NordenBladet – Keset Atlandi ookeani tormiseid vooge asub imeline 18-nest saarest koosnev Fääri saarestik. Saarestiku kogupindala on 1 399 km². Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn oma kaunite värviliste majakestega. Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík.

Oma maastiku omapärasuse ja ilu, eraldatuse ning kättesaamatusega on Fääri saared paljudele unistuste sihtkohaks, iseäranis linde ning fotograafiat armastavatele reisijatele. Fääride peatub hinnanguliselt 3.5 mln lindu enam kui 300 liigist ja seetõttu on see tõeline linnuvaatlejate paradiis.

Mida teha, et näha võimalikult palju? Meie soovitame rentida auto. Kui Lapimaal jalutavad teedel põhjapõdrad, siis Fääri saartel teevad seda lambad. Neid on kõikjal ning pidage siis ikka meeles, et külalised olete teie, mitte nemad. Andke teed ning sõitke vaikselt. Enne sõitu on ka hea teada, et läbi tunnelite sõites tuleb maksta maksu (rohkem infot leiate lehelt tunnil.fo). Mõnes kohas tuleb ka matkamise eest maksta, sest vaatamisväärsused asuvad eramaal. Hinnad võivad mõnes kohas olla vägagi kõrged, ent on seda kogemust väärt (vaata lähemalt siit: hiking.fo).

Kui Põhjamaade üks tunnus on paksud karged ja müstilised kuusemetsad, siis Fääridelt neid ei leia.  Fääridel ei ole metsi ja kõik puud on istutatud, looduslik pinnas – paks basaldi- ja õhuke mullakiht ei lase puudel juurduda mingi väega. Kui fäärlased puid näha soovivad lähevad nad Kunoy saarele Kunoy parki. Puude puudumine on ka põhjus, miks fäärlastel pole rahvapilli ning pea kõik olulisemad muistsed tarbeesemed, tööriistad ja iluasjad tuli välja võluda vaala-, kala- või lambaluudest. Kuid pilli puudumist korvab Fääri ringtants, mida tantsitakse kõigil rahvapidudel ja koosviibimistel. Jalgadega löödav rütm ja eriline sammude kombinatsioon pole muutunud sajandeid. Ringtants ongi fäärlaste “rahvapill”.

Fäärlased on harjunud kokku hoidma, tarbima vaid hädavajalikku ning läbi ajama vähesega – alates toidust ja lõpetades küttematerjaliga – kõike on nappinud sajandeid ning eks seepärast olegi üks tunnusõna, mida nad enda puhul kasutavad “võitlus”. Kuid fäärlased pole vaesed – “valget kulda” ehk lambavilla neil juba jagub! Lambad annavad lisaks villale ka piima kui liha ning on andnud saartele nimegi – Lambasaared.

Ilm on Fääridel muutlik ning matkakotti on mõistlik panna nii vihmakeep, soe kampsun, T-särk kui päikeseprillid, sest neid kõiki võib vaja minna ühel päeval ja mitu korda! Äärmiselt karmid looduslikud tingimused ja äralõigatus muust maailmast on teinud fäärlastest kogukonnana kokkuhoidvad ja üksteisega väga arvestavad inimesed. Fääri saarte rahvaarv on üle 48 tuhande elaniku. Elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 30 kommuuni.



Foto: 2x Pexels

Hea teada:
– Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on Sættaratindur, 882 meetrit merepinnast, asub Eysturoy saarel.

– Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

– Fääridel kehtib küll Taani kroon, kuid seal on käibel ka samas vääringus eraldi märgistusega Fääri kroon. Fääridel on sularahaautomaadid, kust on võimalik raha välja võtta, kuid kindlasti on mugavam, kui esialgseteks kulutusteks on raha kodus juba vahetatud.

– Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja passid. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.






Fotod: NordenBladet