NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.
Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.
Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.
Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.
Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.
Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.
Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.
Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.
Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.
NordenBladet — Läti parlament Seim võttis täna neljapäeval, 9. jaanuaril vastu seadusemuudatused, mis piiravad alkoholi lubatud müügiaega, aga ka märjukese reklaami.
Parlament töötas nende muudatustega üle kahe aasta. Selle aja jooksul on parlamendis olnud pingelised arutelud selle üle, kuidas Lätis alkoholi tarbimist piirata. Parlamendi liikmed on aga aja jooksul paljudest ideedest loobunud, vahendab lsm.lv.
Neljapäeval heaks kiidetud muudatused piiravad alkohoolsete jookide kättesaadavust, reklaamimist ja turustamist. Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 saadikut, vastu aga 10 saadikut.
Muudatustega piiratakse aega, mille jooksul võib alkohoolseid jooke jaemüügipunktides müüa, sealhulgas veebisaitidel ja mobiiliäppides.
Alkoholi saab esmaspäevast laupäevani kella 10-20 (praegu on piirang kell 22) ja pühapäeviti kella 10-18 (praegu kell 20).
Need muudatused jõustuvad käesoleva, 2025. aasta 1. augustil. Kauplejatel, kes on saanud tegevusloa alkoholi jaemüügiks kohas, kus lahtiolekuaeg ületab piirmäära (restoranid, baarid), on 31. detsembrini võimalik taotleda maksuametilt tegevusloa ümberregistreerimist.
Impulssostude piiramiseks internetist – veebilehelt või mobiiliäpist – toimetatakse ostetud alkohol kliendini kõige varem 6 tunni jooksul peale tellimuse vormistamist.
Muudatused keelavad alates 1. augustist alkoholihindade ja allahindluste reklaamimise ajakirjanduses, trükireklaamis ja väljaannetes, kinodes, veebilehtedel ja internetis, postiteenuste (sh e-posti) kaudu, samuti jaemüügipunktides ja internetis, kus müüakse alkohoolseid jooke.
Jaemüügipunktid peavad välja panema silmapaistvad sildid, mis hoiatavad, et alkohoolsed joogid avaldavad tervisele kahjulikku mõju, neid ei tohi müüa alaealistele ning alaealised ei tohiks neid osta, kasutada ega omada.
Impulssostmise vähendamiseks keelatakse muudatustega müügisoodustused, mis pakuvad mitut ühikut alkohoolseid jooke korraga madalama hinnaga, samuti tarbijalojaalsusprogrammi raames alkohoolsete jookide allahindlusi.
Samuti keelab see alkohoolsete jookide pakkumise tasuta, kingitusena või kompensatsioonina müügi- ja teeninduspunktides kas eriloaga või ilma.
Samuti näeb seaduseelnõu ette, et hasartmängukohtades keelatakse alkohoolsete jookide jaemüük kohapeal tarbimiseks.
NordenBladet — Esmaspäeval, 6. jaanuaril alustab tööd uus Eesti, Läti ja Leedu raudteevedajate opereeritav reisirongiühendus Balti riikide pealinnade vahel.
Reis kestab kokku umbes 10,5 tundi ja igale etapile tuleb piletid osta igalt vedajalt eraldi: Vilnius-Riia LTG Linkilt, Riia-Valga Vivist ja Valga-Tallinn Elronilt. Kõigi kolme vedaja – Vivi, Elroni ja LTG Linki – juhtkond sõidab esmaspäeval rongiga, et hinnata liini eeliseid, vahendab lsm.lv.
Tuleb arvestada, et tegemist pole ühe rongiga, see on pigem kolm rongireisi, üks iga riigi piires, mille sõiduplaanid on kohandatud nii, et saab sõita kõigi kolme rongiga järjest.
Praeguseks teostatakse ühendus kõigi kolme vedaja veeremiga ning toimub kaks ümberistumist – üks Riias ja teine Valgas, ümberistumise ajaga 12-19 minutit.
Vastavalt kinnitatud sõiduplaanile on LTG Linki igapäevane diiselrongiliiklus Vilniusest Tallinna, Vilnius (07:05) – Riia (11:04) kohandatud Vivi diiselrongiliinile Riia (11:16) – Valga (13:51), mis on kooskõlastatud Elroni diiselrongiliiniga Valga (14:10) – Tallinn (17:34).
Tallinn-Vilnius liinil on Elroni igapäevane diiselrong Tallinn (10:25) – Valga (13:54) kohandatud Vivi diiselrongile Valga (14:11) – Riia (16:37), mis on kooskõlastatud LTG Linki diiselrongiga Riia (16:55) – Vilnius (21:03).
Kogu reisiaeg Tallinnast Vilniusesse on hetkel umbes 10,5 tundi. Pärast raudteeinfrastruktuuri remonditööde lõpetamist Eestis aga oodatakse sõiduaja lühenemist umbes ühe tunni võrra.
Vilniuse-Riia-Tallinna rongiliinil on järgmised peatused:
Leedus Vilnius, Kaišiadorys, Jonava, Kėdainiai, Radvilškis, Šiauliai, Joniškis; Lätis Jelgava, Riia, Zemitāni, Jugla, Inčukalns, Sigulda, Līgatne, Ieriķi, Cēsis, Lode, Valmiera, Strenči, Lugaži; Eestis Valga, Elva, Tartu, Jõgeva, Tamsalu, Tapa, Ülemiste, Kitseküla, Tallinn.
Esialgu peab ostma rongipileti igalt vedajalt eraldi.
NordenBladet — Krediidiasutused ja nende filiaalid Lätis peavad järgmise 3 aasta jooksul tasuma solidaarsuspanuse – 60 protsenti ülekasumist – tulenevalt Euribori määra järsust tõusust, selgub parlamendis tänasel 4. detsembri teisel lugemisel heaks kiidetud seadusest.
Seaduse poolt hääletas selle teisel lugemisel 80 saadikut, vastu oli 9, vahendab lsm.lv.
Solidaarsusmaks ehk ülemäärase kasumi maks hakkab kehtima krediidiasutustele, kelle intressitulu ja intressikulu vahe ületab enam kui 50% nende tulude 5 majandusaasta keskmist 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022.
Rahandusministeerium selgitas varem, et sellised solidaarsed panused eelarvesse tagavad lähiaastatel rahastuse kasvavate riigi julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.
Osamakse määr on 60% makseperioodi neto intressitulust.
Pakutakse välja tagasimakse mudel, mis on seotud krediidiasutuste laenukasvu määraga. Kui krediidiasutuse laenuandmine oluliselt kasvab, võib tagasimakse ulatuda kuni 100% sissemaksest.
Solidaarsuspanuse 100% tagasimakse makstakse juhul, kui krediidiasutuse laenukasvu määr makseperioodil vastab või ületab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvumäära, mis on korrutatud 2,5-ga.
Allahindlus on 75%, kui laenukasvu tempo saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2,25-ga; 50%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2-ga; 25%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 1,75-ga.
Solidaarsuspanuse kehtestamisega loodetakse 2025. aastal koguda eelarvetulu 93 miljonit eurot, järgmisel kahel aastal aga üle 85 miljoni euro aastas.
NordenBladet – Läti iseseisvuspäev, mida tähistatakse 18. novembril, on tähtis rahvuspüha, millega austatakse Läti Vabariigi sünnipäeva ja rahva püüdlusi iseseisvuse saavutamisel. Just sel päeval aastal 1918 kuulutati välja Läti Vabariik.
18. november on Lätis töövaba päev. Seda päeva tähistatakse kui Läti iseseisvuspäeva ehk Läti Vabariigi sünnipäeva, millega austatakse Läti iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Kuna tegemist on rahvuspühaga, siis on see päev ametlikult riigipüha, mil enamik töökohti ja koolid on suletud, et lätlastel oleks võimalus osa võtta pidustustest, tseremooniatest ja muudest iseseisvuspäeva tähistavatest üritustest.
Läti iseseisvuspäeva ajalugu on kirev, olles mõjutatud mitmest rahvusvahelisest ja poliitilisest sündmusest. 20. sajandi alguses oli Läti kahe suurriigi, Venemaa ja Saksamaa, surve all, kuid rahvusvahelised sündmused ja Esimese maailmasõja lõpp lõid võimaluse lätlastel oma riik kuulutada. 1918. aastal astus Läti sammud, mis viisid iseseisvuse saavutamiseni.
Läti iseseisvuspäeva ajaloolist tähtsust mäletatakse ka ajalootundides. Koolides õpetatakse selle päeva ajalugu ja tähendust, et uus põlvkond mõistaks vabaduse väärtust. Läti iseseisvuse aastapäev tuletab igal aastal meelde, kui oluline on iseseisvus ja rahu. Läti rahvuspüha annab võimaluse süüvida ajaloosse ja hinnata vabadust, mis saavutati suurte ohvrite hinnaga.
Läti Vabariigi kujunemine ja tekkelugu
Läti Vabariigi sünnilugu on seotud keeruliste poliitiliste ja sõjaliste sündmuste jadaga, mis viisid lõpuks iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamiseni 18. novembril 1918. Läti iseseisvuse teekond algas Esimese maailmasõja taustal, kui Baltimaad, sealhulgas Läti, sattusid Venemaa ja Saksamaa huvisfääride keskmesse. Järgnevalt teeme ülevaate peamistest sündmustest, isikutest ja dokumentidest, mis viisid Läti Vabariigi iseseisvuseni.
Taust: Baltimaad Esimese maailmasõja ajal
Esimese maailmasõja ajal oli Läti Venemaa Keisririigi osa, kuid sõda tõi kaasa suuri muutusi ja ebakindlust kogu regioonis. Saksa ja Vene vägede kokkupõrked ning sakslaste sõjalised edusammud tõid kaasa Balti territooriumide hõivamise Saksa vägede poolt. Selle aja jooksul tugevnesid Läti rahvuslikud liikumised ja soov iseseisvuse poole, kuid kuni Esimese maailmasõja lõpuni jäi iseseisvuse idee veel teostamata.
Iseseisvusdeklaratsioon ja Läti Rahvusnõukogu
1917. aastal toimus Venemaal Oktoobrirevolutsioon, mis lõi Vene Keisririigi võimustruktuurid ja destabiliseeris olukorda kogu impeeriumis. Revolutsiooni tulemusena lagunes Keisririik ning Baltimaadel tekkis võimalus astuda samme iseseisvuse suunas. Lätis moodustati 1917. aasta novembris Läti Rahvusnõukogu (Latvijas Tautas padome), mis oli Läti iseseisvust toetav poliitiline organ. Rahvusnõukogu eesmärgiks sai riikliku iseseisvuse saavutamine ning omariikluse loomine.
1918. aasta lõpul lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa alustas Balti aladelt tagasitõmbumist. See lõi soodsa pinnase iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamiseks. Läti Rahvusnõukogu kasutas seda võimalust ning tegi 18. novembril 1918 olulise sammu iseseisvuse suunas.
Iseseisvuse väljakuulutamine ja deklaratsioon
18. novembril 1918 kogunes Läti Rahvusnõukogu Riias asuvas Nõukogude Teatris, et kuulutada välja Läti iseseisvus. Seal kuulutas Läti Rahvusnõukogu esimees Jānis Čakste ametlikult välja Läti Vabariigi iseseisvuse. Tseremoonia ajal kinnitas Läti Rahvusnõukogu deklaratsiooniga, et Läti on sõltumatu ja iseseisev riik. Seda hetke peetakse Läti Vabariigi sünnipäevaks.
Iseseisvusdeklaratsioonis rõhutati Läti rahva õigust määrata oma saatus ning loodeti, et uus riik suudab tagada rahu, õiguse ja võrdsuse. Läti iseseisvuse deklaratsioon loeti ette kõigi kohalviibinute ees ning see kinnitati allkirjadega, mis muutsid dokumendi ametlikuks ja kehtivaks.
Võitlus iseseisvuse eest ja rahvusvaheline tunnustus
Kuigi iseseisvus kuulutati välja, ei olnud Läti iseseisvus kindlustatud. Kohe pärast deklaratsiooni algas Läti Vabadussõda (1918–1920), mille käigus pidi Läti võitlema Nõukogude Venemaa ja kohalike Saksa vägede vastu, kes püüdsid riiki tagasi vallutada. Läti Vabadussõjas osalesid lisaks Läti vägedele ka vabatahtlikud ja liitlased, kes aitasid Lätil oma iseseisvust kaitsta.
Pärast pikka ja keerulist sõjategevust ning mitmeid diplomaatilisi jõupingutusi allkirjastati 1920. aasta augustis Läti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas ametlikult Läti iseseisvust. See andis Läti Vabariigile rahvusvahelise õiguse ja legitiimsuse olla iseseisev riik.
Lõplik rahvusvaheline tunnustus saabus 1921. aastal, kui Läti Vabariik võeti vastu Rahvasteliitu, mis oli suurim tollane rahvusvaheline organisatsioon. Rahvasteliidu liikmeks saamine kinnitas Läti iseseisvust ja riiklikku positsiooni maailmas.
Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine 18. novembril 1918 oli paljude aastate pikkuse rahvusliku püüdluse tulemus. Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine Läti Rahvusnõukogu poolt oli esimene samm iseseisvuse poole. Vabadussõja ja diplomaatiliste saavutustega kindlustati Läti iseseisvus ja rahvusvaheline tunnustus. Täna tähistatakse 18. novembrit Lätis kui rahvuspüha ja Läti Vabariigi sünnipäeva, austades iseseisvuse saavutamise keerulist, ent edukat teekonda.
Läti iseseisvuspäeva tähistamine ja traditsioonid
Läti iseseisvuspäeva tähistamine on sügavalt juurdunud rahvuslikus identiteedis. Igal aastal tulevad lätlased kokku, et austada oma riigi ajalugu ja neid, kes võitlesid vabaduse eest. Riia Vabadussamba juures toimub ametlik tseremoonia, kus Läti president ja kõrged ametnikud asetavad pärjad, meenutades vabadusvõitluse ohvreid. Paljud lätlased süütavad küünlaid oma kodudes ja mälestuspaikades, et austada vabaduse eest langenute mälestust.
18. novembri õhtul on Läti pealinn Riia peomeeleolus ja erilistes tuledes. Terves linnas toimuvad kontserdid, rahvamuusika etendused ja tuleshowd. Rahvuspüha tähistatakse ka ilutulestikuga, mis valgustab Riia taevast, pakkudes unustamatut vaatemängu.
Läti iseseisvuspäeva traditsioonide seas on oluline koht rahvariietes ja Läti rahvuslippude kandmisel. Rahvussümbolid – nagu punase ja valge värvikombinatsioon – sümboliseerivad Lätile iseloomulikke rahvuslikke väärtusi ja ühtsust.
Lipuheiskamise tseremoonia
Läti iseseisvuspäevale, mida tähistatakse 18. novembril, on omane ka ametlik lipuheiskamise tseremoonia, mis on riigi rahvuspüha oluline osa. Selle päeva puhul heisatakse Läti rahvuslipp kõikjal üle riigi ning see sümboliseerib iseseisvust ja rahvuslikku uhkust. Riia Vabadussamba juures, mis on üks Läti rahvussümbolitest ja vabaduse sümbol, toimub ametlik tseremoonia, kus osalevad Läti president, valitsuse liikmed, kõrgemad ametnikud ning kaitseväelased. Tseremoonia raames asetatakse Vabadussamba jalamile pärgi, millega mälestatakse Lätit vabaduse eest võidelnud inimesi.
Vabadussamba juures toimuv lipuheiskamine on auväärne ja pidulik sündmus, mis juhatab sisse päeva, mil kogu riigis toimuvad erinevad kontserdid, ilutulestikud ja pidustused. Lisaks Riia tseremooniale heiskavad paljud lätlased oma rahvuslipud ka kodudes ja hoonetes.
18.november on Lätis rahvuspüha, ametlik riigipüha ja ametlik lipupäev, mille puhul on ametiasutused ja kodanikud kohustatud heiskama lipu, rõhutades ühtsuse ja austuse tunnet rahvuspüha puhul.
