NordenBladet — Ettevõtjate ja teadlaste koostöö soodustamine on Eesti-suguse väikeriigi jaoks eriti oluline, sellest sõltub meie riigi konkurentsivõime, rääkis täna Brüsselis innovatsiooni-alasel foorumil ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kes tutvustas seal ka Eesti olulisimaid teemasid Euroopa Liidu eesistumise ajal.
„Eesti on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks käivitanud mitmeid uusi meetmeid,“ märkis Indrek Reimand. „Näiteks toetab riik koostöös läbiviidavaid rakendusuuringuid, samuti ülikoolide ühise ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER loomist ja doktoriõpet koostöös ettevõtjatega. Lisaks muudeti Eesti teadusasutuste baafinantseerimise tingimusi ettevõtluskoostööd rohkem stimuleerivaks.“
Reimand lisas, et huvi ettevõtluse vastu saab ja tuleb tekitada juba kooliajal. Mullu käivitunud ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel. Toetatakse õppurite ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis suurendab nende konkurentsivõimet tööturul, teisalt loob soodsa pinnase ettevõtlusega alustamiseks. Tegevustesse on kaasatud kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, tööandjate organisatsioonid jpt.
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal on tähelepanu all õppimise ja õpetamise muutuv roll, et haridussüsteemis omandatav vastaks paremini tööturu vajadustele. „Seisame hea selle eest, et laieneksid noorte võimalused omandada väärtuslikke kogemusi noorsootöös osalemise, vabatahtliku tegevuse, õppimise, töö ja praktika kaudu ning et noored saaksid neid puudutavates teemades tõhusamalt kaasa rääkida,“ sõnas Reimand.
Teaduse valdkonnas on Eesti eesistumise ajal fookuses teaduse ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. „Arutame võimalusi osalusbarjääride vähendamiseks ja programmi lihtsustamiseks, et soodustada väiksemate ja uute tulijate osalemist,“ ütles Reimand. „Samuti seisame hea selle eest, et tippteadust tunnustataks ühiskonna arengumootorina.”
Ülikoolide ja ettevõtete foorum toimus seitsmendat korda, tänavu oli peateema innovatsiooni toetav koostöö („University-Business Cooperation for Innovation and Modernisation”). Loe lähemalt SIIT.
NordenBladet – Valitsus kinnitas 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakümnete vajadustele – paraneb õppekeskkond ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisse, mis lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, meie lapsed ja noored väärivad paremat õppekeskkonda. „Omavalitsused esitasid väga tugevaid projekte, et teha oma põhikoole õpetamissõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu suurendasime ka taotlusvooru mahtu. Täna tehtud ja tulevikku vaatavatest investeeringutest võidavad tuhanded lapsed veel ka aastakümnete järel,“ sõnas minister Reps.
Mullu taotlesid gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Arvesse võeti 31 ettepanekut. Kuna esitatud projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed, suurendas ministeerium konkursi eelarvet 46,3 miljonilt eurolt 55,3 miljoni euroni.
Kokku ehitatakse selle projektivooru raames üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis lisaks vähendatakse ebavajalikku pinda omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra. See sisaldab nii hoonetele uue funktsiooni leidmist kui ka nende lammutamist.
Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
Nüüdisaegsete õppetingimuste loomine ja ruumikasutuse optimeerimine Järvakandi Koolis – 675 648 €
Aseri Kooli põhikooli kasutusse jääva hooneosa rekonstrueerimine ja sisustamine – 1 616 775 eurot €
Lisainfo
Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis ligikaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. aastal ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.
Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.
Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.
Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.
Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“
Konkursi tulemused
Noorem vanuserühm:
Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane – I koht
Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane – II koht
Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane – III koht
Keskmine vanuserühm:
Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht
Vanem vanuserühm:
Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
Mirjam Nuter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht
Lisaks anti välja 15 eriauhinda:
Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
Birgit Tull – Headuse külvamise eest
Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind
Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.
Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“
Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.
Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.
TAUST
Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.
Lisainfo:
Arne Sõna
Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna „Heategu läbi minu mõtete“ esimees arne@arsoona.ee
5137171
NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused, tänavu saab riigieelarvest toetust 18 noorteühingut ja toetuste kogusumma ulatub pea poole miljoni euroni.
Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.
Aastatoetuste kogusumma on 488 541 eurot.
Alates 2017. aastast on noorteühingute aastatoetuste saamise tingimuseks ühingute tegevuse seotus noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkidega ning toetust on võimalik taotleda ka kaheks aastaks.
Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.
NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.
Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.
Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.
Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.
Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.
Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.
Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:
Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.
