Neljapäev, november 21, 2024

FÄÄRI SAARTE UUDISED

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine aastal 2020

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.

PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.

Kliimasäästlikkus

Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.

Konkurentsivõimelisus

Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“

Ühiskondlik koostöö

Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.

Ühised lahendused tulevikuks

„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.

„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.

 

Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee


Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani tormiseid vooge asub imeline 18-nest saarest koosnev Fääri saarestik. Saarestiku kogupindala on 1 399 km². Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn oma kaunite värviliste majakestega. Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík.

Oma maastiku omapärasuse ja ilu, eraldatuse ning kättesaamatusega on Fääri saared paljudele unistuste sihtkohaks, iseäranis linde ning fotograafiat armastavatele reisijatele. Fääride peatub hinnanguliselt 3.5 mln lindu enam kui 300 liigist ja seetõttu on see tõeline linnuvaatlejate paradiis.

Mida teha, et näha võimalikult palju? Meie soovitame rentida auto. Kui Lapimaal jalutavad teedel põhjapõdrad, siis Fääri saartel teevad seda lambad. Neid on kõikjal ning pidage siis ikka meeles, et külalised olete teie, mitte nemad. Andke teed ning sõitke vaikselt. Enne sõitu on ka hea teada, et läbi tunnelite sõites tuleb maksta maksu (rohkem infot leiate lehelt tunnil.fo). Mõnes kohas tuleb ka matkamise eest maksta, sest vaatamisväärsused asuvad eramaal. Hinnad võivad mõnes kohas olla vägagi kõrged, ent on seda kogemust väärt (vaata lähemalt siit: hiking.fo).

Kui Põhjamaade üks tunnus on paksud karged ja müstilised kuusemetsad, siis Fääridelt neid ei leia.  Fääridel ei ole metsi ja kõik puud on istutatud, looduslik pinnas – paks basaldi- ja õhuke mullakiht ei lase puudel juurduda mingi väega. Kui fäärlased puid näha soovivad lähevad nad Kunoy saarele Kunoy parki. Puude puudumine on ka põhjus, miks fäärlastel pole rahvapilli ning pea kõik olulisemad muistsed tarbeesemed, tööriistad ja iluasjad tuli välja võluda vaala-, kala- või lambaluudest. Kuid pilli puudumist korvab Fääri ringtants, mida tantsitakse kõigil rahvapidudel ja koosviibimistel. Jalgadega löödav rütm ja eriline sammude kombinatsioon pole muutunud sajandeid. Ringtants ongi fäärlaste “rahvapill”.

Fäärlased on harjunud kokku hoidma, tarbima vaid hädavajalikku ning läbi ajama vähesega – alates toidust ja lõpetades küttematerjaliga – kõike on nappinud sajandeid ning eks seepärast olegi üks tunnusõna, mida nad enda puhul kasutavad “võitlus”. Kuid fäärlased pole vaesed – “valget kulda” ehk lambavilla neil juba jagub! Lambad annavad lisaks villale ka piima kui liha ning on andnud saartele nimegi – Lambasaared.

Ilm on Fääridel muutlik ning matkakotti on mõistlik panna nii vihmakeep, soe kampsun, T-särk kui päikeseprillid, sest neid kõiki võib vaja minna ühel päeval ja mitu korda! Äärmiselt karmid looduslikud tingimused ja äralõigatus muust maailmast on teinud fäärlastest kogukonnana kokkuhoidvad ja üksteisega väga arvestavad inimesed. Fääri saarte rahvaarv on üle 48 tuhande elaniku. Elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 30 kommuuni.



Foto: 2x Pexels

Hea teada:
– Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on Sættaratindur, 882 meetrit merepinnast, asub Eysturoy saarel.

– Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

– Fääridel kehtib küll Taani kroon, kuid seal on käibel ka samas vääringus eraldi märgistusega Fääri kroon. Fääridel on sularahaautomaadid, kust on võimalik raha välja võtta, kuid kindlasti on mugavam, kui esialgseteks kulutusteks on raha kodus juba vahetatud.

– Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja passid. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.






Fotod: NordenBladet

GALERII & VÕITJAD: Põhjamaade Nõukogu pidulik auhinnagala Stockholmi kontserdimajas

By
Helena-Reet Ennet
-
Nordic Council Awards Ceremony 2019

NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.

 

https://www.instagram.com/p/B4Nz_S9nOny/

nrpriser

Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).

Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.

Põhjamaade Nõukogu auhinnagala
Põhjamaade Nõukogu auhinnagala

 

Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.



 

Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris  Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest. See on suur au. Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu. Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).


Miljöpris 2019

Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.


filmpris 2019
filmpris 2019 dronningen

 

Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.



Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.

Fotod ja tekst: NordenBladet / Helena-Reet Ennet

Põhjamaade elu ja väärtusi avavad rändnäitused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Norden.ee) on toetanud mitmete rändnäituste valmimist. Kõigil soovijail on võimalik neid eksponeerimiseks tellida. Üldjuhul kannab eksponeerija näituse transpordiga seotud kulud. Ringluses on järgmised näitused:

Fotonäitus “Põhjala saared”

Kaunist ja karget Põhjamaade keskkonda ja loodust on võimalik nautida fotonäitusel “Põhjala saared”. Näitus hõlmab kolme fotograafi ülesvõtteid:

Koos tuntud rännu- ja loodusemehe Fred Jüssiga sooritame mõttelise reisi Islandile, imetleme jäämaa võimsaid koski ja geisreid, tunnetame iidsete mägede väge;
Toomas Lapp´i (11.06.1979-12.07.2010) fotomeenutus improviseerib Gröönimaa värvide teemal;
Grete Kodi näitab oma piltide kaudu Fääri saarte maastikule nii iseloomulikku koloriiti.

Fotonäitusi on võimalik tellida nii komplektina koos kui ka kõiki kolme eraldi.

Muinasjutuline Island

Näitus annab ülevaate Islandi kaasaegsest kirjandusest läbi tuntuimate autorite isiklike muljete kirjandusele, kirjutamisele ja maailmale.

 

Google Street View on nüüd tänu lammastele ka Fääri saartel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Fääri saared on hõredalt asustatud saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. Kuni üle-eelmise nädalani eristus see Taani omavalitsuslik ala tänu oma eraldatusele ülejäänud maailmast selle poolest, et oli väheseid punkte, mida ei saanud Google Street View’st vaadata. Tänaseks on aga tänu fäärlaste lammastele kõigil interneti ligipääsuga inimestel võimalik saarte teid, linnakesi kaljusid ja koski kodust imetleda, kirjutab Earther.

Eelmisel aastal korraldas Fääri saarte turismikogu kampaania, et saada saared Street View’sse. Sest erinevalt vaalajahist oleks ju turismi seisukohalt hea, kui inimesed saaksid imeliste fjordide, koskede ja põhjala linnakeste eelvaadet nautida.

Turismikogu leidis, et parim viis Google’i tähelepanu pälvida on panna mõned saarte 80 000 lambast selle nimel tööle nii, et nende selga paigaldati 360-kraadised päikesepatareidel töötavad kaamerad.

Uitavad uted jäädvustasid imelisi kaadreid nii Fääri saarte sakilistest mägedest kui nende ümber laiuvast ookeanist. Tulemuste nimeks pandi mõistetavatel põhjustel Sheep View.

Need vaated ja vahva lugu viisid selleni, et Google andis alla. Eelmisel aastal saadeti saartele Street View tehnika. Lammaste abil jäädvustatud vaated polnud tingimata halvad, aga Google tahtis natuke korrektsemat dokumentatsiooni teedest-tänavatest, kui neljajalgsed seda suutsid pakkuda. Kaamerad jagati materjali kogumiseks ka matkajatele.

Hiljuti läks kogu jäädvustatud materjal internetti üles ja kogu kampaania on juba vilju kandnud. Washington Posti teatel on kohalikesse hotellidesse toakoha broneerimine tänavu juba 10 protsendi võrra kasvanud. Kui saarestikku külastab igal aastal vaid 350 000 inimest, siis pole see number sugugi väike.

12Page 2 of 2