Fääri saared: Üüritoetuse seaduseelnõu saadeti avalikule konsultatsioonile

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuminister Margit Stórá saatis täna üüritoetuse seaduse (løgtingslóg) eelnõu avalikule konsultatsioonile. Eelnõuga astutakse olulisi sammusid üüripindadel elavate leibkondade majandusliku olukorra parandamiseks.

Eelnõu eesmärk on anda neile, kes elavad üüripindadel, seaduslik õigus üüritoetusele. Toetus on suunatud madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ning see peab aitama luua eluasemeturul suuremat tasakaalu kinnisvara omanike ja üürnike vahel.

Üüritoetus hõlmab vastavalt üüriseadusele sõlmitud pikaajalisi lepinguid ja on piiratud iseseisvate eluruumidega, kus on olemas oma köök. Eelnõus on toodud ka teatud erandid, näiteks ei laiene toetus sotsiaalhoolekande seadusega kaetud eluasemetele ega olukordadele, kus üüritakse elupinda vanematelt või eestkostjatelt.

“Mul on hea meel, et üüritoetuse seaduseelnõu on nüüd valmis ja saadetud konsultatsioonile. See on oluline samm võrdsemate võimaluste loomisel eluasemeturul ja üürnike tingimuste parandamisel,” ütles sotsiaal- ja tervishoiuminister Margit Stórá.

Üüritoetus annab paljudele peredele igapäevaelus parema majandusliku toimetuleku. Toetus aitab leevendada eluasemekulusid, lihtsustab säästmist ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust eluasemeturul. Samuti võib uus süsteem muuta välismaal elavatele fäärlastele kodumaale naasmise ja üürikorteris elu alustamise atraktiivsemaks.

Kava kohaselt esitatakse eelnõu parlamendile (Løgting) käesoleval kevadel.

Üüritoetuse detailid

  • Suurus: Toetuse suuruseks on määratud 20 protsenti üürist, kuid mitte rohkem kui 1500 Fääri krooni kuus. (Fääri saartel on ametlikult käibel Fääri kroon, mis on aga Taani krooniga (DKK) seotud kursiga 1:1.)

  • Sissetulekupiirid: Toetus sõltub sissetulekust ja väheneb järk-järgult piirmäärade ületamisel.

    • Ühe täiskasvanuga leibkond saab täistoetust kuni 350 000 kroonise aastasissetuleku puhul.

    • Kahe või enama täiskasvanuga leibkondade puhul on täistoetuse piirmäär 500 000 krooni aastas.

  • Jõustumine: Plaanide kohaselt jõustub seadus 1. juulil 2026. Taotlusi saab esitada alates sellest kuupäevast ja esimesed väljamaksed tehakse 2026. aasta augustis.

Fääri saared, Gröönimaa ja Taani kogunevad poolaasta riigikohtumisele ja kontaktkomitee istungile

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte valitsus, Gröönimaa valitsus (Naalakkersuisut) ja Taani valitsus kohtuvad Kopenhaagenis 14. jaanuaril 2026, et pidada korraline poolaasta riigikohtumine ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitee istung.

Riigikohtumine: Poliitiline ja majanduslik fookus

Kohtumisel osalevad kolme maa valitsusjuhid:

  • Fääri saarte peaminister (Lagman) Aksel V. Johannesen,

  • Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen,

  • Taani peaminister Mette Frederiksen.

Riigikohtumise peamine eesmärk on arutada Taani riigiühenduse (Rigsfællesskabet) hetkeolukorda, keskendudes nii poliitilistele kui ka majanduslikele küsimustele, mis mõjutavad kõiki kolme osapoolt.

Laiendatud arutelu julgeoleku ja kaitse teemadel

Pärast riigikohtumist jätkub töö välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitees. Selles formaadis laieneb osalejate ring märgatavalt, et käsitleda detailsemalt strateegilisi küsimusi.

Lisaks valitsusjuhtidele võtavad istungist osa:

  • Asepeaminister ja kaitseminister,

  • Välisminister,

  • Justiitsminister.

Nendega liituvad nende ametivennad Fääri saartelt ja Gröönimaalt, et tagada ühtne lähenemine piirkonna julgeoleku- ja välispoliitilistele väljakutsetele.

Fääri saared ja Island sõlmisid vastastikuse kalapüügileppe 2026. aastaks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saared ja Island allkirjastasid kokkuleppe vastastikuste kalapüügiõiguste kohta 2026. aastaks. Värske leping tugineb samadel põhimõtetel nagu 2025. aasta kokkulepe.

Lepingu kohaselt on Fääri saarte põhjapüügikvoot Islandi vetes 5600 tonni. Sellest kogusest võib tursk moodustada kuni 2400 tonni ja meriluts (brosme) kuni 400 tonni. Fääri saarte moivakvoot jääb endiselt 5 protsendi tasemele kogukvoodist, kuid mitte rohkem kui 30 000 tonni.

Vastutasuks saab Island õiguse püüda Fääri saarte vetest 1300 tonni makrelli. Lisaks säilitavad mõlemad riigid vastastikuse ligipääsu teineteise vetesse põhjaputassuu ja Norra kevadkudemisega heeringa (Atlandi heeringa) püügiks.

Leping kehtib esialgu augustini

Käesolev kokkulepe on esialgu ajaliselt piiratud ja kehtib kuni 1. augustini 2026. Põhjuseks on Islandi poolt pärast aastavahetust esitatud soov alustada 2027. aasta kalapüügileppe läbirääkimistega võimalikult kiiresti. 2026. aasta lepingu võimalik pikendamine tuleb arutlusele kevadel.

Kuigi Fääri saarte hinnangul oleks Island pidanud soovi 2027. aasta läbirääkimisteks esitama juba enne aastavahetust, nõustus Fääri pool kõnelustega viivitamatult alustama. Esimene läbirääkimiste voor toimub jaanuari lõpus ja võõrustajaks on Fääri saared.

Ministri kommentaar

Ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu kommenteeris kokkulepet järgmiselt:

“Kuigi Fääri saared oleksid loomulikult eelistanud ilma ajalise piiranguta kokkulepet, on mul hea meel, et laevad saavad kalapüügiga koheselt alustada.

Ma ootan ja loodan, et riigid asuvad 2027. aasta läbirääkimiste juurde selgete seisukohtadega ning tahtega leida lahendusi. See on oluline nii 2026. aasta kontekstis kui ka Fääri saarte ja Islandi vahelise tulevase koostöö seisukohalt, mis on mõlema osapoole jaoks suure tähtsusega.”

Fääri saared: Rahandusministeerium valmistub vaidlustama kohtumäärust

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte rahandusministeerium (Fíggjarmálaráðið) valmistab ette kaebust Fääri saarte kohtu (Føroya Rættur) 9. jaanuari 2026. aasta määruse peale, millega anti pooleliolevale kohtuasjale peatav toime. Kaebus esitatakse Taani Idaringkonnakohtule (Østre Landsret), kuid selle menetlusse võtmiseks on esmalt vaja Taani menetluslubade nõukogu (Procesbevillingsnævnet) luba.

Vaidluse keskmes on viie linnavolikogu liikme hagi, millele kohus andis esialgse õiguskaitse ehk peatava toime. Rahandusministeerium taotleb luba see otsus edasi kaevata järgmistel põhjustel:

  • Ajaline kriitilisus: Otsus anda hagile peatav toime võib viia olukorrani, kus suurem osa valimisperioodist on möödas enne, kui kordusvalimised saavad toimuda. Kui tuleb oodata tsiviilkohtu põhiotsust – ning arvestada võimalike edasikaebustega ringkonnakohtusse ja Ülemkohtusse –, on oht, et volikogu ametiaeg saab enne lõpliku tõe selgumist läbi.

  • Valimissüsteemi rikkumine: Tegemist on põhimõttelise küsimusega valimissüsteemi reeglite rikkumises. See rikkumine mõjutab otseselt rahva poolt valitud volikogu koosseisu, mis on praegusel juhul moodustatud valedel alustel.

  • Avalik usaldus: Ministeeriumi hinnangul peab vajadus kindla, toimiva ja kodanike usaldust vääriva valimissüsteemi järele kaaluma üles võimalikud huvid, mis on seotud konkreetse omavalitsuse või praeguste volikogu liikmetega.

Rahandusministeerium esitab lähiajal taotluse Procesbevillingsnævnet-ile, et saada luba Fääri saarte kohtu määruse vaidlustamiseks Idaringkonnakohtus. Taotluse esitamise tähtaeg on 14 päeva alates kohtumääruse tegemisest (9. jaanuarist).

Vaidlus käib selle üle, kas demokraatlik puhtus (vajadus kohe uuesti valida) on tähtsam kui valitud liikmete õiguskaitse (õigus oodata ära kohtuotsus enne uusi valimisi).

Täpsem taustainfo Vága vallas ehk Vága kommuna toimunud valimisvaidlusele:

1. Algne probleem: Valimistulemuste tühistamine Vaidlus sai alguse sellest, et kohalike omavalitsuste valimistel tuvastati rikkumisi või ebakõlasid. See võis olla seotud häälte lugemise, sedelite kehtetuks tunnistamise või muu protseduurilise veaga, mis mõjutas seda, kes volikogusse pääses.

Järelevalveasutusena otsustas rahandusministeerium (kelle haldusalasse omavalitsused kuuluvad), et valimistulemus on õigustühine ja tuleb korraldada kordusvalimised (umval).

2. Vastasseis: 5 volikogu liiget vs. ministeerium Viis volikogu liiget, kes esialgsete (ja nüüd vaidlustatud) tulemuste järgi valituks osutusid, ei olnud kordusvalimistega nõus. Nende jaoks tähendaks uue hääletuse korraldamine riski oma koht kaotada. Nad kaebasid ministeeriumi otsuse kohtusse, väites, et kordusvalimisteks pole alust.

3. Kohtu vaheotsus (9. jaanuar 2026) Fääri saarte kohus (Føroya Rættur) tegi määruse, millega andis viie liikme hagile peatava toime (steðgandi virknað). See tähendab juriidiliselt: “Kuni kohus pole otsustanud, kellel on õigus (kas valimised olid vigased või mitte), ei tohi kordusvalimisi korraldada.”

4. Miks ministeerium nüüd kaebab? Rahandusministeerium tahab seda peatavat otsust tühistada, sest kohtuprotsessid on aeglased.

  • Ministeeriumi loogika: Kui oodata ära lõplik kohtuotsus (mis võib koos edasikaebustega minna Taani Ülemkohtusse välja), võib kuluda aastaid. Selleks ajaks on 4-aastane valimisperiood juba peaaegu läbi.

  • Tagajärg: Vald oleks terve selle aja juhitud volikogu poolt, mis on ministeeriumi hinnangul kokku pandud vigaste valimiste alusel.

Gröönimaa delegatsioon käis Fääri saartel, et valmistuda õigusemõistmise reformiks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Gröönimaa valmistub kriminaalõiguse pädevuse ülevõtuks Taanilt. Fääri kogemus aitab Gröönimaal valmistuda õigusemõistmise reformiks.

Möödunud nädalal viibisid Fääri saartel töövisiidil õigusemõistmise valdkonna eest vastutav minister Naaja H. Nathanielsen ning Inatsisartut’i õiguskomisjoni ja perekonna- ja tervishoiukomisjoni liikmed. Visiidi käigus kohtuti õigusemõistmise valdkonna asutuste ja koostööpartneritega, sealhulgas Fääri saarte Retsudvalgimi/Rættarnevndinimi esindajatega, ning külastati Fääri peaministri (lagmandi) õigusemõistmise eest vastutava ministri kantseleid.

Visiidi eesmärk oli õppida Fääri saarte kogemusest seoses karistuste ja sanktsioonide (karistusemõistmise) valdkonna seadusandliku pädevuse ülevõtmisega, kuna Gröönimaa kavandab samuti kriminaalõiguse valdkonna seadusandliku vastutuse ülevõtmist Taanilt. Erilist tähelepanu pöörati sellele, milliseid praktilisi ja poliitilisi samme on vaja pädevuse ülevõtmiseks ning millised on olnud varasemate otsuste tugevused ja kitsaskohad.

Minister Naaja H. Nathanielsen sõnul oli visiit väga õpetlik: enne nii suure ja olulise seadusandliku muudatuse üle otsustamist aitab teiste kogemustest – nii õnnestumistest kui ka probleemidest – õppimine kujundada realistlikku ja toimivat lähenemist. Tema sõnul on Gröönimaal juba alustatud poliitilisi arutelusid selle üle, milline võiks tulevikus olla kriminaalõiguse ja karistuspoliitika raamistik, ning kaalutakse võimalust luua esimesel võimalusel asjatundjate töörühm, kes analüüsiks, kuidas erinevaid soove kõige paremini ellu viia kooskõlas kehtivate kokkulepetega.

Selle töö jätkuna kohtusid komisjonide liikmed ka Kopenhaagenis nõustajatega organisatsioonist Justitia ning Taani Inimõiguste Instituudist, et koguda täiendavat teavet ja toetada ettevalmistusi võimaliku pädevuse ülevõtmisega seotud otsusteks.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

123...5Page 2 of 5