Neljapäev, november 21, 2024

FÄÄRI SAARTE UUDISED

Põhjamaade sügis Tartus: Fääri saared ja fääri keele olukorrast

NordenBladet — 17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Maailmakeelte ja Kultuuride Instituudis avalik loeng Fääri saarte keeleajaloost, võitlusest keelt elus hoida Taani valitsuse all ja fääri keele uutest väljakutsetest internetiajastul. Juba 21. novembril on toimumas järgmine üritus sarjast “Põhjamaade sügis Tartus” , kui  kell16.00-18.00 leiab aset loeng grööni keelest ruumis Lossi 3-328.

Ürituse eesmärk oli tutvustada Tartu Ülikooli tudengitele, õppejõududele ja külalistele vähemtuntud Põhjamaid. Fääri saarte teemalisel konverentsil osalesid eelkõige Skandinavistika osakonna õpilased ja õppejõud ning külalised väljaspool instituuti. Osalejad olid väga aktiivsed küsimuste esitamisel, mis näitas suurt huvi Fääri saarte vastu. Osalejad said uusi teadmisi ning loeng lõppes aruteluga ekspertide vahel. Selle üritusega ning islandi, grööni ja fääri keele loengutega Tartu Ülikoolis, mida toetavad Islandi SNU ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, astuti samm lähemale paremale skandinaavia keelte õpetamisele Eestis.

Loengus käsitleti järgmiseid teemasid:

  • kuidas on fääri õigekiri ja sõnade järjekord lausetes muutunud ja milliseid uusi laenväljendeid on kasutusele võetud;
  • miks on oluline, et kodus on võimalik suhelda ja vaba aega veeta fääri keelekeskkonnas;
  • miks on fääri dialektid grammatikas ühtlustunud;
  • miks on inglise keel Fääri saartel asendanud taani keele ja võtnud üle teise keele rolli, seda eriti tehnoloogia/ meedia/ mängude/ õppematerialide valdkondades, ja mida saame teha, et populariseerida fäärikeelset meediat ja tõlkevõimalusi suurtes IT-firmades (loe lisa “Ignored by Google, Faroese islanders set up their own online ‘translate’ service“);
  • kas Fääri saarte lugemus on vähenenud ja miks need, kes palju loevad, kasutavad inglise keelt vähem?

Koos külalislektori Zakaris Svabo Hanseniga said külalised kaasa mõelda mitmetel Fääri saari puudutavatel teemadel ja tutvuda lähemalt Fääri saarte keeleolukorraga.

Loengut korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, SNU, Fróðskaparsetur Føroya ja Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond.

 

Norra: Lõhekasvatajate kõrgem maksustamine pani suurte kalafirmade Mowi, SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad kukkuma

NordenBladet – Norra Tööpartei juhitud valitsus teatas eile (29.sept), et kavatseb oluliselt karmistada lõhekasvatusettevõtete maksustamist, mis tõi kaasa lõhekasvatusettevõtete aktsiahindade ulatusliku languse. Kõrge maksustamine võib tootmismahtusid kärpida ja lõhe ning vikerforelli hulgihinda üle Euroopa püsivalt tõsta.

Reformiga tõuseks sektori ettevõtete maksumäär praeguselt 22%-lt 62%-ni. Maks lähtub ideest, et riik soovib maa-alade, näiteks fjordide, kasutamisest lähtuvat väärtusloomet jaotada kodanike vahel ühtlasemalt. Skandinaavia lõhekasvatajate nagu Mowi (varem tuntud kui Marine Harvest ASA), SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad langesid uudise peale lausa 20-30%.

Hiina on suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on aga Norra, tootes umbes poole maailma tehistingimustes kasvatatavast lõhest, kuna riigi fjordid pakuvad kalakasvatuseks häid tingimusi nii veekvaliteedi, temperatuuri kui ka kaitse osas.

Oslo börsil kauplev Mowi ASA (MOWI.OL) sulgus eile 133.55 Norra krooni juures, olles veel 27.septembril üle 170 NOK-i ning esimesel septembril 207 NOK-i juures. Ligi 12000 töötajaga ettevõte, mille peakontor asub Norras Bergenis, kaupleb hetkel 136.40 NOK-i juures olles võrreldes eilsega teinud pisikese 2.02%-se tõusu.


Graafik: MOWI.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 13:50)

Salmar sulgus eile 375.80 Norra krooni juures ning jätkab langust ka täna, kaubeldes hetkel 371.40 NOK-iga (langus eilsest 1.17%). 27.septembril oli aktsia hind veel 550 Norra krooni.

Graafik: (SALM.OL) viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:10)

Järsu kukkumise tegi ka ligi 1600 töötajaga Fääri saarte ettevõte P/F Bakkafrost (BAKKA.OL), mis asub Glyvraris Eysturoy saarel Fääri saartel. Bakkafrost on Fääri saarte suurim kalakasvatusettevõte ja saarte suurim eratööandja. Bakkafrost on suuruselt kolmas kalakasvatusettevõte maailmas. Bakkafrosti aktsia sulgus eile 414.60 Norra krooni juures. Veel 28. septembril kauples aktsia 495 Norra krooni ümber ning 1.septembril oli päeva tipphinnaks 585 Norra krooni.


Graafik: BAKKA.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:00)

Avafoto: Kala on kõrgelt hinnatud ja armastatud toiduaine skandinaavlaste toidulaual, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. (Pexels)

NEMAD on selleaastased Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet — Armastus, võim ja tõrjutus on ühed põhiteemadest, mida käsitletakse sel aastal neljateistkümnes Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale esitatud romaanis ja luulekogus. Esindatud on teosed kõigist põhjala riikidest ja keelepiirkondadest. Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis.

Selleaastasest jõulisest ilukirjandusvalikust õhkub sensuaalsust ning ajaloolistes käsitlustes, poeesias ja suletud ruumides peidab end iha igavene mõistatus. Nominendid uurivad proosas ja luules ka loomulikke elumustreid, ajarännakuid ja üksikuks jäänud inimesi. Käsitletakse Arktika valu ja erilisi geopoliitilisi olusid, aga ka muutuvaid elutingimusi, mis võivad teha nii emotsionaalselt kui ka kunstiliselt ootamatuid pöördeid.

Nominentide seas on ka mitmeid eesti lugejatele tuttavaid nimesid

Eestit kolmel korral külastanud Jessie Kleemann on Gröönimaa luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie Kleemanni lapsepõlv möödus ümbritsetuna grööni pärimuskultuurist, traditsioonidest ja uskumustest, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – tänu raamatute maailmale sai ta rasketel hetkedel oma probleemidest eemalduda. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud. Need on osa tema päritolust ja identiteedist ning see omakorda innustab teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006, aastal ilmunud eestikeelsest luulevalimikust „Kiirus vaikuse sees“, mille on tõlkinud Kai-Mai Aja.

Tema nomineeritud luulekogu „Arkhticós Dolorôs“ (2021) seob suurepäraselt kokku teemad, millele Kleemann viimase veerandsajandi jooksul keskendunud on: looduse väärkohtlemine kaasaegse inimkonna poolt, põlisrahvaste kultuuri kadumine ja võitlus selle eest, et Gröönimaa inuitide järeltulijad leiaksid kaasaegses globaliseerunud maailmas uue identiteedi. Gröönimaa kultuurist ammutatud sümboleid, figuure ja esemeid kombineeritakse sarnaste kaugelt pärit objektidega – samamoodi, nagu põimuvad erinevad keeled, eriti grööni, taani ja inglise keel, moodustades täiesti uusi tähendusruume. Nii saame kogeda kultuurilist segu, mille puhul on tegu nii kaotuse kui ka loomingulise leiutisega, mis viib meid uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Tekst on küllastunud emotsioonidest, valust ja frustratsioonis – kuid valust sünnivad uued tähendused, kujundid ja sõnad, mis kutsuvad lugejat kaasa luuletuste kaudu tõeks saanud elamistingimuste ja olemasolu uurimisretkele. „Arkhticós Dolorôse“ kesksel kohal on kannatav, sulav Arktika. Jessie Kleemann oli üks esimesi, kes tõlgendas müüti mere-emast kaasaegse reostuse ja keskkonnakatastroofi sümbolina. „Arkhticós Dolorôses“ näeme seda figuuri „külma olendina”, jää ja liustike inua-na, hinge või olevusena, kelle valu peegeldub ägedalt tagasi inimestele endile. Kleemann jagab lugejatega põlisrahva kogemust, kuidas inimkond sõltub ümbritsevast loodusest, mille osaks ta ise on – seda kõike tõlgendatakse hilismodernses globaliseerunud olevikus.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Erlandsson on kolm korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud ning 2021. aastal võitis ta noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress) ka Runeberg Juniori auhinna, mille puhul valivad lõpliku võitja lapsed. Sel aastal on Erlandsson esindatud teosega „Hem“ (eesti k. „Kodu“), kus ta muljetavaldavalt oma senist registrit avardab.

Teost võib kirjeldada kui kollektiivset romaani, kuid samamoodi võib seda vaadelda kui novellisarja, mida ühendab üks keskne teema. Teosesse on koondatud Ahvenamaa kuue tuhande aastane ajalugu kiviajast tänapäevani, mida käsitletakse naiste silmade läbi. Erlandsson kasutab õrna ja pingevaba proosat ning keeleliselt meisterlikku stiili, et avaldada austust saaremaailmale ja looduslähedasele eluviisile, toomaks lugejateni emad, kes vastutavad kõigi koduste asjade eest, samal ajal kui mehed töötavad kuude või aastate kaupa merel ja on kodust kaugel eemal.

Meri annab ja meri võtab ära. Haavatavus ja ärevus on saareelanike truud kaaslased. Neist on saanud vankumatud ja tähelepanelikud inimesed, keda kannab edasi sisemine jõud. Erlandssonile pole karm reaalsus võõras ja ta läheb teoses idüllilise saarestiku kujutamisest palju kaugemale. Ta kirjutab realistlikult, ilma igasuguse ilutsemiseta, mis teeb teksti sügavuti usutavaks.

Kõigi nominentide ning teostega saab tutvuda SIIN

 

 

Omikron ründas Fääri saartel kolm korda vaktsineeritud meedikuid, haigestusid peaaegu kõik

NordenBladet — Taanis Fääri saartel ründas koroona Omikroni variant kolme doosiga vaktsineeritud meedikuid. Eraüritusel osales 33 kolme doosiga vaktsineeritud meedikut ja neist 21 nakatusid, kellest omakorda kõigil esinesid haigusnähud.

Värske uuringu kohaselt omab uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 Omikroni variant erakordset võimekust vaktsiinide kaitsest läbi murda.

Meedikud olid seejuures kõik eelnevalt testitud ja kõigil olid testid negatiivsed. Meedikud olid vaktsineeritud kolmanda doosiga kaks kuud tagasi. Sellele vaatamata esinesid kõigil nakatunutel koroona haigusnähud nagu palavik, lihas- ja liigesevalu ning väsimus.

Uuring näitab, et ka kolme doosiga vaktsineerimine ei kaitse enam koroona eest.

 

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.