Laupäev, november 16, 2024

LÄTI

Läti riigile kuuluv Air Baltic lõpetas esimese poolaasta 14,6 miljoni suuruse netokasumiga

NordenBladet – Läti riigile kuuluv lennufirma Air Baltic lõpetas esimese poolasta 14,6 miljoni euro suuruse netokasumiga, mis näitab kasumi paranemist 105,7 miljoni euro võrra võrreldes sama perioodiga 2022. aastal.

“Air Baltic on jõudnud kõikide aegade suurima esimese poolaasta müügituluni, mis ulatus 291 miljoni euroni. See tähistab muljet avaldavat 52 protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga ning olulist 33 protsendi suurust parenemist võrreldes 2019. aastaga,” teatas ettevõte kolmapäeval.

“Esimese poole erakordsed tulemused on ületanud meie ootusi. Oleme tugevad oma äris ja rahavood on meie tegevusajaloo kõrgeimal tasemel,” ütles juhatuse esimees Martin Gauss.

“Siiski, lennukimootorite varuosade defitsiit, mis on viinud keskmiselt 11 lennuki töö peatumiseni, on oluliselt mõjutanud meie näitajaid teises kvartalis. See pidurdas veelgi paremate tulemuste saavutamist. Et korvata seda suutlikkuse kadu, olime sunnitud ajutiselt rentima asenduslennukeid. Vaatamata sellistele probleemidele on Air Balticu äriline tegevus olnud tugev,” lisas Gauss.

2023. aasta esimese kuue kuu jooksul on lennufirma lennutanud ligi kaks miljonit reisijat ehk 52 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Juulikuus lennutas Air Baltic esmakordselt alates 2019. aastast ja viiendat korda ettevõtte ajaloos rohkem kui 500 000 reisijat ühe kuu jooksul.

2023. aasta esimesel poolaastal koosnes Air Balticu lennuvõrgustik kokku 108 liinist. 75 otselendu tehti Riiast, 15 Tallinnast, 11 Vilniusest ja seitse lendu Tamperest. Praegu kasutab lennufirma 42 Airbus A220-300 lennukit. Augustikuu jooksul lisandub lennukiparki veel kaks lennukit. 2024. aasta lõpuks on ettevõttel BNS-i teatel kavas suurendada lennukiparki 50 lennukini.

Läti lennufirma käive ulatus 2022. aastal 500,2 miljoni euroni, mis oli 2,5 korda suurem kui 2021. aastal. Samal ajal vähenes ettevõtte kahjum 2,5 korda 54,2 miljonile eurole.

97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest kuulub Läti riigile, 2,03 protsenti aga Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1.

Avafoto: Unsplash

Lätist hakatakse venelasi välja saatma

NordenBladet — Lätis elavad venelased saavad septembris kirja, milles nõutakse riigist lahkumist. Läti parlamendi kodakondsuse, rände ja sotsiaalse ühtekuuluvuse komisjoni juhi Ingmārs Līdaka sõnul saab vastava kirja esialgu umbes 6000 Venemaa kodanikku.

Russians in Latvia will receive a letter in September demanding them to leave the country
According to Ingmārs Līdaka, head of the Saeima Commission on Citizenship, Migration and Social Cohesion, about 6,000 Russian citizens will receive letters. pic.twitter.com/t9wCM0NAZa
— NEXTA (@nexta_tv) August 4, 2023

 

 

Ulatusliku reostuse tõttu Lätis pole Läänemeres suplemine soovitav

NordenBladet — Läti lääneosas toimunud reoveepuhasti õnnetuse tõttu on Läänemerre valgunud suur hulk puhastamata reovett. Leedu Klaipėda linn soovitab inimestel hoiduda ujumast Läänemeres, kuni selle vesi on analüüsitud.

Läti rannikuäärses 70 000 elanikuga Liepāja linnas lekkis pühapäeval tehasemüüri varisemisel merre vähemalt 1250 tonni väävlirikka mudaga jäätmeid, vahendab lrt.lt.

Läti hügieeniinspektsioon andis käsu sulgeda kõik Liepājast 40 kilomeetrit põhja pool asuvad rannad ja keelas Läänemeres ujumise.

Reovee vool merre peatati teisipäeval, ütles Läti riikliku keskkonnakaitseteenistuse Kurzeme (Kuramaa) osakonna juhataja Evita Šestakova Läti televisioonile TV3.

Klaipėda linn teatab, et enne Läänemere vee koostise analüüsimist soovitatakse hoiduda Leedu rannikul ujumast.

„Seoses Liepāja ökokatastroofiga, kus merre sattus suur hulk saasteaineid, SOOVITAME Läänemeres ujumisest loobuda! Praegu võetakse proove vee kvaliteedi määramiseks ja anname kohe pärast tulemuste saamist teada,” kirjutati Facebookis.

Läti geoloogid ütlevad, et pärast seiret ei ole lekke tõttu võimalikke kõrvalmõjusid inimeste tervisele ja kalavarudele.

 

 

Baltimaad liituvad Mandri-Euroopa elektrivõrguga 2025. aasta alguses

NordenBladet – Eesti, Läti ja Leedu kliima- ja energiaministrid arutasid teisipäeval Riias Balti riikide varasema sünkroniseerimise poliitilise kokkuleppe detaile ning et Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimine toimub 2025. aasta veebruaris. Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osapooli Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis, teatas kliimaministeerium.

Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.

Eesti kliimaminister Kristen Michal ütles pärast kohtumist, et alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel. “Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast,” rõhutas ta.

“Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud,” lisas kliimaminister Michal.

Avafoto: Unsplash

Läti: Hinnakasv on aeglustunud, toiduainete hinnad jätkavad langust

NordenBladet – Hinnakasv on alates jaanuarist Lätis iga kuu aeglustunud. Läti juuni inflatsioon oli 7,9 protsenti. Toiduained ja mittealkohoolsed joogid läksid aastases võrdluses kallimaks aga 14,4 protsendi võrra. Võrreldes maiga langes toidu hind 0,1 protsendi võrra.

Läti eksperdid ütlesid, et kuigi toiduainete hinnad jätkavad langemist, ei naase need sõjaeelsele tasemele.

“Hinnad peaksid praegu langema. Aga mõelda, et see kukkumine jätkub kogu aeg, seda ei juhtu. See lihtsalt pole võimalik,” ütles põllumajandusvaldkonna ekspert Inguna Gulbe.

Toidukauplejate liidu juht Noris Kruzitis ütles, et toidukaupade inflatsioon langeb lähikuude jooksul kolm kuni neli protsenti.

Põllumajandusorganisatsioonide koostöönõukogu juht Guntis Gutmanis ütles, et Läti toiduhindadele avaldavad suurt mõju Ukraina sõda, ilm ja maailmaturgudel toimuv. Ta tõi välja, et prognoosid ei pruugi alati paika pidada.

“Kui me meenutame seda, mis mis juhtus pandeemiaga, kui me lihtsalt sulgesime piirid ja ei saanud midagi sisse tuua, kui vaatame Ukraina sõda, siis ma arvan, et majandusanalüütikutel ei pruugi varsti enam tööd olla, sest nende prognoosid võivad kas tõeks osutuda või mitte,” ütles Gutmanis.