NordenBladet — Arhitekt Alar Kotli projekti järgi 1960. aastal valminud raadiotorn sai üle aastakümnete kaasajastatud. Tegemist on ajaloolise hoonega, millest on kommenteeritud kõiki laulupidusid ja mis asub lauluväljaku arhitektuurilises ansamblis olulisel kohal, vahendab ERR.
Renoveerimise käigus kaasajastati hoone täielikult. Ehitati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, lisati ventilatsioon, jahutussüsteem ja küte. Ehitati välja kanalisatsioon, sest seda ei olnud hoones enne üldse. Hoone renoveerimisel järgiti muinsuskaitse eritingimusi. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.
NordenBladet — Esimese sammuna on ettevõttel kavas läbi viia avalik hange IPO protsessi sõltumatu finantsnõustaja kaasamiseks, vahendab ERR.
Finantsnõustaja kaasamiseks on AS Tallinna Sadam kuulutanud välja avaliku rahvusvahelise hanke, mille dokumentidega saab muuhulgas tutvuda AS-i Tallinna Sadam hangete kodulehel (SIIN). Firma ootab hankel osalema nii Eesti kui ka rahvusvahelisi varasema IPO läbiviimise kogemusega pakkujaid. AS-i Tallinna Sadam kuni 30 protsendi aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.
NordenBladet — “Eestis on super hea majanduskonjunktuur, asjad lähevad jürinal üles juba pikka aega. Nüüd on see lihtsalt statistilistesse näitajatesse tulnud, esialgu küll suhteliselt arglikult,” ütles Mõis esimese kvartali 4,4 protsendilise majanduskasvu kohta ajalehele Postimees.
“Praegu on aga buum, see on täitsa selge. Vaadake, mis linnas toimub. Kraana on kraanas kinni,” rääkis ettevõtja.
NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile koolikava toetuse eelnõu, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks.
1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Uue ühise koolikava toetuse eesmärk on edendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Koolikava toetusega on võimalik osaliselt hüvitada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist ning kaasnevate haridusmeetmete läbiviimist lasteaialastele ning õpilastele.
Kehtiva koolipiimatoetusega võrreldes on koolikava toetuses muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd arvestatakse piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär lapse kohta õppepäevas. Toetuse abikõlblike piima ja piimatoodete valikul keskendutakse toodetele, millele ei ole lisatud täiendavalt suhkrut, rasva, soola, magusainet ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Samuti on toodete valikul arvesse võetud 2005.–2017. aastal rakendatud koolipiimakavas piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning koolikava toetusse on alles jäänud kõik enam tarbitud piimad ja piimatooted. Täiendavalt on haridusasutuste ettepanekul lisandunud hapendatud pett.
Abikõlblike puu- ja köögiviljade nimekirjas muudatusi ei ole.
Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab edaspidi koolikava toetuse raames taotleda tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja kasvatamise, piima ja piimatoote tootmise või toitumisharjumise kujundamisega. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.
Piima ja piimatoote ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupid jäävad samaks. Puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) avaldab toetusmäärad haridusasutustes puu- ja köögivilja pakkumiseks, piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks oma veebilehel enne õppeaasta algust.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Homme, 6. juunil kell 19 korraldab Eesti Kooriühing Tallinnas noorte dirigentide kontserdi. Metodisti kirikus toimuval kontserdil esinevad säravad noored interpreedid: Ilona Muhel lastekooriga Ellerhein (THK Kullo), Grete Koik Jakob Westholmi Gümnaasiumi segakooriga, Riivo Jõgi Põlva Muusikakooli keelpilliorkestriga ja Ksenija Grabova Tallinna Tehnikaülikooli kammerkooriga.
Kontsert on juba neljas sarjas “Noored juured”, mille eesmärk on leida ja toetada andekaid noori dirigente ning anda publikule võimalus nende loominguga tutvuda. Sarja kunstiline juht on Ants Soots.
Tallinna huvikeskuse Kullo lastekooris Ellerhein laulavad paljude Tallinna koolide õpilased vanuses 10–14 eluaastat. Enamik lauljatest tulevad koori mudilaskoorist, laulavad lastekooris kolm aastat, misjärel jätkub nende lauljatee tütarlastekooris.
Jakob Westholmi Gümnaasiumis on segakoor olnud 1970. aastate algusest. Selle õppeaasta eesmärkideks on olnud noorte laulupeo repertuaari omandamine ning kohtumised-esinemised koos kooridega väljaspool Eestit.
Põlva muusikakooli keelpilliorkester on moodustatud varasemalt muusikakoolis tegutsenud keelpilliansamblitest. Praeguses koosseisus mängitakse alates 2013. aasta jaanuarist, mil orkestrit asus juhatama dirigent ja helilooja Riivo Jõgi.
Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor on asutatud 1966. aaastal. Koori liikmeteks on põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor püüab leida aina uusi ja huvitavaid väljundeid erinevate projektide, reiside ja konkursside näol ning seeläbi hoida ja tutvustada eesti koorilaulukultuuri nii kodumaal kui võõrsil.
