet — Alates homse neljapäeva 18. juuli 2024 südaööst ei lubata Valgevene registreerimismärkidega autosid Euroopa Liidu territooriumile. EL-i sisenemise keeld kehtib sõiduautodele, sõltumata nende omaniku või juhi kodakondsusest, vahendab lrt.lt.

Varem on sellise otsuse teinud Läti (Läti keelas Valgevene numbritega autode sissesõidu – Valgevene opositsiooni hinnangul toetab see Lukašenka režiimi).

Leedu majandus- ja innovatsiooniministeeriumi erandi kohaselt on kuni 16. augustini võimalik Leedu territooriumile tuua sõiduautot, mis ei ole mõeldud müügiks ja mis kuulub Valgevene kodanikule, kellel on kehtiv viisa või kehtiv tähtajaline või alaline elamisluba ELi sisenemiseks ja kes juhib sõidukit isiklikuks tarbeks.

Erand ei kehti sõiduautodele, mis kuuluvad organisatsioonidele või ettevõtetele või mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel.

Tolliamet teatas, et juba EL-is, sealhulgas Leedus olevad Valgevene registreerimismärkidega sõiduautod on kohustatud bloki territooriumilt lahkuma kuni 18. jaanuarini 2025.

Kuni selle kuupäevani võivad Valgevene registreerimismärkidega autod olla Leedu territooriumil liikvel, samuti võidakse neid sisse tuua ja Leedus registreerida.

Pärast 18. jaanuari 2025 ei tohi Valgevenes registreeritud autod Leedu territooriumil viibida. Pärast väljakuulutatud tähtaega loetakse Valgevene registreerimismärkidega autosid juhtinud isikuid seaduserikkujateks ja neile määratakse rahatrahv, samas kui nende autod konfiskeeritakse.

Keeld ei kehti Valgevenes registreeritud diplomaatilise numbrimärgiga autode ELi territooriumile sisenemise suhtes, kui auto on vajalik diplomaatilise ja konsulaaresinduse või rahvusvahelise õiguse alusel immuniteeti omava rahvusvahelise organisatsiooni toimimiseks või on ette nähtud diplomaatiliste töötajate ja nende lähimate pereliikmete isiklikuks kasutamiseks.

NordenBladet — NATO tippkohtumine jäi lahjaks ja mingit olulist murrangut ei toimunud, kommenteeris Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Poliitiliselt olid ootused tippkohtumise tulemustele madalad. Paar kuud tagasi oli selge, kuidas deklaratsioon välja näeb. Kui eesmärk oli sujuv üritus, siis see sai täidetud. Mida aga ei toimunud, oli suur strateegiline läbimurre, märkis Landsbergis.

Putin kasutas seda tippkohtumist, et kuulutada, et tema eesmärgid, meetodid ja võimalused on muutumatud – rünnates mitmeid äärmiselt tundlikke tsiviilobjekte Ukrainas. Tema ajastus näitab, et tal on täielik karistamatuse tunne, et vastuseks ei saa ega juhtu midagi, jätkas Landsbergis.

Ukraina on endiselt jäetud ebakindluse halli alasse. Pöördumatud sillad on olulised, kuid mitte nii olulised kui tegelik kaitse. Varem, mitte hiljem peab toimuma arutelu kindlate garantiide üle Ukrainale, kui tahame kindlustada Euroopa tulevikku, märkis ta.

Suurim kasutamata võimalus oli otsus mitte lubada sügavamaid lööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu. See oleks olnud suur võit mitte ainult Ukrainale, mitte ainult USA-le, vaid kogu liidule. See ei nõudnud logistikat ega raha, vaid poliitilist otsust.

Euroopa jaoks on kõige olulisem otsus tunnistada, et Venemaa tugevdab oma ebaregulaarset sõjapidamist, ja meeldetuletus, et isegi ebaregulaarsed rünnakud võivad vallandada artikli 5. See tähendab passiivsuse selguse asendamist strateegilise ebaselgusega.

Kokkuvõttes märkis Landsbergis, et tundub, et me eitame endiselt, et see sõda Ukraina vastu on ülemaailmne strateegiline muutus, mis nõuab vastuseks raskeid strateegilisi otsuseid, hoolimata sellest, et Putin üritab meid väga kõvasti veenda.

Politically the expectations for deliverables from the Summit were low. It was clear a couple of months ago how the declaration would look. If the goal was to have a smooth event, that was achieved. What didn’t happen was any major strategic breakthrough.
— Gabrielius Landsbergis🇱🇹 (@GLandsbergis) July 12, 2024