Neljapäev, oktoober 2, 2025

EESTI UUDISED

Eile algas Tartumaa koolide riigikaitselaager

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile, 24.mail, algas Tartumaa koolide riigikaitselaager, kus ligi 400 õpilast omandavad kõrgema sõjakooli kadettide juhendamisel riigikaitseõpetuse praktilisi oskusi.

„Meie anname õpilastele riigikaitseõpetuse alased praktilised oskused, mida nad saavad ka edaspidi igapäevaelus kasutada,“ ütles laagri ülema asetäitja maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Taavi Oja. „On oluline, et laagrilised ka siinset aega üheskoos naudiksid ning neile jääks mugavustsoonist välja astumisest hea mälestus.“

Kolm päeva kestvas riigikaitselaagris osalevad õpilased saavad teadmisi meditsiinist, topograafiast ja sidest ning õpivad, kuidas välitingimustes valmistada toitu, püstitada varjualust, varjatult läheneda, moondada ja varjuda ning teha erinevaid sõlmi. Lisaks saavad nad kadettide juhendamisel kätt proovida lasketiirus. Omandatud teadmised ja oskused proovile õpilased proovile panna reedel peetaval orienteerumisvõistlusel, kus tuleb kontrollpunktides täita erinevaid ülesandeid.

„Kõige rohkem ootan laskeharjutust, aga muidu meeldib kõik. Ei taha veel mõeldagi, et pean vormi tagasi andma,“ ütles laagris osalev Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Kajar Kurvits, kes on end juba vabatahtlikult ka ajateenistusse kirja pannud.

Tartumaa koolide riigikaitselaager lõpeb reedel lõpurivistusega.

Laagris osaleb ligi 400 õpilast Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist, Hugo Treffneri gümnaasiumist, Tartu Annelinna gümnaasiumist, Rõngu keskkoolist, Elva gümnaasiumist, Tartu kutsehariduskeskusest, Tartu Tamme gümnaasiumist, Tartu Herbert Masingu gümnaasiumist ja Ülenurme gümnaasiumist.

Laagri viivad läbi Tartumaa riigikaitseõpetajad ja kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid. Laagri korraldamine annab kadettidele teadmised ja oskused riigikaitseõpetuse tundide ja välilaagrite planeerimiseks ning läbiviimiseks. Samuti arendab praktiline kogemus nende kui sõjaväeliste juhtide planeerimise, organiseerimise, eestvedamise ja õpetamise oskuseid.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm Maltal: põllumajanduspoliitikal on oluline osa kliimamuutustega toimetulekus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Esmatähtis on tagada ühise põllumajanduspoliitika ajakohasus ning praeguste väljakutsetega tegelemine, kindlasti tuleb meil suurendada põllumajanduspoliitika panust kliimamuutustega toimetulekuks“, sõnas maaeluminister Tarmo Tamm 21.-23. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel Maltal.

„Põllumajandusel on tähtis roll kliimaprobleemide lahendamisel. Oluline on toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et võimaldada põllumeestel panustada kliimamuutustega hakkama saamisesse ning luua võimekus kliimamuutuste tagajärjel tekkivate negatiivsete mõjudega toimetulekuks,“ rõhutas Tamm.

Oma kõnes tänas Tarmo Tamm Maltat suurepärase koostöö ja pühendumuse eest eesistujana ja andis kõikidele ministritele üle kutse tulla 3.-5. septembril Tallinnas toimuvale mitteametlikule põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisele.

Eesistuja Malta juhitud arupidamine annab väärtusliku panuse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludesse, kus on olulise kohal põllumajanduse keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetega toimetulek.

23. mai 2017. toimunud mitteametliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi ametlik arutlusteema oli „Kliimamuutused ning veeressursid ELis: põllumajandust puudutavad väljakutsed“. Maaeluministrit saatsid nõukogu istungil Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kevadtormi lõpulahingus lähevad vastamisi tankid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kevadtormil algasid täna varahommikul kõige tulisemad lahingud, milles vastamisi lähevad ka õppusel osalevad tankid.

Kahepäevane lõpulahing peetakse peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses ning erineb senisest õppusest sellega, et nii ründav kui ka kaitsev pool saavad täies mahus kasutada Eesti liitlaste lahingugrupi manöövervõimet, kiirust ja tulejõudu. Rünnakus osalevad prantslaste tankid Leclerc ja brittide tankid Challenger 2 ning kaitses astuvad neile vastu sakslaste Leopard 2.

Lisaks liitlaste rasketehnikale läbivad esmakordselt nii ulatuslikus õppelahingus tuleproovi hiljuti Hollandist ostetud Scoutspataljoni lahingumasinad CV9035.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul tähendab keskpolügoonil niivõrd mastaapse lahingu läbiviimine brigaadi suurusele üksusele üsna piiratud raame. „Pigem on see siiski väljakutse positiivses mõttes, sest ka päriselt peame olema valmis sõdima ja võitma igasugusel alal igasugustes tingimustes,“ ütles kolonel Palm. „Senised lahingud on näidanud, et brigaadi üksuste väljaõpe on professionaalne, nad on äärmiselt motiveeritud ja täielikult valmis ennast ka rasketes lahingutes parimast küljest näitama.“

Kui eelmisel nädalal alanud õppelahingute esimeses etapis 1. jalaväebrigaad kaitses ja tinglikku vastasena ründas 2. jalaväebrigaad, siis nüüd vahetavad brigaadid oma rollid. Eilse päeva jooksul kaevus 2. jalaväebrigaad keskpolügoonil põhjalikult maasse.

„Oleme kindlustanud ja tõkestanud. Oskused, mis saadud väljaõppeperioodil, saavad siin proovile pandud,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

1. jalaväebrigaadi koosseisus ründavad täna Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetavad kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetavad mõlemat brigaadi.

2. jalaväebrigaadi koosseisus võtavad keskpolügoonil kaitsepositsioonid sisse Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad Saksa soomuskompanii, Leedu ja Läti kompaniid ning Hollandi, Soome ja Saksa pioneeriüksused. Kohal on ka Vahipataljoni ajateenijatest moodustatud sõjaväepolitsei rühm.

Õppelahingute esimeses pooles osalenud Kaitseliidu malevate manööverüksused lõpulahingus ei osale.

1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Palm tõstis eraldi esile kaitseliitlaste rolli Kevadtormil, kelle tegevusega tema brigaadi koosseisus jäi ta väga rahule.

Kaitseväele on kolmenädalane Kevadtormi õppus vajalik ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamiseks erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatakse Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestit külastab USA strateegilise väejuhatuse ülem

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus täna kaitseväe peastaabis Ameerika Ühendriikide strateegilise väejuhatuse planeerimisosakonna ülema kindralmajor Clinton E. Crosieriga.

Eestis töövisiidil viibiv kindralmajor Crosier sai ülevaate siinse regiooni julgeolekuolukorrast ja arutas kindral Terrasega selle alaseid arenguid, samuti arutleti tõkestatud juurdepääsuga tsooni strateegia ning strateegilise tuumaheidutuse teemasid.

Töövisiidi käigus külastas kindralmajor Crosier õppust Kevadtorm ning annab loengu Balti kaitsekolledžis. Eestist suundub kindralmajor Crosier edasi Lätti.

Ameerika Ühendriikidel ja Eestil on kaitsealane koostöö kestnud aastaid. Selle raames näiteks tegi 2016. aasta võidupüha paraadil demonstratsioonlennu Võrus USA strateegilise väejuhatuse strateegiline pommitaja B-52.

USA strateegilise väejuhatuse eesmärk on koostöös riigi valitsuse ning ametkondadega ja liitlastega avastada ja ära hoida strateegilisi rünnakuid Ameerika Ühendriikidele. Väejuhatus vastutab USA tuumavõimekuse ja kosmoseoperatsioonide eest, samuti kübervaldkonna, luure ja side ning globaalse raketitõrjesüsteemi ja massihävitusrelvade vastase võitluse eest. Väejuhatuse peakorter asub Offutti õhuväebaasis Omaha linna lähedal Nebraska osariigis.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Veterinaarhistoloogia“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eelmise aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“, mis käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil.

Õpik on Marina Aunapuu aastatepikkuse töö tulemus ja illustreeritud autori enda valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega. Erialaste mõistete puhul on autor jälginud viimast rahvusvahelist histoloogia nomenklatuuri ja leidnud ka uuematele terminitele sobivad eestikeelsed vasted. Õpik on elektrooniliselt (ePub formaadis) tasuta kättesaadav.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et parimaks tunnistatud õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

  • 2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
  • 2013 – Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
  • 2012 – A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
  • 2010 – Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...726727728...738Page 727 of 738