NordenBladet — Läti statistikaameti (CSB) 13. novembril avaldatud esialgsed andmed näitavad, et käesoleva, 2023. aasta üheksa kuu sünnide arv – 10 822 – on 1741 lapse võrra ehk 13,9 protsenti väiksem kui 2022. aasta samal perioodil.
„2023. aasta igal kuul sündis lapsi vähem kui 2022. aasta vastaval kuul, kuid lisaks sellele, et numbrid olid madalamad kui aastatagused näitajad, olid need ka viimase 100 aasta väikseimad,” teatas CSB.

Positiivsemad uudised olid, et tänavu esimese üheksa kuuga registreeriti 20 312 surma, mis on 2502 surma ehk 11,0 protsenti vähem kui aasta tagasi ja 437 surma ehk 2,1 protsenti vähem kui enne pandeemiat (st 2019. aasta vastav periood), vahendab lsm.lv.
Kõige rohkem suri üheksa kuu jooksul inimesi jaanuaris – 3001 surmajuhtumit (56 surma ehk 1,9% rohkem kui aasta tagasi jaanuaris). Ülejäänud kaheksa kuu näitaja oli väiksem kui aasta varem igal vastaval kuul.

Tänavuse, 2023. aasta üheksa kuuga põhjustas negatiivne loomulik rahvastikumuutus rahvastiku vähenemise 9500 inimese võrra.

Tänavuse aasta üheksa kuuga registreeriti 9095 abielu. Aastataguse vastava perioodiga võrreldes on abielude arv langenud 755 võrra ehk 7,7 protsenti, samas kui võrreldes 2020. aastaga, mil pandeemiaga seotud piirangute tõttu sõlmiti vähem abielusid, on see kasvanud 401 võrra ehk 4,6 protsenti.

Tänavuse aasta 1. oktoobril oli Lätis esialgsetel andmetel 1 876 400 elanikku, mida on 14 600 võrra vähem kui 1. jaanuaril 2023.

NordenBladet — Möödunud nädalal sadadele Läti koolidele, lasteaedadele ja teistele asutustele ähvardussõnumite saatmise korraldas suure tõenäosusega Venemaa, ütles eile 17. oktooberl Läti raadio saates „Krustpunktā” (Ristteel) parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni juht Ainars Latkovskis.

Kuna sarnaseid ähvardavaid sõnumeid on saanud ka Eesti, Leedu ja Poola, on Läti politsei pakkunud välja nende riikidega ühise koostöögrupi loomise, kes tegeleks juhtumite ühise ja koordineeritud uurimisega, avaldas Latkovskis.

„Nähes, et Lääne demokraatlikke riike rünnatakse, võin 99-protsendilise kindlusega väita, et suure tõenäosusega korraldab seda Venemaa,” ütles Latkovskis.

Riias asuva NATO Stratcom COE keskuse teadur, küberjulgeoleku ja tehisintellekti tehnoloogiateadlane Gundars Bergmanis-Korāts selgitas saates, et süüdlase tabamiseks tuleb hinnata, millist tüüpi kübertaristut ähvarduskirjade saatmiseks kasutati.

„Väga sageli võidakse inimesi tabada nende vigade põhjal, mis erinevates avalikes allikates ilmnevad,” ütles Bergmanis-Korāts, lisades, et jälgede peitmiseks on tehnoloogilised võimalused erinevate võrkude abil ning kasutades varjatud IP-aadresse.

NordenBladet — Ööl vastu eilset esmaspäeva, 16. oktoobrit said ähvarduskirju üle Läti mitusada kooli ja eelkooli ning õppekeskust. Politsei on neid hinnanud ja riske peetakse madalateks, selgub politsei esmaspäeva hommikusest sotsiaalmeedia sissekandest.

Siseminister Rihards Kozlovskis ütles intervjuus Läti Raadiole, et ähvarduskirjad sisaldasid veidi teistsugust teksti kui eelmisel nädalal saabunud, kuid nende sisu on vägivaldne.

„Esimesed signaalid olid öösel kell 14.40, võimud võtsid politseiga ühendust, kuid olen saanud [politseiprefekt Armands] Ruksilt kinnituse, et tegemist on samaväärse madala riskiga ohuga. See jätkub ka Eestis ja Leedus, mingil määral prognoosime ka Poolas. Nende riikide teenistused teevad tihedat koostööd,” ütles Kozlovskis.

Läti politseiülem Armands Ruks ütles esmaspäeva hommikul Läti televisioonile antud intervjuus, et ähvarduskirjad saadeti välja enam kui 300 aadressile, kuid hommikul kella kuue paiku tuli teine ​​laine teisest e-kirjast, kuid sama tekstiga. Sarnaseid ähvarduskirju sai nädalavahetusel ka Eesti – neid saadeti haridusasutustele, lennujaamadele ja kohtutele.

„Praegu seisame silmitsi sarnase küberrünnakuga kogu Baltikumis. Eelkõige tuleb säilitada rahu,” märkis politseijuht.

Kuigi ohutase on endiselt madal, ei tähenda see, et neile e-kirjadele ei peaks tähelepanu pöörama.

„Keegi häirib tahtlikult meie tavaelu,” ütles Kozlovskis. „Me elame tõelises hübriidsõja olukorras – me peame sellest teadlikud olema.”

Nende ähvarduskirjade eesmärk on destabiliseerida olukorda Lätis, tekitada uus ärevuslaine, kuid minister kutsus avalikkust hirmule mitte alluma.

Varem said umbes 300 kooli üle Läti teisipäeval, 10. oktoobril e-kirju võimalike turvariskide kohta ning umbes 400 lasteaeda said sarnaseid ähvardusi ööl vastu 11. oktoobrit.

Sarnased ähvadused eelnesid Ukrainas sissetungile eelmise, 2022. aasta veebruaris. Ukraina võimud eitasid ohtu kuni viimase hetkeni, et mitte paanikat tekitada.

NordenBladet — Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet (PMLP) saatis välja 3255 elamisloa kehtivuse lõppemise infokirja neile Venemaa kodanikele, kes ei ole esitanud Euroopa Liidu (EL) pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente, rääkis PMLP juht Maira Roze täna 5. oktoobril Läti Televisioonile.

PMLP teatas varem, et 3541 isikut ei ole esitanud EL-i pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente ega taotlenud oma riigikeeleoskuse korduseksamit. Vastavalt immigratsiooniseaduse üleminekusätete lõikele 58 lõppesid nende alalised elamisload käesoleva, 2023. aasta 2. septembril.

Sellest tulenevalt peavad need isikud lahkuma Läti Vabariigi territooriumilt 2023. aasta 30. novembriks.

Roze ütles, et neist, kes pole elamisloa saamiseks midagi ette võtnud, pole umbes 200 inimest üldse deklareerinud elukoha aadressi, mistõttu PMLP ei saa nendega ühendust võtta ning veel mõnel inimesel pole palutud riigist lahkuda, sest nad on teadaolevalt juba väljaspool Lätit.

Detsembris kontrollib PMLP, kas need isikud ületasid piiri ja lahkusid Lätist. Kui seda ei ole tehtud, saadab amet piirivalvele teabe, milles palub kontrollida, kas need isikud on riigis või mitte, ning kui isikud on Lätis, järgneb korraldus riigist lahkumiseks.