NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Läti asus paigaldama püramiidi kujulisi betoontõkkeid ehk nn draakonihambaid piirile Venemaaga. Video on üles võetud Läti lõunaosas Zilupe ligidal.
Sama on plaanis teha Eestis ja Leedus. Balti riikides kardetakse Venemaa peatset rünnakut.
Siin on video asja kohta:
Latvia has begun installing anti-tank barriers (the so-called “dragon’s teeth”) on the border with Russia. pic.twitter.com/NH74uNRDLL
— Buadhach (@Siiktor) July 23, 2024
NordenBladet — Alates tänasest teisipäevast, 16. juulist on Valgevene registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld, teatas riigi maksuamet (VID). Keeld sisaldub Euroopa Liidu (EL) 8. Valgevene-vastaste sanktsioonide paketis.
EL on suures osas viinud Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid kooskõlla Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, et vähendada sanktsioonidest kõrvalehoidmise riske, vahendab lsm.lv.
EL-i sanktsioonide täitmise tagamiseks on alates 16. juulist 2024 Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld.
See sisenemiskeeld ei kehti sõidukite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja esinduste poolt reisi ajal.
Teised Valgevenes registreeritud sõidukiga reisivad isikud ei saa Läti piiril selle sõidukiga EL-i siseneda. Valgevenes registreeritud sõidukiga isik peab piiripunktist tagasi pöörduma riiki, kust ta soovis Lätti siseneda, teatas VID.
Kui isik keeldub täitmast tolli korraldusi, sealhulgas naasmast Valgevenesse või Venemaale, on võimalik sõiduk tolliseadustiku kohaselt konfiskeerida.
Euroopa Komisjoni teatel laiendab viimane sanktsioonipakett ka piiranguid Valgevenes registreeritud haagiste või poolhaagiste kasutamisele. Lisaks kehtib praegu kehtiv keeld kaupade autoveoks EL-is, sealhulgas transiidil, seda ka EL-i ettevõtetele, mis kuuluvad 25 protsendi või enama osas Valgevene isikutele.
Läti justiitsministeerium andis teada, et koostab ja esitab parlamendi rahvamajanduse, agraar-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjonile seaduseelnõu, mis takistab Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätis viibimist, sealhulgas riigipiir ületamist läbisõidul. Need autod, mis on juba Lätis, tuleb ümber registreerida.
Justiitsministeeriumi väljatöötatud sarnane määrus kehtib juba Lätis Venemaal registreeritud sõidukite kohta.
Täna 16. juulil kritiseeris uute meetmete kasutuselevõttu silmapaistev Valgevene opositsiooniaktivist Franak Viačorka sotsiaalmeedia postituses, mida jagas ka Sviatlana Tsihanouskaya, kes viibis ise veidi üle nädala tagasi Lätis.
„Läti otsus keelustada Valgevene erasõidukid kahjustab valgevenelaste Euroopa-meelsust ja aitab seadustada Lukašenka režiimi. Palun ärge pange Valgevenet Venemaaga ühte patta ja ärge võrdsustage valgevenelasi Lukašenkaga. See on see, mida diktaatorid tahavad,” kirjutas Viačorka.
Tsihanouskaya ametlik veebisait avaldab tema mõtteid selles küsimuses, kus ta ütleb:
„Valgevenes registreeritud sõidukite sissesõidupiirangud on rutakas ja kahjulik otsus. See teeb haiget eelkõige inimestele, mitte Lukašenka režiimile. Seetõttu püüame veenda oma partnereid seda otsust tagasi võtma või seda muutma. Oleme ühenduses Poola, Leedu ja Lätiga, rõhutades vajadust teha erandeid valgevenelastele, kes sisenevad ELi oma autodega.
Kuid nagu on varem teatatud, on senine järjepidevuse puudumine Venemaa ja Valgevene suhtes kohaldatud sanktsioonirežiimides kaasa toonud mitmeid kõrvalekaldeid, sealhulgas pikk luksusautode rivi piiril, mis tähendab transiiti Venemaale Valgevene kaudu.
Latvia’s decision to ban Belarusian private vehicles hits the pro-European moods of Belarusians and helps to legitimize Lukashenka’s regime. Please don’t lump Belarus together with Russia, and don’t equate Belarusians with Lukashenka. This is what dictators want. @Braze_Baiba — Franak Viačorka (@franakviacorka) July 16, 2024
NordenBladet — Läti hakkas piiril Venemaa ja Valgevenega tanktitõrjekraave kaevama. Kavas on rajada terve kaitserajatiste kett, mille maksumus on 303 miljonit eurot, vahendab lsm.lv.
Üks esimesi lõike, kus tööd toimuvad on Läti piiril vastu Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni. Lisaks rajatakse piiri äärde moonalaod.
Latvia began digging anti-tank ditches on the border with Russia and Belarus. The military will create a chain of strongholds – defensive fortifications, various barriers, and ammunition depots. The state will spend €303 million on this over 5 years. pic.twitter.com/ZdBLGHvdcI — Devana (@DevanaUkraine) May 3, 2024
NordenBladet – Läti seimi ehk parlamendi sotsiaal- ja tööasjade komisjon toetas teisipäeval muudatusettepanekuid alkoholimüüki reguleerivale seadusele. Kavandatud muudatuse vastuvõtmise järel keelatakse alla 20-aastastel lätlastel alkoholi osta, praegu on vastavaks vanusepiiranguks 18 eluaastat.
Oluliselt suuremat vastukaja tekitas alkoholimüügi kellaajaliste piirangute arutamine, mida varem arutas ka seimi rahvatervise komisjon, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM. Teisipäevase istungi jooksul jõudis komisjon otsusele, et alkoholi ei tohiks müüa argipäevadel ja laupäeviti pärast kella 20.00 ja enne kella 10.00.
Hetkel kehtiva seaduse järgi tohib alkoholi müük alata kell 8.00 ja see peab lõppema kell 22.00.
Arutelud pühapäevaste kellaajaliste müügipiirangute üle jätkuvad, osad saadikud toetavad täielikku müügikeeldu pühapäeviti. Samas Läti majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeerium ei toeta niivõrd karmi sammu, pakkudes ainult müügiaja täiendavat piiramist ühe tunni võrra hommikul ja ühe tunni võrra õhtul.
Valitsuskoalitsiooni kuuluvate seimi saadikute sõnul on meetmed vajalikud alkoholi kuritarvitamise piiramiseks, isegi kui see avaldaks majandusele või kaubandusele mõju.
Samas LSM-i tellitud ja Norstati läbiviidud arvamusküsitlusest selgub, et Läti avalikkus jaguneb sisuliselt pooleks uute piirangute kehtestamise suhtes. Kui 44 protsenti vastanutest pigem või täielikult toetab uusi piiranguid, siis 49 protsenti ei toeta, näitab küsitlus.
NordenBladet — Riia linnavolikogu otsustas kolmapäeval, 21. veebruaril nimetada ümber Moskva tänava ja veel mitmed pealinna tänavad, vahendab LETA. Maskavas („Moskva”) tänav otsustatakse ümber nimetada Latgale tänavaks, mis on ajalooliselt olnud selle tänava nimi, vahendab lsm.lv.
Praegune Latgale tänav Riias saab omakorda nimeks Jāņis Klīdzējs’i tänav. Jānis Klīdzējs oli Latgalest pärit läti kirjanik ja luuletaja.
Lisaks plaanitakse Moskva tänava väike lõik Salu silla juures ümber nimetada Lastādijase tänavaks. Seda tehakse elanike turvalisuse huvides, „et kiirabi ei saaks ekslikke kõnesid varasematele aadressidele”.
Linnavolikogu otsustas ümber nimetada ka Puškini, Turgenevi, Lermontovi, Gogoli ja Lomonossovi tänavad, mille asemele pannakse Läti kultuuritegelaste nimed – keeleteadlane Kārlis Mīlenbahs, maalikunstnik Vilhelms Purvītis, luuletaja Vilis Plūdons ning ajakirjanik ja kirjastaja Emīlija Benjamiņa ja esimene naine Läti valitsusstruktuurides Valērija Seile.
Tipogrāfijas (Tüpograafia) tänav nimetatakse ümber Augusts Spariņši tänavaks. Sõjaväeohvitser Augusts Spariņš võttis osa Bermondti armee väljasaatmisest Pārdaugavast. Väidetavalt sündis ja elas ta Torņakalnsi linnaosas, praeguse Tipogrāfijase tänava lähedal.
Nagu Riia abilinnapea Edvards Ratnieks volikogu istungil selgitas, läheb tänavate ümbernimetamine kohalikule omavalitsusele maksma ligikaudu 80 000 eurot.
Volikogu liikmete arutelu põhjal oli tänavate ümbernimetamise osas valdavalt kaks vastandlikku seisukohta. Läti parteide esindajad kaitsesid valdavalt seisukohta, et Riia praeguses geopoliitilises olukorras tuleks kõik Venemaaga seotud nimed ära vahetada (hoolimata sellest, et Tüpograafia tänav ei ole seotud millegi poliitilisega). „Me lihtsalt ei saa neid nimesid jätta. Moskva tänava nimi peab minema sinna, kuhu sõjalaev läks,” märkis volikogu liige Kaspars Spunde.
Teine arvamus, mida väljendasid peamiselt Läti Vene Liidu liikmed, mõistis tänavate ümbernimetamise hukka ja kutsus üles säilitama olemasolevaid tänavanimesid. Näiteks Miroslavs Mitrofanovs väitis, et Maskavase tänaval pole Moskvaga ja praeguse Venemaa valitsuse tegevuse ja sõjaga Ukrainas mingit pistmist. Maskavase tänav on osa Riia ajaloost.
Väga emotsionaalsed arutelud tekkisid Puškini tänava ümbernimetamise otsustamisel. Näiteks Vladimirs Buzajevs püüdis Puškini luuletust vene keeles ette kanda, kuid tal lülitati mikrofon välja.
Enamik Riia linnavolikogu koalitsioonist ja edumeelsetest hääletas tänavate ümbernimetamise poolt, vastu olid aga Läti Vene Liit, Harmoonia, samuti sõltumatu saadik Jakovs Pliners ja partei „Au teenida Riiat” saadik Natālija Ābola.
