Reede, november 8, 2024

EESTI UUDISED

Aasta noorsootöötajaks valiti Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor Hele Riit

NordenBladet — Noortevaldkonna tunnustuskonkursil pälvis aasta noorsootöötaja tiitli Hele Riit, noortevaldkonna sõbraks valiti endine Briti suursaadik Chris Holtby ning parimaks noorteühenduseks August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus Viljandimaal.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“

Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.

Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.

Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.

Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.

Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.

Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.

Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.

Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.

Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.

Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.

Taust

  • Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
  • Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias.
  • Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon.
  • Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti tähistab rahvusvahelist holokaustipäeva mälestustseremoonia ja -konverentsiga

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga korraldab täna algusega kell 11 Rahumäe Juudi kalmistul mälestustseremoonia, et tähistada rahvusvahelist holokaustipäeva.

Mälestussündmusel kõnelevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem, Taani suursaadik Søren Kelstrup ning eestpalve peab Eesti pearabi Shmuel Kot. Tseremoonial osalevad diplomaatilise korpuse, juudi kogukonna, mitmete ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad.

Kell 14 algab Eesti Arhitektuurikeskuses iga-aastane mälestuskonverents ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, mis tänavu on teemal „Holokausti kujutamine filmis“. Peaettekande teeb dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja ajaloolane Riho Västrik. Linastub Nadja Girichi lühifilm “Manna” (2016), mis räägib Eesti juutidest, kes mõrvati 1941. aasta suvel Pärnu sünagoogis. Samuti linastub lõik videointervjuust Klooga koonduslaagrist pääsenud Theodore Balberyszskiga. Lisaks toimub praktiline töötuba, kus käsitletakse filmi ja video kasutamist holokausti õppevahendina. Töötoa viivad läbi Kogu Me Lugu projektis kaasategevad ajalooõpetajad.

Konverentsi korraldavad sihtasutus Unitas, Eesti Mälu Instituut, Eesti NATO Ühing, Eesti Juudi Kogukond, Eesti Ajaloomuuseum, Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus ning toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Konrad Adenaueri Sihtasutus. Konverentsi ajakava.

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Varem on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. a sügisel avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad asetavad täna Klooga memoriaalile mälestuskimbu ja süütavad küünla holokaustiohvrite mälestuseks.

Lähem teave:

Katrin Piller, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaekspert (katrin.piller@hm.ee; 529 3236)

Sandra Vokk, sihtasutus Unitas (sandra.vokk@unitasfoundation.org; 506 4450

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid

NordenBladet – Valitsus kinnitas täna (12.jaanuaril 2017) Eesti prioriteedid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana. Teravdatud tähelepanu pööratakse uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele.

„Eesti eesistumine langeb Euroopa jaoks nõudlikule ja pöördelisele ajale, mis seab meile erilise vastutuse. Me peame otsima liikmesriikide vahel ühtsust ja üksmeelt ning hoidma Euroopa Liidu otsustusvõimelisena,” lausus peaminister Jüri Ratas. „Eesistujana on meil võimalik tõstatada Eesti jaoks olulisi teemasid, algatada laiema mõjuga arutelusid ning suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust. See on tõsine väljakutse, aga olen kindel, et poliitikute ja ametnike igakülgsel koostööl saame me hakkama.”

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul juhib Eesti tänavu juulist algava eesistumisperioodi jooksul kogu seadusandlikku tööd liikmesriikide vahel, kuid alati paneb eesistuja paika ka oma prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid. „Valitsuse poolt paika pandud prioriteedid on valitsuse poliitiline suunis eesistumisprogrammi koostamiseks. Lõplik ja märksa täpsem kava tuleb juba juunis, kui Malta eesistumine on lõppemas ning enne seda toimuvad arutelud ka Riigikogus ja laiema avalikkusega,“ selgitas Jäärats.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. Täna valitsuse heakskiidu saanud Eesti eesistumise prioriteedid on:

AVATUD JA UUENDUSMEELSE MAJANDUSEGA EUROOPA
Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:

Euroopa Liidu põhivabaduste – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine
võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine
uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus
stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine
ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist.

TURVALINE JA KAITSTUD EUROOPA
Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:

terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil
rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform
idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine
Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine.

DIGITAALNE EUROOPA JA ANDMETE VABA LIIKUMINE
Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:

piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele
kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks
piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

KAASAV JA KESTLIK EUROOPA
Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:

reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist
võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus
puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.

 

Ingrid Puusta, Külli Haav ja Jaan Lukk ületasid surfates Läänemere

OHMYGOSSIP — Ingrid Puusta nädala algul ajalugu, kui ületas Läänemere surfates. Naine tunnistas, et rohkem kui kümme tundi kestnud retkel ei tundnud ta hirmu kordagi. “Hirmu mul mitte kunagi ei tekkinud ja ma kogu aeg mõtlesin, millal mul külm hakkab, aga ei hakanudki külm,” kirjeldas Puusta oma emotsioone ETV saates “Ringvaade”.

Puusta püüdis Rootsist Eesti poole startida kolmel korral. “Kaks korda proovisime, need luhtusid. Esimene kord oli kaatriga probleeme, teine kord tuul sai otsa ja kolmas kord olid mõlemad korras,” meenutas Puusta ajaloolist sooritust.

Purjetaja startis pühapäeva hommikul Rootsist kell 07.37 ja finišeeris kell 21.25. Distants oli veidi üle 185 km. Distantsi tippkiiruseks sai kuni 40 kilomeetrit tunnis. “Energiat läheb siis rohkem, sest sa pead seda lauda jalgadega kinni hoidma ja tasakaalu hoidma,” kirjeldas ta oma sõitu.

Merel ei olnud Puusta (pildil) aga päris üksi, teiste hulgas oli tal kaasas Külli Haav kaldatiimist ning Jaan Lukk. Haav tunnistas, et kui idee üle lahe sõita lagedale käidi, oli see isegi tema jaoks liiga hull idee. Lukk lisas, et merel polnud midagi lõbusat. “Tegelikult ei ole lihtne vaadata sportlast, kui ta teeb sellist pingutust,” tõdes ta.

Puusta retke eesmärk oli toetada puuetega inimeste purjetamisvõimalusi. Pühapäeval on viimast päeva avatud annetusliin 9007019, millele saab erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks annetada viis eurot.

 

Allikas ja fotod: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) loodi viie Põhjala riigi (Soome, Norra, Taani, Rootsi, Island) valitsuste koostöö tihendamiseks 1971. aastal

Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis

NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministers, NCM), PMN, loodi viie Põhjala riigi (Soome, Norra, Taani, Rootsi, Island) valitsuste koostöö tihendamiseks 1971. aastal. PMNi sekretariaat asub Kopenhaagenis, Taanis. Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär on alates 1.märtsist 2013 Norra endine tipp-poliitik Dagfinn Høybråten. 2014. aasta aprillis külastas hr Høybråten Eestit, mil kohtus ka peaminister Taavi Rõivasega.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöö Eestiga seati sisse 1991. aastal, mil PMN avas vastiseseisvunud Balti riikide pealinnades oma esinduskontorid. Sealt sai alguse Eesti ja PMNi tihe partnerlus, mis realiseerub läbi mitmete koostööprojektide paljudes eri valdkondades.

2015. aasta algusest on PMNi Eesti esinduse juht hr Christer Haglund. Esinduse ülesandeks on tutvustada laialdaselt Põhjamaade koostööd ning hallatada kõiki koostööprojekte ja -programme. PMNi projekte ja toetusi saavad taotleda nii avalik kui erasektor ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Üleriigilise tõhusama koostöö tagamiseks on avatud ka PMN Eesti esinduse filiaalid Tartus ja Narvas.

2016. aasta alguses tähistas PMN Eesti esindus oma 25. tegutsemise aastapäeva.

PMNi ja Baltimaade koostöö aluseks on iga viie aasta tagant uuendatavad koostöösuunised (guidelines). 2013 oktoobris kiideti heaks uued koostöösuunised 2014-2018 perioodiks. Suunistega on paika pandud koostöö fookusteemad, milleks on:

– Haridus, teadus ja innovatsioon
– Ettevõtlus, klastrite koostöö ning loomemajandus
– Keskkond, kliima ja energia
– Heaoluriigi väljakutsed, sh. piiriülesed küsimused, mis mõjutavad nii Balti- kui Põhjamaid, nagu demograafilised muudatused, migratsioon, organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus

Eesti on võtnud selge suuna ühiste projektide järk-järguliselt suurenevale kaasrahastamisele ja ühise planeerimise kujundamisele. Seega on abiprogrammidest saanud aja jooksul võrdsetel alustel koostööprogrammid. Esimene võrdse osalusega programm avati 2008.a. haridusvaldkonnas – ühtne Põhjamaade stipendiumiprogramm NORDPLUS 2008-2011. 2009. aastal avati veel 3 Põhja- ja Baltimaade ühist programmi: kultuuri mobiilsusprogramm, avaliku halduse mobiilsusprogramm ning äri- ja tööstuse mobiilsusprogramm.

Avafoto: Christer Haglund (NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)
Allikas: Välisministeerium