Euroopa füüsikaolümpiaadi osalejaid tervitavad president Kersti Kaljulaid ning TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal

By

-

mai 23, 2017

NordenBladet — 24. mail kell 9.30–12.00 on Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) Euroopa füüsikaolümpiaadi EuPhO 2017 lõputseremoonia, kus osalevad olümpiaadi 92 võistlejat ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid, TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, CERNi hariduse ja kommunikatsiooni osakonna juht Ana Godinho ning Swedbank Eesti juht ja TTÜ kuratooriumi liige Robert Kitt.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid kinnitab, et ainult teadus aitab säilitada külma närvi. „Miski peale faktidel, testidel, analüüsidel, teaduslikul ja kriitilisel mõtteviisil põhineva tõe otsingute ei saa aidata meie ühiskondi sellises keskkonnas,” märgib president Kaljulaid ning lisab: “Füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest. Ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elada.”

Euroopa füüsikaolümpiaadi EuPhO president ja TTÜ küberneetika instituudi professor Jaan Kalda ütleb: „Meie eesmärgiks oli korraldada olümpiaad, mis radikaalselt eristub teistest rahvusvahelistest olümpiaadidest. Euroopa füüsikaolümpiaadi fookus on loomingulisusel. Loomingulisus tähendab eeskätt seda, et õpilast ei juhita probleemi lahenduseni läbi abistavate küsimuste ega kitsendata sellega tema uurijavabadust, vaid jäetakse ta viieks tunniks üksi paari lakoonilise keerulise ülesandega.“

Professor Kalda lisab, et eksperimendile pühendatud päeval tuli mõõta valgusdioodi kvantefektiivsus lihtsate vahendite abil ning uurida, kas valgusdioodi saaks kasutada ka päikesepatareina. „Teooriapäeval tuli lahendada viie tunni jooksul kolm lühikest põnevat ülesannet – kogu tekst mahtus poolele leheküljele, aga probleemidest läbipuremine nõudis tõelist vaimusähvatust,“ rõhutas professor Kalda.

Olümpiaadi korraldasid Tartu ülikooli teaduskool, Eesti füüsika selts, Tallinna Tehnikaülikool ja Euroopa füüsikaühing.

Esimesel Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 osales 92 õpilast ja 37 juhendajat ning kaks vaatlejat 22 erinevast riigist Euroopast, Lõuna-Ameerikast ja Aasiast.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Mereväelased harjutavad liitlaste vastuvõtmist

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2017

NordenBladet – Täna algas Hara lahes meresõjaline õppus Baltic Fortress, kus mereväelased Balti riikidest ja Belgiast harjutavad valmisolekut meritsi saabuvate liitlasvägede vastuvõtmiseks.

“Õppus annab meile hea võimaluse harjutada tavapärasest suurema üksuse meresõjalist juhtimist tavatus ohukeskkonnas,” ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Ain Pärna.

Peale liitlasvägede ja varustuse saabumiseks vajalike laevateede ja ankrualade kontrollimist harjutavad ligi 300 mereväelast ka laevateede meremiinidest puhastamist. Harjutustel kasutatakse imitatsioonivahendeid: paukmoona, valgustusrakette ja õppemiine. Veealuseid lõhkamisi läbi ei viida.

Eesti mereväe sihtgrupi staabi juhitaval õppusel osalevad Leedu staabilaev LNS Jotvingis, miinijahtija LNS Kursis ning patrull-laev LNS Dzukas. Lätist osaleb õppusel staabilaev LVNS Varonis. Eesti mereväest osalevad õppusel miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala, merejõudude sihtgrupi staap ning mobiilne tuukrite sihtüksus, kuhu kuuluvad ka mehitamata allveerobotitega opereerivad belglased.

Vastutegevuses osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, tuukripaat Aleksandra, õhuväe helikopter Robinson R-44 ning Poola hävitajad SU-22. Õppus lõpeb 26. mail.

Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikidest. Järgmisel aastal toimub õppus Leedus.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2017

NordenBladet — Euroopa Liidu riikide noorteministrid arutasid täna Brüsselis, kuidas noored Euroopa tuleviku kujundamises senisest veelgi enam kaasa saaksid rääkida. Eesti pakub noorte edukamaks kaasamiseks ühe võimalusena välja nutika noorsootöö.

Ministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsleri Madis Lepajõe sõnul suurendaks noorte osalust nende vajadustele vastavate digilahenduste kasutamine. „Nutika noorsootööga otsime uusi võimalusi noorteni jõudmiseks arenevate tehnoloogiate ja innovatsiooni kaudu. Kaasates noori nutikate lahenduste väljatöötamisse, toetame ka nende digipädevuste arengut,“ sõnas Lepajõe.

Nutikas noorsootöö on erilise tähelepanu all ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli. Sel ajal saab hoo sisse Euroopa Liidu noortestrateegia koostamine ning Eesti seisab selle eest, et kõigil Euroopa noortel oleks võimalik selles kaasa rääkida. Samuti plaanib Eesti olla aktiivne Euroopa Solidaarsuskorpuse arendamisel, mis avardab noorte võimalusi Euroopas kogemusi omandada ja panustada ühiskondlikult oluliste ülesannete lahendamisse – käia praktikal, õppimas, tööl või tegeleda vabatahtliku tegevusega.

Lisaks poliitilisele mõttevahetusele noorte kuulamise ja toetamise teemal võeti Euroopa Liidu noorteministrite nõukogus täna vastu järeldused Euroopa noortevaldkonnas pärast 2018. aastat tehtava koostöö kohta ja noorsootöö rollist noortele eluks vajalike oskuste arendamisel. Samuti kiideti heaks nõukogu resolutsioon selle kohta, kuidas toimub tulevikus dialoog noortega neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel.

Lisainfo nõukogu kohtumise ja järelduste kohta (inglise keeles)

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Algas konkurss aasta parima võõrkeelealase teo leidmiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2017

NordenBladet —

Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes kutsuvad osalema aasta parima võõrkeelealase teo konkursil. Kandideerima on oodatud uuenduslikud keeleõppeprojektid, mis on innustanud inimesi õppima võõrkeeli.

Euroopa keeleõppe tunnuskirja tänavuse konkursi eelisteemad on „Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides“ ning “Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe”. Esimene teema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, aga ka kutsehariduses. Kogemusõpet edendavad projektid võivad tutvustada kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke keeleõppeviise.

Kandideerima on oodatud nii kohalikud kui rahvusvahelised keeleõppeprojektid, õppematerjalid ja -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms.

Konkurss kestab 11. juunini ja kandideerimiseks tuleb täita veebivorm sihtasutuse Archimedes kodulehel.

Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajad valib kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamad laureaadid saavad ka rahalise preemia. Tunnuskirjad ja preemiad antakse üle sügisel.

Tunnuskirja programmi eestvedaja on Euroopa Komisjon, Eestis koordineerivad seda sihtasutus Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2016. aasta parima võõrkeelealase teo tiitli pälvisid Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi keele- ja reaalteaduste õpet siduv õpilasvahetuse projekt ning Kadrioru Saksa gümnaasiumi muusikaga seostatud keeleõpe.

Lisainfo: Made Kirtsi, 6979 212 või made.kirtsi@archimedes.ee

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Scoutspataljon saadab lahingusse uued lahingumasinad

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 20, 2017

NordenBladet – Kevadtormil osalevad esmakordselt lahingutes hiljuti kaitseväele Hollandist ostetud lahingumasinad.

Jalaväe kuus lahingumasinat CV9035EE liituvad Kevadtormi rasketeks lahinguteks Scoutspataljoni A- kompanii mehhaniseeritud jalaväerühma koosseisus.

”Minu ootused on kõrged, sest võimalus oma rühmaga õpitut proovile panna pataljoni lahingutes on esmakordne,” ütles Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Kaarel Tasa. ”Oleme valmis kogu pataljonile tõestama, et A-kompanii on jätkuvalt oma lipukirja in omnia paratus (kõigeks valmis) vääriline.”

Rootsi päritolu jalaväelahingumasin CV9035EE on Scoutspataljoni relvastuses olev väga hea maastikuläbivuse ning tugeva soomuskaitsega masin. CV9035EE pearelvaks on 35-millimeetrine Bushmaster III kiirlaskekahur, mille efektiivne laskekaugus on kuni kaks kilomeetrit.

Selle aasta jaanuaris Tapal CV9035EE lahingumasinate väljaõppega alustanud A-kompanii rühm liitub Scoutspataljoniga 22. mail kaitseväe keskpolügoonil ja selle lähiümbruses toimuvateks rasketeks lahinguteks. Sel nädalal teeb rühm veel viimaseid ettevalmistusi maskeerides masinaid ja harjutades allüksuse koostegevust põhilahinguliikides.

Kokku ostis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat, millest kaksteist võeti kaitseväe relvastusse möödunud aasta oktoobris . Kogu hangitud tehnika jõuab Eestisse järgmise aasta lõpuks.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

EESTI UUDISED

Euroopa füüsikaolümpiaadi osalejaid tervitavad president Kersti Kaljulaid ning TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal

Mereväelased harjutavad liitlaste vastuvõtmist

Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus

Algas konkurss aasta parima võõrkeelealase teo leidmiseks

Scoutspataljon saadab lahingusse uued lahingumasinad